Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Test 08 - Inflatsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE)
Started on
teisipäev, 2 mai  2017 , 10:44
State
Finished
Completed on
neljapäev, 4 mai 2017, 9:38
Time taken
1 day 10  hours
Grade
10
out of 10 (
100
Question
1
Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust.
Complete
Select  one:
Mark 1 out of 1
True
False
Nõudlusin atsioon
tekib, kui  kogunõudlus  kasvab kiiremini kui  kogupakkumine . Lisaks erasektori
nõudluse kasvule võib nõudlusin  atsiooni  tekitada ka ekspansiivne raha- või
eelarvepoliitika .  
Kuluin atsioon
(pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine
hindade tõus, liiga kiire palgakasv,  kaudsete  maksude tõstmine jms).
Question
2
In atsiooni kaks peamist liiki on nõudlusin atsioon ja kuluin atsioon.
Complete
Select one:
Mark 1 out of 1
True
False
Nõudlusin atsioon
tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori
nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või
eelarvepoliitika.  
Kuluin atsioon
(pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine
hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms).
Question
3
In atsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme  protsentuaalset
muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega.
Complete
Mark 1 out of 1
Select one:
True
False
In atsioonimäär
väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja on sellega hinnataseme
kasvutempo väljendaja.
Question
4
In atsioonispiraali näideteks on järgmist tüüpi spiraalid:
Complete
Select one or more:
Mark 1 out of 1
hinnad-hinnad
hinnad-valuutakurss-hinnad
hinnad-palk-hinnad
hinnad-intressid-hinnad
In atsioonispiraaliks nimetatakse in atsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise.
Loetletud spiraalid kuuluvad kõik sagedamini esinevate in atsioonispiraalide
hulka. 
Näiteks
hinnad-palk-hinnad
spiraali  puhul hakkab kõigepealt nõudluse kasv kergitama hindasid, mistõttu
tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab
uut hindade tõusu.
Question
5
Reaalsissetulek
Complete
Select one or more:
Mark 1 out of 1
võrdub alati nominaaltuluga
võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega
kujutab endast in atsiooni tõttu kaotatud tulu osa
on alati väiksem kui  reaalpalk
Reaalväärtus leitakse nominaalväärtuse ja hinnaindeksi jagatisena ning hõlmab
endas lisaks palgale ka muid sissetulekuid.
Question
6
Varjatud in atsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste
kvaliteedi, pakendi netokoguse või sortimendi kahanemisega.
Complete
Mark 1 out of 1
Select one:
True
False
Varjatud in atsiooni korral jääb hind tavaliselt samaks, kuid toote kvaliteet või
netokogus pakendis langevad.
Question
7
Kui majanduses valitseb hüperin atsioon, siis
Complete
Select one or more:
Mark 1 out of 1
on majapidamistel põhjust kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik
on mõistlik paigutada sularaha panka hoiustele, et mitte kaotada raha
reaalväärtuses
muutuvad üldiseks kaupade ja teenuste bartertehingud
tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas
Hüperin atsiooni korral on in atsioonimäär üle 50% kuus ning kuna raha
reaalväärtus kahaneb väga kiiresti, siis on mõistlik raha võimalikult kiirest ära
kasutada, et vähendada reaalväärtuse langusest tingitud ostuvõime kaotust.
Question
8
Ootamatu in atsiooni kahju seisneb selles, et ta suurendab võetud laenu
reaalväärtust.
Complete
Mark 1 out of 1
Select one:
True
False
Ootamatuks in atsiooniks loetakse niisugust in atsiooni, mida ei osatud ette
näha. In atsioon tähendab raha ostuvõime vähenemist, seega raha
reaalväärtuse vähenemist.
Question
9
Nõudlusin atsiooni põhjuseks võib olla
Complete
Select one or more:
Mark 1 out of 1
üleujutus , põud vm looduskatastroof
tootmiskulude tõus
valitsussektori kulutuste järsk kasv
reaalsissetulekute väheneminne
nafta hinna tõus maailmaturul
Nõudlusin atsioon
tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori
nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või
eelarvepoliitika.  
Question
10
Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse
nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga.
Complete
Mark 1 out of 1
Select one:
True
False
Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet. Reaalpalga väärtuse
leidmiseks jagatakse nominaalväärtus hinnaindeksiga.
Vasakule Paremale
Test 08 - Inflatsioon #1 Test 08 - Inflatsioon #2 Test 08 - Inflatsioon #3 Test 08 - Inflatsioon #4 Test 08 - Inflatsioon #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 302260 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Inflatsioon
5
docx

Inflatsioon

Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Varjatud inflatsiooni korral jääb hind tavaliselt samaks, kuid toote kvaliteet või netokogus pakendis langevad. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ootamatu inflatsiooni kahju seisneb selles, et ta suurendab võetud laenu reaalväärtust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ootamatuks inflatsiooniks loetakse niisugust inflatsiooni, mida ei osatud ette näha. Inflatsioon tähendab raha ostuvõime vähenemist, seega raha reaalväärtuse vähenemist. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet. Reaalpalga väärtuse leidmiseks jagatakse nominaalväärtus hinnaindeksiga. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0

Majandus
Test 04 - Kogunõudmine ja kogupakkumine
10
pdf

Test 04 - Kogunõudmine ja kogupakkumine

BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on neljapäev, 30 märts 2017, 7:32 State Finished Completed on reede, 7 aprill 2017, 10:50 Time taken 8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Keinsistliku koolkonna käsitluses on nii hinnad kui palgad lühiajaliselt jäigad, mistõttu võib makroökonoomiline tasakaal saabuda allpool ühiskonna Complete potentsiaalset tootmismahtu. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Kogunõudmise kõvera negatiivset tõusu põhjustavad: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 raha reaalväärtuse efekt - hinnataseme tõus toob kaasa hüviste

Makroökonoomika
Makroökonoomika kontrolltöö 90min
9
doc

Makroökonoomika kontrolltöö 90min

Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv pik

Makroökonoomia
Makro 2 KT- EKSAM
53
docx

Makro 2 KT- EKSAM

ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28. Hüperinflatsioon on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine, mille klassikalisteks näideteks on I maailmas6ja järgsed Saksamaa ja Austria 29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi

Makroökonoomika
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE
24
docx

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE

Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsusest kuni kohaliku omavalitsuseni) sissetulekuid maksude näol. Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP

Majandus
Majandusteooria
37
doc

Majandusteooria

1.5. Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et tulemused kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes ­ ceteris paribus printsiip. 1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel ei vasta tegelikkusele ­ teoorias tehtud eeldused ei ole tegelikkused täiel määral täidetud, andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida ­ inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt ­ vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne ­ majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui

Õigus
Majanduse loengud 9-17
30
docx

Majanduse loengud 9-17

..............................................2 LOENG 10 ­ SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 ­ MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 ­ INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 ­ RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 ­ INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 ­ FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 ­ MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 ­ TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 ­ SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE

Mikro ja makroökonoomika
Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer
22
doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Tema kujunemist uuritakse rahvamajandusharude kaupa. Reaalne SKP ­ on hinnamuutustega kohandatud SKP; mõõdab SKPd võrreldavates (baasaasta) hindades; leitakse nominaalse (jooksvates hindades mõõdetud) SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator ­ on kõigi SKPsse kuuluvate hüviste hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. SKP nom deflaator = * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator ­ 100 Sisemajanduse puhasprodukt ­ võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu ­ ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu=SKPDkaudsed maksud. Tarbimine, säästmine ja investeerimine

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun