Uurimustöö Töökuulutused

H, M

Uurimustöö Töökuulutused (0)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Töökuulutused
Uurimustöö
Sisukord
Sissejuhatus 3

Tööhõive ja tööturg 5

Tööhõive mõiste 5

Tööhõive Eestis 5

Arengusuunad tööhõives 5

Tööturu mõiste 6

Tööturg Eestis 6

Arengusuunad tööturul 7

Töökuulutused 9
2.1 Töövahendusportaalid 9
2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9
2.3 CV-Online töökuulutused 10
2.4 CV keskuse töökuulutused 11
2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 16
Sissejuhatus
Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on olukord oluliselt muutunud - kui mõned aastad tagasi oli probleemiks suur tööpuudus, siis aastatel 2004-2007 räägiti töötajate puudusest. Soodne turuolukord ning konkurentsivõimeliste ettevõtete edu oli võimaldanud luua palju uusi töökohti.
Tööga seotud probleemid majanduskriisi perioodil on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine majanduskriisi situatsioonis kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole.
Suuremad muutused toimusid viimati tööturul 1992/93 a. esimeste majandusreformide käigus. Siis vähenes hõive vastavalt 5,2 ja 7,5%. Kokkuvõttes tähendas see ligi 100 000 inimese lahkumist tööjõust. Kogu vaadeldaval perioodil (1989-1997) vähenes hõive 23.1% ehk 193 000 inimese võrra. Samuti oli sel perioodil märgatavalt kasvanud töötus ja mitteaktiivsus.
Tänases Eestis, mis on mõjutatud ülemaailmsest majanduskriisist peame taas rääkima suurest tööpuudusest ja madalast tööhõivest. See seab meie ette valikud töökohtade olemasolu ja hariduse temaatika valdkonnas. Keda oodatakse tööturul, millised on pakutavad töökohad ja millised on töökuulutused ning millistes piirkondades on enam võimalusi tööd leida.
Uurimistöö eesmärk on hinnata interneti keskkonnas töövahendus portaalides töövaldkondi, ja piirkondi Eestis, kus vajatakse enam tööjõudu.
Selleks esitavad töö autorid endale hüpoteesi: Kõige enam vajatakse töölisi tööstusesektoris ja Harjumaa piirkonnas.
Käesolevas uurimustöös teevad autorid ülevaate Eesti tööhõive hetkeolukorrast, mis määrab meie töökuulutuste arvu ja nõudmised tööturul. Annab ülevaate Eesti tööturu probleemidest ja analüüsib interneti töövahendusportaalide CV keskus ja CV-online töökuulutusi tänasest tööturu situatsioonist lähtuvalt, et saada vastus esitatud hüpoteesile.

Tööhõive ja tööturg

Tööhõive mõiste
Tööhõive on vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks olulisim valdkond . Seepärast on pikaajalisteks eesmärkideks seatud kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatuse saavutamine ning pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ning toetustest sõltumise ennetamine.

Tööhõive Eestis
Eesti on rahvaarv olnud viimasel ajal langustrendil ning aastast 2015 hakkab 1990. aastate sündivuse madalseis mõjutama oluliselt tööturgu. See tähendab, et tööjõu küsimus muutub järjest olulisemaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on püüdnud haridussüsteemi ja majanduse vajadustele ühitamisele kaasa aidata koostades tööjõuvajaduse prognoose. 2007. aastal valminud prognoosis kajastatakse võimalikke arenguid tööturul aastani 2014.
Töö jõu vajaduse all peetakse silmas vajadust uute inimeste järele. Vajadus tuleneb täiendavate töökohtade loomisest, samuti liigub osa inimesi tööhõivest välja (pensionile, vigastuste, suremuse tõttu). Ka vahetavad inimesed mitmetel põhjustel töökohti, põhjusteks on näiteks palgad , asukoht, töökoha meeldivus jms. Mõnes nn populaarses harus aitab töötajate liikumine täita vabu töökohti, teisel juhul aga suurendab vajadust uute töötajate järele. Ka välismaale läinud töötajatest vabadele töökohtadele oodatakse uusi inimesi.
Eestis on vanuses 15-74 eluaastat tööealise elanikkonna piirmäär. 2008 aasta statistika annab tööealise elanikkonna arvuks 710 110 inimest. Täna on Eestis tööhõive määr 2008. aasta neljanda kvartali andmete põhjal 65,6 % tööealisest elanikkonnast. Tööjõus osalemise määr oli 2008. aastal 71% ( statistikaamet ).
1.3. Arengusuunad tööhõives
Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda Eestis aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded ja kriteeriumid töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine läbi seadustemuutmise ja määruste ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele, et tuua inimesed tagasi tööturule ja suurendada see kaudu tööhõive määra elanikkonnast. Üldiseks tööhõive edendamiseks kavandatakse parandada koostööd tööandjatega.
2006-2008 aastaks on tööhõive valdkonna kõige olulisemateks sihtmärkideks seatud:
o tööealisest elanikkonnast on tööga hõivatud vähemalt 68.3% (2003 - 62,6 %);
o tööealistest puuetega inimestest töötab 30% (2003 - 26%);
o töötuskindlustushüvitise keskmine kestus 120 päeva (2003 - 140 päeva);
o pikaajaliste töötute osakaal kõigist töötutest 35% (2003 - 46%).
Alates 2007. aasta keskpaigast on majanduse kasvutempo oluliselt aeglustunud. 2007. Aasta SKP reaalkasv langes viimase seitsme aasta madalaimale tasemele . 2008. aastal on majanduskeskkonna jahtumine veelgi kiirenenud. Rahandusministeeriumi 2008. aasta suvise prognoosi kohaselt on Eesti SKP reaalkasv 2008. aastal negatiivne (-1,0%). Lähiaastatepeamine oht on seotud võimalusega, et majandusseisak jääb Eestis kestma mitmeks aastaks. Samas ei ole majanduse põhialustes peale tööjõu ja kapitali kallinemise muid märkimisväärseid muutusi toimunud ning laiemad väljakutsed ei sõltu SKP kasvutempost ühel konkreetsel aastal.
1.4 Tööturu mõiste
Tööturg on töö, teadmiste, oskuste ja annete kohtumispaik tööandjale, töö tegijale, õppijaile ja õppeasutustele. See seob ühelt poolt ära töö mõiste ja teiselt poolt turu- ehk saada oleva inimese või ametikoha mõiste. Määrab ära saadavuse ja valiku tähenduse.
1.5. Tööturg Eestis
Kuna globaalse finantskriisi mõjud on 2008. aastalõpul alles reaalmajandusse jõudmas, siis ka tööturuolukord 2008. aastal ei peegelda veel tegelikult juhtumahakkavaid sündmusi.
2007. aasta lõpus alguse saanud majanduse jahtumine tõi kaasa teatud koondamiste laine 2008. Aasta teises pooles, mille ulatus pole aga veel selge. Rahandusministeeriumi andmetel kasvas reaalpalk 2007. aastal 13% ( nominaalpalk 20%) ning tootlikkus ainult 5,6%. Ehkki see lõhe on 2008. aasta jooksul tõenäoliselt vähenenud, on majanduslik surve koondamisteks väga suur. Mitmed odavale tööjõule orienteeritud tööstused ongi oma töötajaid koondanud või ettevõtte isegi sulgenud (näiteks Narva Kreenholm ). Kui 2006. aastal oli töötuskassast kollektiivse koondamise puhul toetust saanud isikute arv 1595 , siis
2007 oli see arv 2567 ning 2008. aastal esimese kolme kvartaliga oli nimetatud hüvitist saanud 3854 inimest.
Eesti Panga prognoosi järgi jõuab töötus 2009. Aasta keskmise näitajana 7%-ni, negatiivsemate arengute korral võib töötus ka tõusta 9–10 protsendini. Seega võib prognoosida lähiaastatel majanduskonjunktuurist tingitud töötuse kasvu ja sellest tulenevalt muutub veelgi olulisemaks teemaks inimeste sotsiaalne kaitse, aktiivsete tööturupoliitika meetmete efektiivsus ning töötajate täienduskoolituse temaatika. Samas ei tohiks tööturg minetada oma paindlikkust, sest täna oleme me olukorras, kus eelarvepoliitika on Eestis pigem tsükliline, võimendades majandusliku kasvu perioodidel kasvufaasi ning süvendades languse tingimustes langust.
1.6. Arengusuunad tööturul
Prognoosi kohaselt iseloomustab Eesti majandust lähitulevikus keeruline seis, mistõttu lisandub ühelt poolt tööturule uusi töökohti, seda eelkõige teenuste sektoris, välja arvatud ehituses. Põllumajanduses on oodata töökohtade jätkuvat vähenemist, kuna rohkem panustatakse tootlikkuse tõstmisele (suurem masinatöö osatähtsus) ehk sisuliselt tehakse sama töö ära väiksema arvu inimestega. See aga tähendab, et vajatakse inimesi, kes suudaksid keerulisemaid masinaid kasutada.
Tööstussektoris luuakse prognoosi kohaselt rohkem töökohti, kuid mitmetes tööjõumahukates harudes (näiteks rõivatööstus, mööblitööstus) on oodata endiselt tööhõive vähenemist. Kuigi mõnes harus töötajate arv langeb, ei tähenda see siiski, et uusi töötajaid poleks vaja- töötajate tööhõivest väljaliikumise tõttu vabaneb tööturul pidevalt töökohti. Uusi töötajaid vajatakse kõigis majandusharudes.
Üldistatult võib öelda, et töötajate vajadus majandusharude lõikes vastab suures osas Eesti majandusstruktuurile. Kõige enam vajatakse töötajaid töötlevas tööstuses, kaubanduses, haridussektoris ja transpordisektoris. Töötlevas tööstuses on suurem vajadus töötajate järele toiduainete tööstuses, puidu-, metalli- ja elektroonika tööstuses. Kõige enam vajatakse tööstuses oskustöölisi, seadme- ja masinaoperaatoreid ning spetsialiste (tehnikud, insenerid ). Tööstussektoris vajatakse spetsiifiliste oskustega töötajaid, mistõttu teistest harudest töötajate leidmine on mitmel juhul keeruline või võimatu, sama kehtib ka vastava ettevalmistuseta koolilõpetajate suhtes. Kuna ettevõtete vajadused on väga erinevad, on tihti tarvis lisaks koolist saadud teadmistele omandada töö juures veel täiendavaid praktilisi oskusi.
Kaubandussektoris vajatakse kõige enam müügitöötajaid, kuid seoses nn mugavusteenuste laiema levikuga kahaneb vajadus mitmesuguste spetsialistide, nagu valmistoitude valmistajate-kokkade, kondiitrite, stilistide, kunstnike järele. Haridussektoris on töötajate (õpetajate) keskmine vanus suhteliselt kõrge, mistõttu üsna suur osa tänastest töötajatest läheb lähiaastatel pensionile. Transpordisektoris suurendab vajadust töötajate (eelkõige sõidukijuhid, meremehed) järele välismaale tööle minek, samuti on sektoris palju vanemaealisi töötajaid, kes varsti tööturult välja liiguvad.
Seoses muutuva majandusega muutuvad ka nõuded töötajate oskuste järele. Õppimine on pidev protsess ning ka töö käigus tuleb omandada uusi teadmisi ja oskusi. Eesti majandus on liikumas kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas, mis tähendab, et tehakse keerulisemaid asju ning seega puutuvad töötajad järjest rohkem kokku keerulisemate masinate ja teadmistega. Prognoosi kohaselt on oodata nö lihttööd, mis ei nõua erilist ettevalmistust, tegevate töötajate arvu vähenemist, kasvab aga spetsialistide ja oskustööliste, teenindavate ja müügitöötajate arv. Juhtide hulk jääb hinnanguliselt tänasele tasemele.
Kui rääkida vajadusest, siis kõige rohkem vajatakse just oskustöölisi ja spetsialiste, juhiks võib saada vaid iga kümnes töötaja.
Kokkuvõttes vajatakse Eestis prognoosi kohaselt igal aastal ligikaudu 14-15 tuhat uut töötajat. Tänasel päeval vastab tööturule sisenejate arv vajadusele, kuid viie aasta pärast hakkab tööturule tulevate noorte hulk oluliselt vähenema. Kuigi täna arvuliselt on tööturul nõudluse ja pakkumise vahel tasakaalutus, tuleb arvestada, et inimeste soovid, teadmised ja oskused ei pruugi alati kokku langeda ettevõtete vajadustega. See aga tähendab, et ebakõlade tekkimisel ei leia ettevõtted vajalikke töötajaid, teisalt jääb osadel inimestel omandatud teadmistepagas tööl rakendamata, kuna nende teadmiste järele pole piisavalt nõudmist. Seda näitab ka tänane olukord, kus vabadele töökohtadele vaatamata otsib suur hulk inimesi siiski tööd.
Järgnevate aastate võimalikud trendid tööturul:
• Aastas luuakse keskmiselt ca 3300 täiendavat töökohta.
• Igal aastal lahkub pöördumatult tööjõuturult tänaste töötajate seast keskmiselt 11,2 tuhat inimest.
• Iga- aastaseks tööjõu vajaduseks kujuneb keskmiselt 14, 5 tuhat inimest.
• See vastab enam-vähem tänasele tööturule sisenejate hulgale, kuid potentsiaalsete töötegijate arv hakkab prognoosiperioodi lõpul vähenema.

Töökuulutused
2.1 Töövahendusportaalid
Töövahendusportaalid on töökuulutusi ja tööotsijaid vahendavad interneti keskkonnad . Tuntumad ja enam kasutatavamad on Eestis CV keskus ja CV- online. Töövahendportaalide eesmärk on kokku viia tööotsijad ja tööandjad, kes otsivad endale töötajaid. See on kõige kiiremini ajas muutuv töövahendus keskkond.
2.2 Tööjõu nõudlus ja pakkumine
Tegevusalad ( elukutsed ) , mille järgi oli 2007. aastal kõige suurem nõudlus.
Tabel 1.
Tegevusala
Tööpakkumisi
Töösoove
Müüjad, müügiesindajad
3884
7377
Abilised, koristajad
2488
5210
Liinitöölised, pesijad
1720
9155
Õmblejad
1610
975
Ehitustöölised
1318
3712
Leeklõikajad, keevitajad
923
794
Liha-ja kalatööstuse töölised
811
302
Transpordi töölised,
kaubatöölised/laadijad
804
1201
Elektriliste seadmete mehaanikud ja seadistajad
801
330
Kokad
749
1115
Turvatöötajad
686
457
Majahoidjad
482
756
Teenindajad , baaripidajad
418
647
Koostajad ja erihariduseta töölised
408
889
Tislerid
363
627
Posti sorteerijad ja postiljonid
352
200
Mootorsõidukite juhid
347
1924
Puusepad
333
627
Metallkonstruktsioonide valmistajad
333
74
2.3. CV- online töökuulutused
CV-online põhjal saab välja tuua 2009 aasta aprilli kuu seisuga 10 kõige enam tööjõudu vajavat valdkonda. Töökuulutusi oli 490. Samas mõned kuulutused on kajastatud nii ühes kui teises valdkonnas. Kõige vähem oli pakkumisi korrakaitse/päästeameti valdkonnas 5 pakkumist ja Põllumajandusvaldkonnas 3 pakkumist. Kõige enam aga otsiti infotehnoloogia valdkonna inimesi ja müügitööga tegelevaid inimesi. Teised valdkonnad jagunesid enam-vähem võrdselt.
Tabel 2.
Valdkond
Tööpakkumisi
Avalik sektor
30
Finants /raamatupidamine
38
Infotehnoloogia
94
Juhtimine
22
Kaubandus
33
Müük
75
Teenindus
62
Tehnika
28
Tervishoid /sotsiaaltöö
35
Turundus/ reklaam
23
Piirkondadena saab välja tuua nii Eesti tööturu kui välisriigid. Kõige enam oli tööpakkumisi Harjumaa piirkonnas 239 tööpakkumist. Kõige vähem oli Lõuna-Eesti piikonnas 2 pakkumist, Läänemaa piirkonnas 2 pakkumist ja Ida-Virumaa piirkonnas 2 pakkumist ja Saaremaal 1 pakkumine.
Tabel 3.
Piirkond
Tööpakkumisi
Tallinn/Harjumaa
239
Välismaa
49
Tartu/Tartumaa
24
Pärnu/Pärnumaa
17
Põlvamaa
5
Viljandimaa
4
Hiiumaa
5
Läänemaa
2
Järvamaa
1
Valgamaa
2
Saaremaa
1
Ida-Virumaa
2
2.4. CV Keskuse töökuulutused
CV keskuse põhjal saab välja tuua 2009 aasta aprilli kuu seisuga 10 kõige enam tööjõudu vajavat valdkonda. Töökuulutusi oli kokku 1186 kuulutust. Kõige enam oli töökuulutusi müügitöö valdkonnas 168 kuulutust ja teeninduse valdkonnas 157 kuulutust. Kõige vähem oli töökuulutusi energeetika, põllumajanduse ja kultuuri valdkonnas.
Tabel 4.
Valdkond
Tööpakkumisi
Toitlustus
69
Tööstus/Tootmine
47
Infotehnoloogia
63
Juhtimine
52
Ehitus/ Kinnisvara
53
Müük
168
Teenindus
157
Haridus /Teadus
57
Tervishoid/sotsiaaltöö
110
Kaubandus/Majandus
83
Piirkondadena saab esile tuua enam tööjõudu vajava Harjumaa piirkonna ja Tallinna. Tartumaa piirkonnas oli 75 töökuulutust ja Pärnumaal 59 töökuulutust. Kõige väiksem oli töökuulutuste ja sellega seoses tööjõu vähesus Hiiumaa piirkonnas 0 kuulutust ja Läänemaa piirkonnas 1 kuulutus.
Tabel 5
Piirkond
Tööpakkumisi
Tallinn
320
Harjumaa
360
Tartu/Tartumaa
75
Pärnu/Pärnumaa
59
Võrumaa
9
Viljandimaa
16
Saaremaa
3
Raplamaa
9
Järvamaa
7
Valgamaa
11
Lääne-Virumaa
33
Ida-Virumaa
55
2.5 Tähelepanekud töökuulutustes
Kõige enam vajatakse tööturule oskustöölisi. Nõutakse vähemalt keskharidusega või keskeriharidusega ja varasema töökogemusega tööjõudu. Nõutakse eesti keele oskust ja ausust ja kohusetundlikkust tööülesannete täitmisel. Vähem oli tööpakkumisi kõrgharidusega inimestele välja arvatud pedagoogid ja esmasel analüüsil ei olnud ühtegi töökuulutust, kus oleks oodatud tööturule põhihariduse ja piiratud keeleoskusega.
CV-Onlinis oli vähem töökuulutusi ja need olid suunatud rohkem kvalifitseeritud tööjõu otsijatele. CV-Keskuses oli enam töökuulutusi ja töökuulutused olid suunatud väljaõppinud oskustöölistele.
Kõige enam oli töökuulutusi mõlemas portaalis Harjumaa piirkonnas, mis viitab majandus- ja sotsiaalpoliitilisele kiiremale arengule pealinna piirkonnas. Vähem oli töökuulutusi Lõuna-Eestis ja saarte piirkonnas, mis on enam keskendunud turismile ja teenindus valdkondadele.
Kokkuvõte
Autorite uurimistöö eesmärk oli hinnata interneti töövahendusportaalide CV-keskus ja CV-Online töövaldkondi, ning pööras eraldi tähelepanu valdkondadele ja piirkondadele kus vajati enam tööjõudu.
Eesmärgi saavutamiseks tutvusid autorid tööhõive ja tööturu olukorraga tänases Eestis, millest lähtuvalt tänasel tööturul tööjõudu vajatakse.
Autorid töötasid selleks läbi hulgaliselt statistikat ja hetkeolukorda analüüsivat materjali, ning tõi välja tööhõive ja tööturu arengusuunad tänases Eestis.
Autorite arvates äärmiselt tähtis on tööotsimiskuulutuste valdkonnas teadvustada majanduse hetkeseisus, tööhõivet, tööturgu ja prioriteete, mis on määravad tööjõu otsimisel ja valiku tegemisel.
Eesti tööturuameti märtsikuu andmete seisuga andmetel ligi 55 000 töötut inimest, mis moodustab meie tööhõivest ligi 7,8 %. Sellest 37 % otsivad aktiivselt tööd tööturul. Selleks kasutavad nad nii interneti töövahendusportaale, kui tööturuameti infot ja ajalehtedes olemasolevaid töökuulutusi.
Samas peab tõdema, et tööandjad otsivad enam oskustöölisi. Suuremad väljavaated tööd saada on inimestel, kellel on vähemalt kesk- või keskeriharidus ja kes oskavad eesti keelt. Võimalus endale töökoht leida on enam Harjumaa piirkonnas elavatel inimestel.
CV_Keskuse ja CV-Online interneti portaale analüüsides said autorid kinnituse oma hüpoteesile, et suurem võimalus tööd leida on Harjumaa piirkonnas. Samas ei leidnud kinnitust hüpoteesi teine osa, et enam pakutakse tööd tööstuse valdkonnas. Enam on töökuulutusi hoopis teenindusega seotud sektoris ja müügitöö valdkonnas, mis nõuavad kogemustega ja eri väljaõppega oskustöölisi.
Autorid soovitavad kõigil tänastel tööd otsivatel inimestel hinnata oma oskuste ja teadmiste taset, et võimalusel esialgse tööotsimise asemel asuda hoopis ennast täiendama. Tööturuameti kaudu on võimalik õppida uusi erialasid ja ennast täiendada nii keele kui üldteadmiste valdkonnas.
Tänastele õppuritele teevad autorid aga ettepaneku õppida ja leida endale sobiv eriala, mis vastab tänase Eesti tööturuvajadustele, et tulla aktiivselt tööhõivesse, ning olla väärtustatud pikaaegselt tööturul.
Kasutatud kirjandus

