MIKROÖKONOOMIKA test4 majapidamisteooria (0)

TLM474 MIKROÖKONOOMIKA
Küsimuse tekst
Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus .
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga.
Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele — esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel.
Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täiendava ühiku tarbimisest saadud täiendavat kasulikkust (teisisõnu - piirkasulikkust), mis aga tarbimismahu suurenedes järjest kahaneb. Kui küllstuspunkt on ületatud, siis järggmiste ühikute piirkasulikkus muutub juba negatiivseks (tarbimine ei anna enam täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab ka kogukasulikkus kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist.
Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab.
Küsimuse tekst
Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem.
Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga.
Küsimuse tekst
Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik , kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga hüvise puhul sama.
Küsimuse tekst
Kogukasulikkuse all mõistetakse
Vali üks või enam:
esimese tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist
viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist
kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat
viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist
Tagasiside
Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga.
Küsimuse tekst
Piirkasulikkuse all mõistetakse
Vali üks või enam:
muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub
kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist
Tagasiside
Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus.
Küsimuse tekst
Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna
Vali üks või enam:
kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab
kõik variandid on õiged
piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab
Jah!
tarbitud ühikute arvu kasvades muutub kogukasulikkus väiksemaks kui piirkasulikkus
Tagasiside
Põhjus on kahaneva piirkasulikkuse seaduses.
Küsimuse tekst
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt
Vali üks või enam:
tarbija täiendav rahulolu igast järgmisest tarbitud ühikust väiksem
Jah.
on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud ühiku puhul on ühesugune
on tootmismahu suurendamiseks vaja üha suuremaid ressursikoguseid
tuleb selleks, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada
Tagasiside
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt toob iga täiendav tarbitud ühik vähem kasulikkust.
Küsimuse tekst
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellises koguses, et nende kaupade viimase ühiku piirkasulikkus on vastavalt 60 ja 30 kasulikkuse ühikut. Ühiku hinnad on vastavalt 0,60 kr ja 0,40 kr. Järelikult
Vali üks või enam:
ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses
peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B
kaubad A ja B on asenduskaubad
peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A
Tagasiside
Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus krooni kohta on selle kauba puhul suurem (vastavalt A: 60/0,6=100ning B: 30/0,4=75). Ühe rahaühiku kohta saab ta rohkem kasulikkust kauba A puhul.
Küsimuse tekst
Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui
Vali üks või enam:
ühe kauba piirkasulikkus jagatud tema hinnaga on võrdne teise kauba piirkasulikkuse ja hinna suhtega
mõlema toote piirkasulikkused on võrdsed
mõlema toote hinnad on võrdsed
iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu
Tagasiside
Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe on iga hüvise puhul sama.
Küsimuse tekst
Kauba A hinna tõus
Vali üks või enam:
ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem
suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
Tagasiside
Hinna tõsutes muutub piirkasulikkuse ja hinna suhtarv (ehk piirkasulikkus krooni kohta) väiksemaks.
Küsimuse tekst
Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida
Vali üks või enam:
erinevust kogu- ja piirkasulikkuse vahel
kogukasulikkust
kõike nimetatut
piirkasulikkust
Tagasiside
... kogukasulikkust.
Küsimuse tekst
On teada kaupade A, B ja C erinevatee koguste piirkasulikkused. Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2 kr, 3 kr ja 1 kr. Tarbijal on 26 krooni. Kogukasulikkuse maksimeerimiseks ostab ta
Vali üks või enam:
3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C
kõiki kaupu 3 ühikut
5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C
2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C
Tagasiside
Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused krooni kohta, kogukasulikkust maksimeeriva tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused krooni kohta võrdsed.
Küsimuse tekst
Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind suureneb, siis saab tarbija osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub vastava hüvise skaalal punktist d punkti b). 
Küsimus 14
Küsimuse tekst
Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu see väljendab.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõver väljendab.
Küsimus 15
Küsimuse tekst
Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija kogukasulikkus väheneb.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus ei muutu.
Küsimus 16
Küsimuse tekst
Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktist.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile.
Küsimus 17
Küsimuse tekst
Kui tarbija sissetulek on 20 kr ning tarbimist kirjeldab juurersolev eelarvejoon, siis
Vali üks või enam:
kauba A hind on 4 kr ja B hind 2 kr
kauba A hind on 2 kr ja B hind 4 kr
tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut
pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha
Tagasiside
Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 kr eest seda 10 tk, seega hüvise A hind on 20/10=2 kr ning vastavalt kui tarbija ostaks ainult hüvist B, saaks ta seda 5 ühikut, seega hüvise B hind on 20/5=4 kr.
Küsimus 18
Küsimuse tekst
Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis)
Vali üks või enam:
nihutab eelarvejoont vasakule
nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks
ei mõjuta eelarvejoone paiknemist
nihutab eelarvejoont paremale
Tagasiside
Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet suuremas koguses, seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale.
Küsimus 19
Küsimuse tekst
Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa
Vali üks või enam:
rahalise sissetuleku suurenemine
kaupade M ja N hinna langus
rahalise sissetuleku vähenemine
kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus
Tagasiside
Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses sissetuleku langemise või hindade kallinemisega.
Küsimus 20
Küsimuse tekst
Eelarvejoone nihkumise asendist ab asendisse cd toob kaasa
Vali üks või enam:
kaupade M ja N hinna langus
kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus
rahalise sissetuleku suurenemine
rahalise sissetuleku vähenemine
Tagasiside
Kirjeldatud nihke toob kaasa kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus.
Küsimus 21
Küsimuse tekst
Kui eelarvejoon nihkub asendist ab asendisse ac, siis
Vali üks või enam:
tarbija kogukasulikkus kasvab
tarbija ostab mõlemat kaupa vähem
tarbija ostab mõlemat kaupa rohkem
tarbija ostab rohkem kaupa J ja vähem kaupa K
Tagasiside
Kirjeldatud tingimustel on tarbijal kasulikum osta rohkem kaupa J ja vähem kaupa K.