Päikesesüsteemi kaugeimad objektid Sedna ja Eris (0)

75 000 inimest eelistavad trahvi maksmisele arestimaja
Rahvas hoidub trahvide maksmisest nagu surmast - palju enam eelistavad inimesed trahvi asemel istuda arestimajas.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Toomas Vareki arvates hakkavadki maainimesed tegema selleks kõik, et trahvi asendada arestimajas olekuga, vahendas Reporter .ee.
Tänavu prognoositi eelarvesse koguda trahvide näol 505 miljonit krooni. Sellest rahast on aga tänaseks kätte saadud vaid 100 miljonit krooni. 75 000 inimest hoiab maksmisest eemale.
Arestimajades olid aga aastapikkused järjekorrad, et trahvisummast pääseda. Viru vangla avamisega õnneks järjekorda enam pole.
Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni.
Siseministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarvesse 53 protsendi suurust trahvisummade kasvu ja seda peamiselt liiklustrahvide arvelt.
Sellega on ministeerium piltlikult öeldes pannud politseile kohustuse määrata tuleval aastal iga päev kahe miljoni krooni eest trahve.
Siseministeeriumi korrakaitse - ja kriminaalpoliitika osakonna juhi Priit Heinsoo sõnul tuleb kasv eelkõige selles osas, et seoses elektroonilise liiklusjärelvalve kasutuselevõtuga piltlikult öeldes kahekordistub liiklusjärelvalve ressurss.
Kalev Kallo sõnul on trahvirahade prognoosiga juba sisse kirjutatud, et Eesti inimene pätistub ja tänu sellele saab eelarve täis.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige Toomas Trapido sõnul peaks riik võimaldada inimestel trahvide asemel heastada oma pahategu ühiskondlikult kasuliku tööga.
President tõmbas riigikogu palkade külmutamisele
President Toomas Hendrik Ilves jättis välja kuulutamata kolmapäeval riigikogus heaks kiidetud seaduse, mis külmutanuks parlamendisaadikute palgad .
Ilves väitis, et jättis seaduse välja kuulutamata, sest lähtus kohustusest kaitsta põhiseadust, mille 75. paragrahv ütleb: «riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta riigikogu järgmise koosseisu kohta.»
«Põhiseaduse sättes sisalduv keeld on ühemõtteline,» märkis Ilves.
Ta tõdes, et on lugenud väiteid, et põhiseadusest mööda vaatamise kasuks rääkivat rahva enamiku poolehoid.
«Arvamus, et mõnes kohas võib põhiseadust eirata, kui seda toetab osa rahvast, viib Eesti riigi ohtlikule teele,» rääkis Ilves.
«Põhiseadus on meie riikluse alus. Seda ei tohi tuua ohvriks mistahes ettekäändel.»
Põhiseadust ignoreerides, sellest mööda hiilides või seda kerglaselt võttes seatakse tema sõnul ohtu õigusriigi põhimõtted, millele meie riik toetub .
«Õigusriiki tuleb kogu aeg tugevdada, mitte nõrgendada. Minu kohus on jääda kindlaks oma ametivandele ja kaitsta põhiseadust.»
Ilves tõdes, et kui riigikogu peab vajalikuks muuta parlamendiliikmete töö tasustamise korda, siis selline õigus tal on.
«Kuid, seda tuleb teha kooskõlas põhiseadusega. Riigikogul on võimalik muuta ettenähtud korras põhiseaduse paragrahvi 75 või võtta vastu seadus, mis jõustub parlamendi järgmise koosseisu jaoks.»
Kui kehtima jääb senine kord, kerkib riigikogu realiikme palk aprillis umbes 6000 krooni võrra. See summa tuleneb rahandusministeeriumi prognoosist, et keskmine palk on IV kvartalis 13 706 krooni. Uuel nädalal võib see summa küll pisut väheneda. Sel juhul peab umbes 30 miljoni krooni võrra kosuma ka riigieelarve.
Seadus, mille eesmärk on hoida riigikogu liikmete palku kuni 2011. aasta märtsis toimuvate valimisteni praegusel tasemel, läks läbi õige napilt. Veel vahetult enne hääletuse lõppu seisis tablool number 49. Lõpuks lõi spiikri haamer ära 53 poolthäält minimaalselt hädavajaliku 51 asemel, mida alla poole saali tervitas tugeva aplausiga.
Võidusamba rist valmib alles veebruari lõpuks
Kuigi Tallinna Harjumäe nõlvale kerkiva Vabadussõja võidusamba postament on juba paigaldatud, valmib selle otsa tulev suur rist alles veebruari lõpus ning praegu jätkatakse tseremooniaplatsi rajamisega.
 Kaitseministeeriumi pressiesindaja Meeli Hunt lausus, et rist on äärmiselt keerukas projekt ning palju keerukam kui sammas ise. «Seal on erinevad haarad ja siis keskel ümar ring, kus mõõgaga käsi. Need on erinevatest materjalidest ja erineva lihviga, kuid peavad sellele vaatamata silmale harmooniliselt särama,» lisas ta.
Hundi sõnul võtab risti viimistlemine veel aega ning eelmise nädala lõpus käisid Tšehhis ka samba autorid ning jagasid oma ettepanekuid , mida risti juures peaks veel muutma .
Ta ütles, et Harjumäe nõlvale rajatud samba ümbert võetakse nüüd telk ja tellingud ära, et teha ruumi tseremooniaplatsi rajamiseks. Sammas kaetakse samas kilega, et hoida teda võimalikest vigastustest ja mustusest, mis platsi töödega võivad kaasneda.
Hunt märkis, et olemasoleva samba valgustust on korra juba katsetatud ning täna võtab kaitseministeerium tšehhidelt samba vastu ja sellega töid kuni risti valmimiseni ei jätkata.
Ta lisas, et homme hakatakse sammast telgi all kile sisse mässima ning reedel või laupäeval, kui kiletamine on lõppenud, võetakse ära telk ja tellingud.
Hundi sõnul peaks tseremooniaplatsi tööd risti valmimise ajaks olema lõppenud. Võidusammas on plaanis avada võidupühal.
Selgeltnägijate tuleproov — skeptik .ee kiri saate tegijatele
Avalikustan oma kirja, mille saatsin telesaate Selgeltnägijate tuleproov tegijatele siis, kui kuulsin sellise saate valmistamisest. Allpool on ka adressaatide vastus.„saatja: Martin Vällik
adressaatidele: olle@ kanal2 .ee,
[email protected],
osakond @osakond.ee
kuupäev: 1 september 2008 12:16
teema: Selgeltnägijate tuleproov
Tere, lp Olle Mirme, Heili Klandorf ja Osakond pere,
olete tootmas ja saatekavva võtnud huvitava saate Selgeltnägijate tuleproov. Viimasel ajal on nn selgeltnägijatele, nõidadele ja müstilistele asjadele palju suhteliselt kriitikavaba eetriaega antud. Kindlasti on see paljudele huvitav vaatamine ning kinnitab paljude usku või lootust imedesse.
Kui põhjendatud selline usk aga on, on kindlasti igaühe enda otsustada, kuid paraku ei ole eriti palju kuulda olnud neid arvamusavaldusi, mis nimetatud nähtustesse skeptiliselt suhtuksid. Selles osas võiks saade Selgeltnägijate tuleproov erand olla ja anda sõnaõigust ka neile, kel maailma asjadest teaduspõhisem vaade ning kes oskaksid selgeltnägijate “saavutusi” seletada ilma imevõimeid appi võtmata.
Olen jälginud samalaadset saadet, mis Austraalias eetris. Lisaks nn selgeltnägijatele on stuudiokülaliseks alati ka sealne skeptikute seltsi liige, kes tunneb nn selgeltnägijate trikke ja annab televaatajale vähemalt võimaluse kaaluda ka teistsugust ehk selgemõistuslikku arvamust, kuidas osade silmis kõrgelt austatud ja imevõimetega kaunistatud inimesed oma asju ajavad, millised füüsikalised, psühholoogilised ja muud võimalikud asjaolud ekslikule inimmeelele suudavad jätta muljet, et tegu millegi seletamatu ehk imelisega on. Samuti on skeptik abiks olnud testide kavandamisel, et testid oleksid tõepoolest ausad ja teaduslikult pädevad. Vähemalt niipalju kui võimalik, silmas pidades saate eesmärki palju vaatajaid saada ja reklaamiga raha teenida.