Eesti Inimarengu aruanne 2008

Eesti Tööhõive poliitika tegevuskava 2007-2011

Eesti Vabariigi majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2008-2011

Inimressursi arendamise rakenduskava Eestis

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15TOOTURG/15TOOTURG.asp

http://www.cv.ee/

http://www.cvkeskus.ee/

http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=6&menyy_id=30&alam=24&tekst_id

http://www.kogu.ee/public/EIA08_est.pdf

http://www.nip.ee/page/8

http://www.struktuurifondid.ee/?id=6542

http://www.stat.ee/tooturg

http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek.html

http://www.tta.ee/index.php?id=920
16

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

M H Õppematerjali autor

Töökuulutused eesti keel Tööhõive eestis tööhõive tööturg

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad

Makroökonoomika

doc

Alusõppe uurimistöö

SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse

Avaliku sektori ökonoomika

doc

Eesti tööturg

Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõ

Majandus

docx

Töötus ja selle tagajärg Eestis

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ja tööhõiv

Sotsiaaltöö korraldus

ppt

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

Majandus

docx

PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV

PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning pikaajalise töötuse põhjustavaid tegureid. Samuti anda võimalik

Sotsioloogia

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroop

Sotsioloogia

pdf

Noorte tööpuudus referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ..............................................................................

Majanduspoliitika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk