kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja produktiivsusega. W/P 3. Seetõttu on ka kõvera kuju langev. Firma palkab töötajaid seni kuni tööst saadav tulu on võrdne reaalpalgaga. (W/P)0 a 44. Kui K i reaalpalk l lk langeb l b tasemelt t lt (W/P)0 tasemele (W/P)1 palgatakse lisatööjõudu ning L0 nihkub L1. Reaalpalk väheneb kui
erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Reaalsissetulek Vali üks või enam: võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega on alati väiksem kui reaalpalk kujutab endast inflatsiooni tõttu kaotatud tulu osa võrdub alati nominaaltuluga Tagasiside Reaalväärtus leitakse nominaalväärtuse ja hinnaindeksi jagatisena ning hõlmab endas lisaks palgale ka muid sissetulekuid. Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega. Vali üks: Tõene Väär
tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Question 5 Reaalsissetulek Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 võrdub alati nominaaltuluga võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega kujutab endast in atsiooni tõttu kaotatud tulu osa on alati väiksem kui reaalpalk Reaalväärtus leitakse nominaalväärtuse ja hinnaindeksi jagatisena ning hõlmab endas lisaks palgale ka muid sissetulekuid. Question 6 Varjatud in atsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste kvaliteedi, pakendi netokoguse või sortimendi kahanemisega. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False
· signaal firmale tootmise vähendamiseks · töötajaid vallandatakse · saabubki majanduslangus. 4. Riik ei sekku majandusse. (Kuidas saab Oluline: II Tööjõuturg riik majandusse sekkuda?) 4. Tööjõuturg ei toimi ise: · töötajale on oluline reaalpalk · reaalpalk on nõudluse allikas · reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse. Kui klassikalise koolkonna järeltulijad pidasid Smithi klassikalist majandusteooriat perfektsionaalseks ning siiralt uskusid sellesse, siis Keinsialismi järgijad leidsid selles piisavalt nõrku kohti
Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut W W = MPL × P täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus MPL= P W P - reaalpalk Kapitali piirprodukt MPK= ( K ,+1 , L )−F (K , L) ∆ π=( P × MPK )−R R R R-kulu juurdekasv e kapitaliühiku rent MPK= , kus on reaalne rent P P Majanduskasum=Y −( MPL × L ) +( MPK × K) Arvestuslik kasum=majanduskasum+( MPK × K )
reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver. Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri
reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver. Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri
Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne, siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet? L* W/P Ls0 a Ls1
muutu. Milline all toodud nõudluse graafikutest väljendab sellist olukorda? a. b. c. d. 6. Pakkumise seadus väljendab a. otsest seost hinna ja müügil oleva kauba koguse vahel; b. vastupidist seost hinna ja müüdud kauba koguse vahel; c. müüjate hulga ja ostjate hulga vahelist seost; d. kauba elastsuse taset. 7. Kui nominaalpalk tõuseb 10% aastas ja hinnatõus on 13% aastas, siis reaalpalk a. langeb 23% võrra; b. langeb 3% võrra; c. tõuseb 3% võrra; d. tõuseb 23% võrra; 8. Milline alltoodud väidetest eelisaktsia kohta on õige? a. Eelisaktsia annab aktsionärile eelisõiguse hääletamisel. b. Eelisaktsia omanik saab kergemini aktsia maha müüa. c. Eelisaktsia annab lihtaktsionäri suhtes eelisõiguse kasumist osa saamisel. d. Kõik eelnevad väited on õiged. 9. Ettevõtte püsikulud on a. rent, laenuintressid, turvateenus;
Tööjõuturgu võib jagada esmaseks ja teiseseks tööjõuturuks Esmane tööjõuturg hõlmab nn häid töökohti, mida iseloomustavad kõrged palgad, töökoha kindlustatus, märkimisväärne vastutus ja ettevõttesisene karjäärivõimaluste olemasolu. Teisese tööjõuturu töökohtade tunnuseks on: Madalad palgad Alaväärtuslik töö ja Ebakindlad suhted ettevõtte ja töötajate vahel Tööjõuturu oluline komponent on palk. Palk jaguneb: nominaalpalk reaalpalk Nominaalpalk tasu, mis makstakse töötajale näiteks ühe töötunni eest jooksval perioodil rahalises väärtuses Reaalpalk saadakse nominaalpalga jagamisel mingi hindade muutust väljendava näitajaga tarbijahinnaindeksiga. Tööjõu pakkumine sõltub paljudest erinevatest asjaoludest palgast, vaba aja suurusest, inimese jõukuse tasemest vms Olulisemad palk vaba aeg Tööjõuturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on võrdsed.
majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. Kogupakkumine AS rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Depressioon madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine. Deflatsioon üldine hinnataseme langemine. Stagflatsioon majandusareng on seiskunud ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus.
kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv (poolaastal keskmiselt 6,2%) ning kogurahvatulu kasvu kiirenemine 9,5%-ni võimaldas maksta kõrgemaid palku ka hinnatõusu ja välismaalt saadud tulu arvelt, mistõttu ettevõtete kasumid jätkuvalt veel kasvasid. Keskmise tarbijahindade inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalpalga kasv kiirenes 2013. aasta teises kvartalis 4,9%-ni. Reaalpalk on suurenenud kaheksa viimast kvartalit järjest ning jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele, olles sellest veel vaid 1,3% madalam. Palgakasvu kiirenemine 2013. aasta esimesel poolel oli laiapõhjaline ning seda mõjutasid mitmed asjaolud. Esiteks kergitas palgaskaala alumist osa täistööajaga töötaja brutopalga alammäära ehk miinimumpalga 10,3% tõus (290 eurolt 320 euroni kuus). See muudatus puudutas otseselt vaid 3% palgasaajatest
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX
Sisukord Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes.............................................................................2 Kasutatud materjalid.................................................................................................................. 6 Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes Tänapäeaval on ideaalses ettevõttes esikohal inimesed, sest töötajad on ettevõtte edu võtmeks. Hea töötaja on motiveeritud andma endast maksimaalse oma kohuste täitmisel ja on kindel seljatagune edukale juhile. Millised on töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes? Microsofti äriportaalis on välja toodud mõned võimalused töötajate motiveerimiseks väikeettevõttes. On välja toodud fakt, et väikeettevõtte juhil või omanikul on eelis töötajate motiveerimisel, kuna tema tunneb oma ettevõttes töötavaid inimesi. Sellest tulenevalt on ettevõtte juhil võimalus muuta töötajate tundmine neljal viisil motivatsioonistrateegiaks. Need neli ...
Baasintresside ja EURIBORi kiire langus toob leevendust vaid vanade laenude intressimaksetesse, kuna uute laenude riskimarginaalid on tõusnud oluliselt. Tööturg 2008. aasta IV kvartalis ulatus hõivatud inimeste arv 652 600 inimeseni, mis on 1200 võrra vähem kui samal ajal aasta tagasi. Tööpuuduse määr tõusis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ulatudes 7,6%-ni. Keskmine brutokuupalk ulatus IV kvartalis 13 117 kroonini, mis on 6,9% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk vähenes 1,3%. Küsimustik Küsisin viis küsimust viielt isikult vanuses 16-20. 1. Kuidas suhtute Eestis olevasse majandussüsteemi? Neli vastanut ütles, et neile meeldib Eestis olev majandussüsteem, kuna riik osaliselt hoiab silma peal ning kohati oskab ka suunata. Üks vastanu ei osanud kindlalt seisukohta võtta. 2. Mida Te arvate hetkel olevast majandussurutisest?
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks ...
Küsimus 18 Küsimuse tekst Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Vali üks või enam: nihutab eelarvejoont vasakule nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks ei mõjuta eelarvejoone paiknemist nihutab eelarvejoont paremale Tagasiside Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet suuremas koguses, seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. Küsimus 19 Küsimuse tekst Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Vali üks või enam: rahalise sissetuleku suurenemine kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku vähenemine kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus Tagasiside Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses sissetuleku langemise või hindade kallinemisega. Küsimus 20 Küsimuse tekst
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema periood...
Keynes peab oluliseks: I Raha rolli I. · ebameeldivused majanduses sunnivad kokkuhoiule. II. Tööjõuturgu ööjõ · signaal firmale tootmise vähendamiseks · töötajaid vallandatakse Tööjõuturg ei toimi ise: · saabubki majanduslangus. majanduslangus ·töötajale on oluline reaalpalk ·reaalpalk on nõudluse allikas ·reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaristid Nende ideed majanduse arenguks on lähtunud rahapakkumise p p pidevast suurendamisest. Nad on mingil määral pöördunud tagasi Keynesi eelsesse
Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et...