Kui see skeptiline osa on saate kavandajatel juba läbi mõeldud ning sobiv inimenegi leitud, siis tore. Kui see osa aga veel puudu, siis igaks juhuks teavitan, et Eestis on tegutsemas MTÜ Eesti Skeptik, mis muuhulgas ka just sedalaadseid asju jälgib, juhendab inimesi, kuidas trikke ära tunda ning ka võimalike ohtude osas hoiatab .
Kui mängus on 100 000 krooni, siis ei pea selle saavutamine osalejatele sugugi liiga lihtne olema Samas meenutan, et tõestatud imevõime eest on välja pandud lausa 1 miljon USA dollarit ning see auhinnaraha on seni kenasti tallel. Olen ka omalt poolt lubanud 10 000 krooni tõestatud imevõime eest, olgu see kasvõi nõiavitsaga tõestatud moel millegi leidmine.
Tervitustega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
www.skeptik.ee
tel 508 9328 “
Kõigilt adressaatidelt on vastuseks kõnekas vaikus.

Aidsi surijate arv kasvab lähiajal veelgi

07.11.2008
Alo Raun , vanemtoimetaja
Hanneli Rudi, reporter
Euroliidu ühes suuremas aidsi suremusega riigis Eestis kasvab lähiaastatel immuunpuudulikkusse surijate arv veelgi, sest üha enam HIVsse nakatunuid jõuab lõppfaasi, ennustavad terviseteadlased.
«See arv hakkab kahjuks lähiaastatel veelgi suurenema, sest HIV- nakkuse lõppfaasi hakkavad jõudma inimesed, kes nakatusid 1990. aastate lõpus,» ütles Postimees .ee'le Kristi Rüütel Tervise arengu instituudist.
«Aidsi surijate arvu kasv on paratamatu, sest meie esimesed HIV-positiivsed avastati juba 1980. aastate lõpus ning kahjuks ei ole HIV- nakkus tänapäeval välja ravitav, mistõttu isegi antiretroviirusravi saavad inimesed lõpuks surevad.»
Rüütel täpsustas, et tegelikult ei sure HIV-positiivne inimene aidsi, kuigi rahvasuus nii räägitakse.
«Aids ei ole iseseisev haigus, vaid sündroom, mida iseloomustab HI-viiruse tulemusel kujunev immuunpuudulikkus ning sellega kaasnevad erinevad haigused - näiteks tuberkuloos , kopsupõletikud, sepsised, kasvajad . Nendesse haigustesse inimesed ka surevad.»
Rüütli sõnul paneb Eestis muretsema ka suhteliselt kõrge tuberkuloosihaigete arv ning sealjuures fakt, et ligi iga kümnes tuberkuloosihaige on ka HIV-positiivne.
«Kahjuks on HIV-positiivsete tuberkuloosipatsientide suremus suurem kui teistel tuberkuloosipatsientidel, sest HIV muudab organismi immuunsüsteemi nõrgemaks.»
Eile Brüsselis avaldatud Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ( EMCDDA ) 2008. aasta aruandes tuuakse murettekitava tendentsina välja kõrge aidsi suremus Portugalis, Eestis, Hispaanias ja Lätis.
Kui Hispaanias ja Lätis on täheldatud aidsi surijate arvu langust, siis Eestis on tõusnud aidsi suremus 11,9 juhult miljoni elaniku kohta 2005. aastal kuni 17,1 juhuni miljoni elaniku kohta 2006. aastal.
Vene õpilastes tekitab hirmu halvasti ette valmistatud üleminek eestikeelsele õppele
10.11.2008
Venekeelse elanikkonna eesti keele oskus on viimase 20 aasta jooksul järkjärgult paranenud, kuid koolõpilastes tekitab ohutunnet osalisele eestikeelsele õppele halvasti ette valmistatud üleminek.
Tallinna ja Tartu ülikoolide sotsioloogide läbiviidud uuringust selgus aga, et eesti keele äraõppimist ei peeta piisavaks, saavutamaks vastastikust usaldust ja võrdset positsiooni eestlastega.
Vastavalt 38 ja 2 3 protsenti vastanutest nõustuvad, et see suurendab usaldust ning aitab saavutada võrdset positsiooni.
Teiselt poolt on säilinud ja tugevnenud eesti keele õppe utilitaarne tähendus - inimesed tunnetavad, et eesti keelt on vaja saamaks-säilitamaks töökohta.
Üleminek eestikeelsele kõrgharidusele on muutnud venekeelse üldhariduse suures osas hariduslikuks tupikuks, kuna venekeelse gümnaasiumi või keskkooli lõpetanul on edasised valikud piiratud.
See kehtib eelkõige nende venekeelsete noorte kohta, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et jätkata õpinguid eestikeelsetes kõrgharidusinstitutsioonides.
Venekeelne elanikkond tunnetab, et üleminekul osalisele eestikeelsele aineõppele on eeliste kõrval ka mitmeid olulisi riske.
Näiteks kardetakse, et vene koolide õpilaste eksamitulemused halvenevad ja seega muutuvad edasiõppimisvõimalused võrreldes eesti koolide õpilastega ebavõrdsemateks.
Samas tunnetatakse, et osalisele eestikeelsele õppele üleminek peaks toimuma oluliselt varem praegusest. Konkurentsitult pooldatakse selliseid eestikeelseid lasteaedu, kus kõik lapsed oleksid koos ning kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad.
Seega ei ole tegemist venekeelse elanikkonna negatiivse suhtumisega eesti keele õppesse. Nende kartusi ja ohutunnet on tekitanud pigem osalisele eestikeelsele õppele halvasti ette valmistatud üleminek.
Toimetas Berit-Helena Lamp, reporter
Kanepipsühhoosi satuvad üha nooremad inimesed
Arvatakse, et kanep on ohutum kui alkohol ja seetõttu on ta Eestis konkurentsitult kõige popim uimasti , kui «Pealtnägija» avastas, et psühhiaatriahaigla võtab iga nädal vastu lapseohtu patsiente, kellel tekkis kanepipsühhoos.
Krista on 33-aastane naine, kes teab täpselt, mida arstide keeles psühhootiline episood ja selle põdemine tähendab. Seitse ja pool aastat tagasi hakkas pealtnäha korralikust perest pärit Krista enda peas kuulma hääli.
Krista on üks vähestest, kes isiklikest depressiooni deemonitest täielikult võitu sai. Tema psühhoosiravi vältas kolm aastat, mille sisse mahtus kuuajane viibimine Seewaldis ja kaks aastat psühhoteraapiat. Nüüd veab täielikult tervenenud tallinlanna juba teist aastat ise Vaimse Tervise Keskuses psühhootilise kogemusega noorte tugigruppi, kust iga nädal otsib abi 24 pealinna noort.
Viimasel ajal joonistub aga spetsialistide hoole alla sattunud vaimuhäiretega noorte seas välja uus ja ootamatu kontingent.
Vaid 13-aastane Andres on üks 20st poisist, kelle sõltuvus- ja psüühikahäireid ravitakse hetkel Tallinna laste turvakeskuses. Kanep ja muud uimastid on poisi pea nii segi pööranud, et halval päeval võib ta ootamatult märatsema hakata.
Kui Andres kanepisõltuvusest lahti ei saa, satub ta suure tõenäosusega nelja aasta pärast Paldiski maantee psühhiaatriakliiniku üheksandasse osakonda , mis on oluliselt rangema režiimiga raviasutus, mille kindlate seinte taga on peidus need patsiendid , keda painab juba väljakujunenud psühhoos - luulud, meelepetted ja paanikahood.
«Kümme aastat tagasi ma tõenäoliselt ei küsinudki seda küsimust, et kas te teete kanepit või amfetamiini, mis seos on teil seentega ja nii edasi. Nüüd on meil see igapäevane küsimus ja pigem on nagu üllatus see, kui keegi ütleb, et mina seda ei tee või ma olen kaks korda proovinud,» ütles psühhiaater Erika Saluveer.
Arvatakse, et kanep on süütu mõnuaine. Üldlevinud arusaama järgi ei tekita ta sõltuvust ning isegi viin ja sigaretid on ohtlikumad . Statistiliselt võib see isegi tõsi olla, kuid kanepi ohutuse müüdis leidub siiski drastilisi erandeid . Seni on avalikkuse eest varjus püsinud fakt, et viimastel aastatel on Seewaldi klientuuris toimunud märkimisväärne muutus. Üha rohkem satub sinna neid, kelle vaimu tegi haigeks kanep.
Saluveeri sõnul on kõige tüüpilisem kanepipsühhoosile just sellised tajuhäired, mida me kutsume meelepeteteks ja just eriti kuulmismeelepetted. «Hästi tüüpiline on see, et tekib hirm ja paranoia ja selline tunne, et kõik tänaval räägivad või bussis räägivad või naaber ähvardab tappa.»
Iga nädal satub Seewaldisse kanepist tingitud psühhoosiga kuni kolm inimest. Tüüpiline patsient on lõpuklassi noor, kes ei kaeba enam lihtsat iiveldust või halba enesetunnet .
Esmapilgul süütu kanepi- joint on esile kutsunud näiteks surmahirmu, hallutsinatsioonid ja jälitusmaania, kus peas kostavad olematud hääled ja taga ajavad olematud inimesed.
Kanep, teise nimega cannabis, marihuaana , hašiš, savu , joint on maailma pikima ajalooga narkootikum, kuid alles hiljuti avastasid teadlased, et see taim võib peita ohte , mida tema 8000-aastase tarvitamise ajaloo jooksul ei hoomatud. Lihtsalt öeldes leiab moodne meditsiin, et kanep on võti, mis võib avada inimese kupli all ukse vaimuhaigustele.
Saluveeri sõnul ei tekita kanep selliseid tagajärgi kindlasti kõigil inimestel, vaid inimestel, kellel on geneetiline eelsoodumus. Tänapäeval räägitakse palju geeni ja keskkonna interaktsioonist ning geeni ja keskkonna koosmõjust. Inimesed, kellel on kandidaatgeen psühhoosi haigestumiseks võib koostoimes kanepiga tekkida psühhoos.
Turvakeskuse psühholoogi Erik Rüütli sõnul on nende majja sattuvate narkosõltuvuses laste puhul märgata ohu märke, mis viitavad neid tulevikus ähvardavale psühhoosile.
«Nende poiste puhul võib öelda, et hea on see, et nad on siia jõudnud ja, et nendega tehakse tööd, sest et muidu võib see olla lihtsal aja küsimus, millal nende mõtlemine, nende taju on niivõrd muutunud, et nad enam ei taju maailma adekvaatselt,» rääkis Rüütli.
Mõni aasta tagasi tunnistas teadus uut tõde - kanep on skisofreenia üks esilekutsuja. Saatusliku geenikombinatsiooni puhul võib kunagi tõmmatud kanepisuitsu mõju välja lüüa isegi aastaid hiljem.
Saluveer rääkis, et mida rohkem haavatavad on kandidaatgeenid, mida noorem olla, mida rohkem kanepit teha, seda suurem on risk.
Kõik uuringud näitavad, et viimase kümne aastaga on kanepitarvitamine laste seas kordades suurenenud. Täna suitsetab või on kanepit proovinud 35 protsenti kuni 16-aastastest poistest ja 19 protsenti tüdrukutest.
Asjatundjate arvates on kanepiga patustanud latse tegelik hulk võrreldes nende ametlike numbritega veel vähemalt kaks korda suurem. Üha enam ilmnevad selle trendi kibedad viljad Seewaldis.
Toimetas Berit-Helena Lamp, reporter