Seminar 8 - Tööturg (0)

Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls
a b z W'
Ld2 Ld1 Ld0
La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis . Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks . Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne , siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet?
L* W/P Ls0 a Ls1
b
c d Ld0
Ld1 Ld3
LbLd La L
Situatsioonis,, kus töölised nõustuvad madalama palgaga, p g g , madalam p palk omakorda vähendab nende ostujõudu, see omakorda sunnib firmat tootmist vähendama. Praktiliselt on tegemist majanduslanguse perioodiga. Esiteks on enamik palkasid kaasajal jäigad, kuna peaaegu kõigil töölistel on otsesed t d või õi k kaudsed d d palgalepingud. l l i d L Lepingutes i t k kasutatakse t t k nominaalpalka i l lk mitte itt reaalpalka. Teiseks p palkade jjäikuse tekitajaks j on miinimumpalgad. p g Seega g tuleks kaotada valitsuse poolne mõju tööturule. 4. Miks tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate vastastikune sõltuvus võib viia kas kiiremale või aeglasemale täieliku tööhõive korraldamisele? Kas kõver Ls nihkub rohkem või vähem kui kõver Ld ? Vastastikkune sõltuvus võib viia tööhõive olukorra paranemisele paranemisele, kuid ei pruugi pruugi. Kuni pakkumise kõver nihkub väljapoole kiiremini kui nõudluse kõver sissepoole, siis võib olla majandus j isereguleeruv . g W/p Ls Ls1
LD1 LD2 LD L 5. Kas tööturu neoklassikaline mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? Kui töötud on ratsionaalsed , ratsionaalsed siis nad peaks aru saama saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga. Kui u nadd nõustuvad õus uv d p palga g vvähendamisega, e d seg , ssiiss hinnad d langevad gev d ning g hoiavad o v d ära reaalpalga languse samal määral või isegi paremini kui jäik nominaalpalk. Ametiühingud aga said arvestatavaks jõuks majanduses ja nad tegid kõik, et hoida palku kunstlikult kõrgel. Kurja juur ametühingud. L* W/P Ls0 a Ls1
b
c d Ld0
Ld1 Ld3
LbLd La L 6. Kas duaalse majanduse mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? S b küll Saab küll. 7. Ametiühingute roll, kas segab ja tuleks likvideerida või ei?
8. Suured immigrantide massid omaaegses Põhja- Ameerikas ei põhjustanud probleeme, miks siis praegu on tekkinud töötuse probleemid, eriti riskigruppides?
9. Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks?
10. Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel?
11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme ? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja 80 kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja j jjooksul on 80%. % Kas oleks kasulikum vastu võtta 70 kroonine pakkumine, või oodata veel uusi pakkumisi? 13. Tsükliline töötus: a)) on töötus, tööt mida id põhjustab õhj t b ttarbijate bij t vajaduste j d t muutused; t d b) onontöötus töötusmis misesineb esinebmajanduslanguste majanduslangustevõi võikriiside kriisideajal ajalkoos kooskogutoodangu kogutoodanguvähenemisega; vähenemisega; c)) on töötus,, mida vaadeldakse vabatahtlikuna;; d) polegi olemas mingit tsüklilist töötust.
14. Heidutatud töötaja on: a) isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata; b) eriti iti tüü tüüpiline ili põllumajanduses, õll j d jjahinduses hi d jja tturisminduses; i i d c) on isik, on isik, kes kes küll küll soovib soovib töötada, töötada, kuid kuid on on loobunud loobunud aktiivsest aktiivsest tööotsimisest, tööotsimisest, sest sest on on veendunud veendunud ürituse lootusetuses; d) tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimisega. 15. Struktuurne töötus on: a) probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole; b) on töötus, on töötus, mida mida põhjustab põhjustab majanduse majanduse struktuuri struktuuri muutustest muutustest tingitud tingitud vabade vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele antud piirkonnas; c) on põhjustatud osade inimeste soovimatuses tegeleda tööga; d)) on iseloomulik varimajandusele. j
16. Põrandaalused töötajad on: a) keldripoodide ning teiste allpool hoone nulltsüklit töötavad isikud; b) on see osa tööealistest, kes ei soovi töötada ei maa peal ega keldris ; c) hõivatud varimajanduses ning reeglina ei arvestata neid tööjõu hulka ja loetakse töötuteks; d) isikud, kes jäävad ametlikust statistikast täielikult välja. 17. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka : a) petised kes püüavad tagada heaolu töötu abiraha baasil; petised, b) hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd; c) heidutatud töötajad; d) koduperenaised; e) palgata sundpuhkused. 18. Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub: a)) tööjõu j koosseisu;; b) töötute hulka; c)) heidutatud töötajate j kategooriasse; g d) väljaspool väljaspool tööjõudu tööjõudu olevate olevate inimeste inimeste hulka; hulka; e) põrandaaluste töötajate hulka. 19. Struktuurne töötus kasvab, kui: a) suur hulk üliõpilasi soovivad leida suvevaheajaks tööd; uute töötajate b)) uute töötajate jj väljaõpetamise väljaõpetamise jj pp kulud on kulud on suuremad suuremad kui kui uute uute töötajate töötajate jj p p palkamisest palkamises saadav tulu; tulu; c) ettevõtted pankrotistuvad majanduskriiside tõttu; d) kehtestatud uus miinimumpalk on kõrgem tööturu tasakaalupalgast e) kasvab heidutatud töötajate arv. 20. Passiivne tööturu poliitika seisneb tööturu reguleerimises a) suurendades suurendades töötu töötu abirahasid abirahasid ja ja materiaalseid materiaalseid toetusi; toetusi; b)) organiseerides g sotsiaalseid abitöid;; c) stimuleerides ettevõtlust ja luues uusi töökohtasid; d)) täiustades tööturu organisatsiooni; g e) doteerides riiklikult elanikkonna ümberasustamist tööjõu kõrge nõudlusega piirkondadesse; f) kehtestades töötutele sotsiaalseid garantiisid. 21. Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on: a) struktuurselt töötu; b) arvestatudtööjõu tsükliliselt töötu; c) arvestatud tööjõuhulka; hulka; d) välja arvestatud tööjõu koosseisust. 22) Klassifitseerige järgmiste näidete varal isikud kas töötavaks E, töötuks U, või väljaspool tööjõudu olevaks F a) Täistööpäevaga taksojuhi ametit pidav Harri , kellel on Ph. D. kraad bioloogias ning kes kulutab iga päev paar tundi selleks, et otsida oma kvalifikatsioonile vastavat teadustöötaja või õppejõu kohta E b) Päevase õppevormi üliõpilane, kes on kaotanud õhtuse arvutioperaatori töö ajalehetoimetuses, kuna ajaleht läks pankrotti F c) Vabakutseline kirjanik, kes ei ole juba mitu nädalat kirjutanud ühtegi lehekülge oma uuest romaanist, kuna kogub kirjutamise jaoks materjali arhiividest E d) Juba teist kuud haiglaravil viibiv politseinik, kes sai haavata tulevahetuses kurjategijatega E e) Endine kaevur , kes tervistkahjustava töö tõttu jäi pensionile 56 aastaselt ja nüüd kasvatab koduaias roose müügiks g F f) Autojuht , kes on ära tüdinud linnasõitudest ning lahkus töölt asudes kohe otsima pikaveobussijuhi kohta. U - friktsionaalne e. höördetöötu 23. Oletame, et Icelandia riigis on 20% rahvastikust alla 16 aasta vanad või pensionieas. Riigi kogu tööealisest elanikkonnast moodustavad 50% mehed ja 50% naised. Naiste tööjõus j osalemise määr on 75% ja j meeste oma 85%. Maal töötab 48 miljonit j inimest osalise tööajaga ja 96 miljonit täistööajaga. Kogu elanikkond on 250 miljonit ja heidutatuid töötajaid on 10% tööealisest elanikkonnast. Struktuurne töötus on 6%.Vastake alltoodud küsimustele! Tabel Kogu elanikkond ................... 250 miljonit
Tööealine elanikkond .............. 200 miljonit Tööjõud ............................... = (0,75 + 0,85)/2 *200 = 160 miljonit Tööga hõivatud ...................... = 48 + 96 = 144 miljonit Töötud ............................... = 160 ­ 144 = 16 miljonit
Heidutatud töötajad ................. = 200*0,1 = 20 miljonit Kui suur on töötuse määr? Töötuse määr = 16 / 160*100 = 10% Kui pooled heidutatutest asuvat tööd otsima otsima, milline on siis töötuse määr? Töötuse määr = (10 +16) /170 *100 = 15,3% Kui suur oleks friktsionaalne töötus,, kui statistiline kogutöötus g koosneb struktuursest ja friktsionaalsest töötusest? Friktsionaalne töötus = 10% - 6% = 4% 24. Alljärgnevas tabelis on toodud andmed N riigi tööjõu kohta kahel järjestikkusel aastal. Täida tabeli tühjad read
1. aasta 2. aasta Tööjõud 12192 12388 Töötajad 10888 11002 Töötud 1304 1386 Hõivemäär ((%)) , 89,3 88,8 , Töötuse määr (%) 10,7 11,2
25. Oletame 25 Oletame, et 2008 aastal oli M riigi majandus täishõivetasemel ning töötuse loomulik määr oli 6%. Täida alltoodud tabel. Aasta Potentsiaalne SKP Tegelik SKP SKP lõhe 1998 700 700 0 1999 760 741 19
a) Mitu % moodustab 1999 a. tegelik SKP potentsiaalsest SKPst? 97,5% b) Kas töötusemäär 1999 aastal võrreldes 1998 aastaga suurenes või vähenes? suurenes 26. Alljärgnevas tabelis on toodud kolme järjestikkuse aasta hinnaindeksid aasta lõpu seisuga
Aasta Hinnaindeks Inflatsioonimäär 1 1,0 0 2 1,12 12% 3 1,232 (1,232-1,12)/ 1,12 = 10,0%
a) kui suur on reaalse sissetuleku muutus protsentides, kui nominaalne sissetulek suureneb 2 aastal võrreldes 2. õ 11. aastaga 15%? 1 %?
15% - 12% = 3%
b) kui suur on reaalse sissetuleku protsentuaalne muutus, kui nominaalne sissetulek suureneb 3. aastal võrreldes 2. aastaga 7%? 7% - 10% = -3% 3% c) kui suur on reaalne sissetulek ( baasaasta on esimene aasta) kui nominaalne sissetulek oli 3. aastal 25000?
25000 / 1,232 = 20292