– põhjuseks lihtsalt sobiva kvalifikatsiooniga töötajate nappus) või on siin mingid muud tegurid mängus (eelkõige see, et teiste tootmistegurite hulk on fikseeritud ja tööjõu hulga kasvades jääb iga töötaja käsutusse keskmiselt üha vähem töövahendeid). b) Kujutage graafikul andmetele vastav tootmisfunktsioon (L horisontaalteljel, Y vertikaalteljel) c) Kujutage eraldi graafikul tööjõu piirprodukti joon (vertikaalteljel MPL ja horisontaalteljel L). d) Oletame, et reaalpalk W/P=6. Kui ettevõttes on alguses 3 töötajat, kas siis peaks töötajaid juurde palkama või mitte? Aga kui töötajate esialgne arv on 7? Tasakaalutingimus (st ettevõtte kasumit maksimeeriv tingimus): W/P=MPL, ehk piirjuhtumil makstakse igale töötajale palka, mis on võrdne tema piirproduktiga (st viimase töötaja palkamisel teenib ettevõte nullkasumit). Kui W/P=6, siis tabeli kohaselt peaks ettevõte palkama 5 töötajat, seega tuleb esialgsele kolmele 2 lisaks võtta
akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konvergents ● Solow mudeli kohaselt peaksid vaesed riigid kasvama kiiremini kui rikkad, kuna seal on Y/L ja K/L väärtused madalamad Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul
Kasumi muutust, mis tuleneb ühe täiendava tööjõu ühiku palkamisest, võime väljendada seose abil, kus kasumi muut = tulude muut Revenue kulude muut cost Kasumi muutu täiendava töötaja palkamisest saame väljendada ka järgmise seose abil: =( P MPL)W Täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus (demand for labor) on määratud võrrandiga: P MPL=W W mille võime kirjutada ka järgmiselt: MPL = P W P reaalpalk Firmad palkavad täiendavat tööjõudu seni, kuni viimase palgatava töötaja piirprodukt MPL on võrdne talle makstava reaalpalgaga Kapitali piirprodukt MPK on toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku rentimisel kui töö(jõu) kogus on konstantne. MPK = FK 1,L F(K,L) Ka antud käsitluses võime eeldada kahanevat piirtootlikkust: hoides töö(jõu) koguse konstantsena, väheneb MPK kapitali koguse suurenedes.
majandusele hästi Valdavale enamusele Eesti majandusnäitajast mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi, näitab Eesti juhtivate majandusanalüütikute seas 2003. aasta juunis audiitorfirma KPMG läbiviidud küsitlus. 17 majandusanalüütiku hinnangul mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvule, kaupade ja teenuste ekspordi kasvule, välisinvesteeringute sissevoolule. Ühinemisel suureneb keskmine reaalpalk ning pensionikulutusteks mõeldud raha hulk, vähenevad pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad ning tööpuudus. EL-iga ühinemine suurendab analüütikute hinnangul veidi üldist maksukoormust ning tarbijaindeksi keskmist aastakasvu. ,,Oluline on liitumisega kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu suhe", ütles majandusteadlane Erik Terk. "Kuna meie palgad on EL-i palkadest rohkem
b. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet c. firma võlgade ja omakapitali suhet d. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet 31. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%? a. 12.5 b. 1.25 c. 8 d. 5 32. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9’524 krooni b. 9’235 krooni c. 10’500 krooni d. 10’000 krooni 33. Mis on krediitraha? a. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta c. krediitraha on raha, mis on välja laenatud d. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib 34. Kaupraha on: a
d. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 27. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 28. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a. 0,1 b. 1,0 c. 10 d. 20 29. Kuidas arvutatakse reaalpalk? a. ebareaalne palk jagatakse tegeliku töötusega b. ümbrikupalk jagatakse hinnaindeksiga c. nominaalpalk jagatakse hinnahindeksiga d. nominaalpalk korrutatakse hinnaindeksiga 30. Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub: a. Eesti valitsusele b. Riigikogule c. Eesti Pangale d. Eesti presidendile 31. Kas paberraha on kaupraha? a. loomulikult on kõik rahad kauprahad b. ei ole c
1.5. Tööturg Eestis Kuna globaalse finantskriisi mõjud on 2008. aastalõpul alles reaalmajandusse jõudmas, siis ka tööturuolukord 2008. aastal ei peegelda veel tegelikult juhtumahakkavaid sündmusi. 6 2007. aasta lõpus alguse saanud majanduse jahtumine tõi kaasa teatud koondamiste laine 2008. Aasta teises pooles, mille ulatus pole aga veel selge. Rahandusministeeriumi andmetel kasvas reaalpalk 2007. aastal 13% (nominaalpalk 20%) ning tootlikkus ainult 5,6%. Ehkki see lõhe on 2008. aasta jooksul tõenäoliselt vähenenud, on majanduslik surve koondamisteks väga suur. Mitmed odavale tööjõule orienteeritud tööstused ongi oma töötajaid koondanud või ettevõtte isegi sulgenud (näiteks Narva Kreenholm). Kui 2006. aastal oli töötuskassast kollektiivse koondamise puhul toetust saanud isikute arv 1595, siis 2007 oli see arv 2567 ning 2008
11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid kajastatakse horisontaalteljel ning hindasid vertikaalteljel, siis tootmistegurite: pakkumiskõver on vertikaalne 12. Arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on: majanduskasum „pluss“ kapitali eest makstav summa ehk (MPK*K) 13. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile töö(jõu)le minev tulude osakaaal kogu(tootmistegurite) tuludes: ei sõltu töö(jõu) hulgast tootmisest 14. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 15. Kui tootmisfunktsioon on Y=AK0,5L0,5 ning A, K ja L on kõik arvväärtusega 36, siis tööjõu piirprodukt MPL võrdub ligikaudu: 18 16. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon kohaselt tööjõu piirprodukt MPL suureneb kui: kapitali koggus suureneb 17. Tarbimine (tarbimiskulutused) sõltuvad ...... kasutatavast tulust ning investeeringud sõltuvad ....... reaalsest intressimäärast: samasuunaliselt (positiivselt);
d. * sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitsekid 58. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. * firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused c. firma sissetulekud on suuremad kui kulud d. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu 59. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9'235 krooni b. *? 9'524 krooni (see tundub õigem) c. 10'000 krooni d. * 10'500 krooni 60. Mis on krediitraha? a. * krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib c. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud d. krediitraha on raha, mis on välja laenatud 61
Tartu Ülikool SOOME MAJANDUS 19. 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igav...
8 9% ni Rahandusministeeriumi lisakulud oleks olnud ca 10 miljr. $. 4. Carteri programm (nagu tavaliselt) koostati kiirustades ja see ebaõnnestus. Poliitiliselt riskantne oli paluda töötajatelt palganõudmisi vaos hoida, lubades, kuid mitte tagades maksusoodustusi. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Carteri programmi puudused 1. Reaalpalk kindlustati ametiühingute suhtes. See võis ju olla õige, juhul kui ametiühingute liikmete palku oleks peetud inflatsiooni allikaks. Ebaõiglane Eb õi l ametiühingutesse tiühi t mittekuuluvate itt k l t töötajate tööt j t suhtes. ht 2
koguse vähenemise, kuna saab sama sissetuleku lühema tööaja eest. Palga muutuse asendus- ja sissetulekuefekt toimivad vastupidises suunas. Kui asendusefekt domineerib on tööjõu pakkumiskõver positiivse tõusuga. Kui domineerib aga sissetulekuefekt, siis pakuvad inimesed kõrgema palga korral vähem tööd ning sellisel juhul on tööjõu pakkumiskõver tagasipöörduv. Tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient näitab, kui palju suureneb (väheneb) tööjõu pakkumine, kui reaalpalk suureneb (väheneb). Tööjõu pakkumise elastsusele avaldavad mõju: eelistused (vaba aeg, sissetulek, töö), sissetuleku- ja tarbimisootused, hüviste hinnad ja maksude tase. Tööjõu turupakkumiskõver on individuaalsete tööjõu pakkumiskõverate horisontaalsumma, on positiivse tõusuga ning palga tõus ei puuduta ainult juba sellel tegevusalal juba töötavate inimeste valikuid, vaid põhjustab ka uute töötajate tulekut sellele alale.
Lisaks võimaldab ühistransport olulist keskkonnaalast kokkuhoidu, kuna väheneb kütuse tarbimine ning kasutatakse puhtama tehnoloogiaga sõidukeid. Põhieeldused Analüüsiperiood sisaldab järgmisi orientiire: · arendusperiood 2007-2010; · esimene täismõjuga aasta 2011; · majandusanalüüsi lõpp-aasta on 2030. Hinnatase Kõik kalkulatsioonid on tehtud 2006.a. alguse hindade põhjal. Kuna on kasutatud 2005. aasta hinnataset (püsivhinnad) aga majandus ja reaalpalk kasvavad, on aja väärtust korrigeeritud vastavalt reaalsissetulekute oodatavale arengule. See tähendab, et on korrigeeritud ooteaja- ja ajakomponenti. Vastavalt reaaltulu eeldatavale kasvule on korrigeeritud liiklusõnnetustega seotud kulusid. Rakendamise aasta Esimene täismõjuga aasta on 2011. Rakenduskava kohaselt peaks uus infosüsteem hõlmama kogu ühistransporti 2010 aasta lõpuks. Uudsusefekt Niihästi pilootaastal kui eeldataval täisaastal oodatakse muutusi sõitjate mahus.
aastal 896 eurot ja erasektoris 883 eurot. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 5,1% ja erasektoris 6,0%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud. Aasta keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvas erasektoris 2011. aastaga võrreldes 5,8% ja avalikus sektoris 0,5%. Reaalpalga tõus mullu jätkus. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes teist aastat järjest. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2012. aastal 1,7%. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus suurenes 2012. aastal 5,8% ja kasv toimus kõigil tegevusaladel. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ja tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ning -toetusi palgatöötajatele. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas 2012. aastal varasema
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutempera...
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumaj...
29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust baasperioodi suhtes 32. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi (baasperioodi) hinnatasemega. Õige 33. Reaalpalk näitab nominaalse ehk rahapalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. VALE, nominaalpalk jagatud hinnaindeksiga. 34. Nõudlusinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustuse (näiteks toorainehindade tõus maailmaturul) või palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on
hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. [Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu all mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangu mahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti.] · Klassikaline koolkond (pikk periood) · Keynesi koolkond (lühiperiood) KOGUPAKKUMISE KUJUNEMINE 1) Majapidamiste otsused tööjõu pakkumise kohta - reaalpalk - eelistused (vaba aja alternatiivkulu) 2) Ettevõtete otsused tootmismahu määramisel - hinnad, tehnoloogia, kasum - tööjõu piirtootlikkus Klassikaline koolkond. Põhiseisukohad. a) Majanduse tüüpiline seisund on tasakaal b) Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st. tööturg on tasakaalus c) Parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika d) Majandus reguleerib ennast ise
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärt...
raske muuta kannab nimetust töötuse loomulik määr 3. Friktsionaalne ehk siirdetöötus on reeglina lühiajaline töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega, kuna töötajad otsivad sobivamaid töökohti ja tööandjad paremaid töötajaid. Kui inimeste eelistuste muutumine toob endaga kaasa ka muutused hüviste nõudluses, mis omakorda põhjustab muutused tootmises ning kokkuvõttes ka tööjõu nõudluses, siis taolisi muutusi nimetatakse sektoraalseteks niheteks 4. Kui reaalpalk on kõrgemal tasakaalutasemest, siis tööjõu pakkumine ületab tööjõu nõudluse. Reaalpalkade jäikus suurendab töötusemäära ja vähendab tööd leidnud inimeste määra. 5. Palgad ei lange tavaliselt tööturu tasakaalutasemest allapoole, sest a) enamikes riikides on kehtestatud miinimumpalk b) palgaläbirääkimisi peavad ametiühingud ning c) firmadel on kasulikum maksta kõrge tootlikkusega töötajatele efektiivse palka. 6
Küsimus 18 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Vali üks või enam: nihutab eelarvejoont vasakule nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks !!! nihutab eelarvejoont paremale ei mõjuta eelarvejoone paiknemist Tagasiside Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat too seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. Küsimus 19 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Vali üks või enam: !!! rahalise sissetuleku vähenemine kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku suurenemine Tagasiside Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses siss hindade kallinemisega. Küsimus 20 Valmis
Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega: personalipsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, inimfaktori (inseneri) psühholoogia. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluse...
Friktsionaalne (hõõrde) töötus esineb siis kui leidub inimesi, kes ei tööta ajutiselt Nominaalpalga all mõistetakse: nominaalpalk on töötaja töölepingus fikseeritud palk, nominaalpalk on arvutatav ainult riigikogu liikmetele ja oleks neljakordne keskmine palk Kes väidab, et isegi siis, kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu! John Maynard Keynes Mida mõistetakse reaalpalga all? reaalpalga all mõeldakse nominaalpalga korrigeerimist hinnaindeksiga, reaalpalk iseloomustab sisulist ostujõudu Friktsionaalne (hõõrde) töötus: kehtib inimeste suhtes, kes ei tööta ajutiselt Heidutatud töötaja on see: kes on loobunud töö otsimisest ning seetõttu töötute hulka ei kuulu Tööpuudus täishõive korral ehk "loomuliku töötaoleku määr" on siis, kui: tsükliline töötaolek puudub või kui struktuurse ja friktsionaalse töötuse summa on null
endale turge Kaug-Idas ja Kagu-Aasias. Sõja lõpuks oli näiteks pool Hiina väliskaubandusest Jaapani firmade käes. Eriti kiiresti arenesid keemiatööstus ja laevaehitus. Sõda oli Jaapani 13 ettevõtjatele tõeliseks kullavihmaks. Aktsionäride dividendid olid hiiglaslikud (ulatusid 50-80%-ni). Samal ajal aga tööliste reaalpalk vähenes ühe kolmandiku võrra. (Ibid: 159) Kui lõppes Esimene maailmasõda, siis lõppes ka Jaapani majanduse sõjaaja suur buum, sest Euroopa riigid suurendasid oma kaupade väljavedu Aasiasse ning Jaapani ettevõtjad kaotasid oma monopoolse seisundi. 1920.-ndate alguses tabas Jaapani majandust mõõn, sest sõjaajal loodud tootmisaparaat ületas rahuaja vajaduse. Seda võib pidada kohanemiseks sõjaaja majandusest rahuajamajanduseks. Jaapanlaste jaoks tekkis uus nähtus - tööpuudus
peapiiskopiks Jaan Kiiviti, kes õnnistati ametisse 31. oktoobril. 1.-3. juulini toimus Tallinnas XXII üldlaulupidu ja XV üldtantsupidu, kus esines kokku 35 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Riigikogu avaldas 60 häälega valitsusele umbusaldust, toimus uue valitsuse moodustamine. Uueks peaministriks sai Andres Tarand. "Estonia" parvelaeva uppumine 1994. aastal (852 hukkunut, 137 ellujääjat). 1994. aasta oli edukas, inflatsioon langes, reaalpalk tõusis, riigieelarve oli ülejäägis. 29. aprillil 1995 avati Tallinnas Eesti esimene McDonaldsi hamburgerirestoran. 1998. a kaotati ära Eestis surmanuhtluse. 1999. a alustas Tartus tegevust Rahvusarhiiv. 2000. aastaks ÜRO arenguprogrammi aruande järgi Eesti oli inimarengu pingereas maailmas 46. kohal. Välispoliitika: 1991. aastal Eestit külastas Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrid, USA riigisekretär, XIV dalai-laama ja Taani peaminister. Peame välispoliitika
Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne, siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet? L* W/P Ls0 a Ls1
Sageli purjetasid laevad itta vaid rahaga ja tulid tagasi kaupa täis laevaga. · Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused: kauba- ja fondibörs. · Hinnatõus ehk nn hindade revolutsioon kuld ja hõbe odavnesid, toidu- ja esmatarbekaupade tootmine jäi samale tasemele, seetõttu tuli nende eest rohkem maksta: vilja hind tõusis 5 korda, käsitöötoodete hind 3 korda. Inflatsiooni tõttu langes tööliste reaalpalk ja toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte. · Hindade revolutsioon kiirendas feodaalsuhete lagunemist. Reformatisoon Reformatsioon e. usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde. Reformatsioon põhjustas kiriku ja ühiskonna muutust laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses. Reformatsiooni põhjused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
