Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
analüüside tulemused, eeldusel, et kasutatud Viited eksperdi arvamusele (ekspert on oma meetodid on olnud professionaalsed alal eriti kompetentne inimene) Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele, Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; teadmised, meetodid, Demagoogilised võtted tehnoloogiad, andmete hindamise mudelid. Usk, veendumus Aksinoomid ehk tõestust mittevajavad tõed Intuitsioon Argumenteerimine vastavalt loogika Argumendi pealesurumine selle tõesusest või reeglitele ja seadustele väärusest sõltumata Empiirilised ehk indiviidi praktilisse kogemusse kuuluvad argumendid lähtuvad loogika reeglitest ja seadustest.
Kontserdiarvustus Michael Manring ,,Jõulujazz" 10.detsembril käisin Võru kultuurimajas Kannel vaatamas kontserti, kus esines basskitarrist Michael Manring USA-st. Kontsert kestis poolteist tundi, kus ta mängis osad parimad palad oma kolmel erineval kitarril. Michael Manring on üks maailma unikaalsemaid basskitarriste. Tema tavatud häälestused, unikaalsed tehnikad, metodoloogilised uuendused on sundinud pillimehi üle kogu maailma ümber hindama selle pilli võimalusi. Teda kuulates jääb mulje, nagu tal oleks üks kätepaar rohkem, kui teistel. Ülemaailmse tunnustuseni jõudis ta müütilise kuulsusega plaadifirma Windham Hill märgi all, kus ta oli lepinguline muusik ja sooloartist. Manring on osalenud sadade plaatide salvestusel ning andnud tuhandeid kontserte Ühendriikides, Euroopas ja Aasias.
peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, mis on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, et parapsühholoogia on pseudoteadus. Paranormaalsete nähtuste eksisteerimise algusaja määramiseks ei ole põhiteadustel baseeruva keskkonna poolt seni mingeid tõendavaid materjale. Parapsüholoogid on teostanud hulk meta-analüütilisi uurimusi, mis baseeruvad sellistel
Õendusteaduse filosoofilised ja metodoloogilised alused Korrelatiivsed uurimused Korrelatiivse meetodiga saab uurida nähtuste omavahelisi seoseid. Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks (või enam) asja vastastikku seotud on. Korrelatiivne seos võiks olla kahe või rohkema tunnuste vahel. Kirjeldav korrelatiivne meetod meetodi eesmärk on uurida seosed, mis on juba situatsioonis olemas. Meetodi näide: on uuritud noorukite teadmised ja hoiakud seksuaalsusest ning sugulisel teel levivate haiguste kohta. Antud uuringus on rakendatud kirjeldav korrelatiivne meetod. Ennustatav meetod kui ühe muutuja väärtuste alusel saab ette ennustada teise muutuja väärtusi. Meetodi näide: uuriti ladina-ja afroameeriklaste naiste kavatsust teha PAP-testi. Antud uuringus on rakendatud ennustatav korrelatiivne meetod. Mudeli testimise meetod hüpoteetilise mudeli täpsuse testimine. Antud meetod nõuab, et kõik kuuluvad mudelile muutujad oleksid mõ...
Esitleb seda epistemoloogiliselt ja metodoloogiliselt teistest paremana. Õigustab ja seab esile nö õige viisi. 2. Programmiline funktsioon, kus teooria visandab konkreetse programmi ajalooga tegelemiseks. Kuidas uuritakse ja kes uurib? 3. Piiritleb ajalootegemise viisi teoreetiliste reflektsioonidega. Ajalooteooria esitab 4 küsimust 1. Epistemoloogilised küsimused (Mida üldse saame teada tegelikkuse kohta ja mis on nende teadmiste iseloom?) 2. Metodoloogilised küsimused (Kuidas teadmisi hankida? Milliseid meetodeid kasutada, et teadmisi genereerida?) 3. Ontoloogilised küsimused (Mis on mineviku mõte? Kuhu see välja viib? Kas on olemas jumalik ettemääratus jne. Ei esita küsimusi ajaloouurimise kohta vaid ajaloo enda kohta.) 4. Eetilised, juriidilised ja poliitililised küsimused (mineviku kasutamise kohta) Alates 1945 aastast on jagatud ajalooteooria uurimine kolme perioodi: 1
kooskõlalist seoste kogumit, kus teatud asjaoludele antakse hinnang või selgitus. Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Õiguse tõlgendamise teooria Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? õiguse teooria, õiguse tõlgendamise teooria 10. Mis on metodoloogia? Õpetus tegutsemise printsiipide kohta. Õpetus, mille kohaselt tegutsemine peab olema allutatud printsiipidele. Mida kujutavad endast metodoloogilised printsiibid? Miks need on vajalikud? Metodoloogilised printsiibid kujutavad endast metodoloogia kõige tähtsamaid seadus/tõekspidamisi •objekti ja aine märkamiseks, •uurimistulemuste taha nägemiseks, •seoste-sõltuvuste mõtestamiseks, st nende tähenduse avastamiseks, •uurimistulemuste rakendusala avardamiseks 11. Mis on meetod? Kindel, äraproovitud tee või viis kindla eesmärgini jõudmiseks. Vahend, mille kaudu on võimalik jõuda süstemaatilise teadmiseni.
Statistika- teadus massnähtuste kvantitatiivse uurimise meetoditest. Teadus info kogumisest, esitamisest, organiseerimisest, analüüsimisest ja kokkuvõtust, nii, et andmed oleksid kergesti tõlgendavad. Jaguneb oma olemuselt: kirjeldav statistika, järeldav statistika. Statistiline vaatlus- info hankimine, kirjeldav statistika- info ülevaatlik esitamine, tõenäosusteooria- tulevikuga seonduv ebakindluse kirjeldamine, prognoosimine, statistiline otsuste teooria- otsuste tegemine ebakindlas keskkonnas mittetäieliku info tingimustes. Uurimisobjekt- protsess või nähtus, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Massnähtus- suurest hulgast vähemalt mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistilin...
praktika, ja kogemuste loogiline üldistus. Selle all mõeldakse süstemaatilist ehk sisemiselt kooskõlas seoste kogumit, kus teatud asjaoludele antakse hinnang või selgitus. Teooria võimaldab meil asjadest aru saada. Teaduslik teooria eeldab seda, et see on kontrollitud teaduslike meetoditega. Empiirilised meetodid (kogemuslikud) Kontrollitavad 10. Mis on metodoloogia ja mida kujutavad endast metodoloogilised printsibid? Miks need on vajalikud? Metodoloogia on õpetus teadusliku tunnetuse põhimõtete kohta, mida tuleks silmas pidada mingite faktide tuvastamisel ja neist lähtuvate otsuste tegemisel. Metodoloogilised printsiibid kujutavad endast metodoloogia kõige tähtsamaid seadus/tõekspidamisi • objekti ja aine märkamiseks, • uurimistulemuste taha nägemiseks,
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas
sotsioloogilistele teguritele.Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest. Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema. Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga.Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused.Katsed paradigmat liigendada on keerulised kuna paradigma on liialt ebatäpne ja avatud.Paradigmad satuvad kriisi kui sel esineb suur hulk anomaaliaid ja tuleb konkureeriv paradigma. Aga kui kaks paradigmat omavahel võitlema hakkavad siis tuleb mängu hulk omavahel seotuid põhjusi mis paneb teadlase raskusesse hülgama üht paradigmat teise kasuks. Individualismi all mõistetakse tea tud isiku teaduslike veendumusi mis püsivad nende endi peas
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused
Tõenäosusteooria ja statistika eksam 1) Üldkogum – (ka populatsioon) looduse või ühiskonna või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi põhjal. Valim – väljavõtukogum; liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimi maht – vaatluste arv Tunnused: Kvalitatiivsed (sõnadega) – nominaalsed (värvid, rahvused, tõud) – järjestus e ordinaalsed (ei meeldi, pigem meeldib) Kvantitatiivsed e arvtunnused (mõõdame, loendame) – sõredad e diskreetsed – saavad omandada väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (laste arv peres). – pidevad – teatud piires võivad omandada, mistahes väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (nisu saagikus). 2) Statistilise uurimistöö etapid Uuringu ettevalmistamine (eesmärk, plaan, andmete vajadus, andmete kogumisviis, töötlemisviis, võimalikud järeldused). Statistiline ...
surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, millised on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, et parapsühholoogia on pseudoteadus. Paranormaalsete nähtuste eksisteerimise algusaja määramiseks ei ole põhiteadustel baseeruva keskkonna poolt seni mingeid tõendavaid materjale. Psühholoogiline uuring sisaldab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete metodoloogiate
(assotsiatsioonid, temperament jm) kohta. · Keskaegses teoloogias ja filosoofias arendati välja üksikasjalikud ja intellektuaalselt nõudlikud konseptsioonid vaimuelu nähtuste kohta (nt Aquino Thomas). · Eelnenud perioodide tähelepanekuid arendasid edasi või revideerisid renessansiajastu õpetlased. · Alates 15.sajandist hakkasid filosoofide tööde põhjal kujunema metodoloogilised eeldused psüühika teaduslikuks mõistmiseks: 1. René Descartes kirjeldas interaktiivse dualismi seisukohtadest lähtudes hilisemale psühholoogiale keskseid teadvuse ja refleksi mõisteid. 2. Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse. 3. John Locke arendas teadmiste meelelise päritolu ideed. Sensualismi järgi pärinevad kõik teadmised välismaailma tajumisest
E.Durkheim Struktuurfunktsionalismi olemus Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda seatud reeglistikku
3. Uuritavate tunnuste arv olgu minimaalne ja täpselt fikseeritud/ piiritletud (fikseeri kategooriad ka teoreetiliselt) 4. Nähtusi vaadeldakse sobival ajal ning analoogsetes oludes (väldi subjektiivsust, kõrvalmõjusid ja mürafaktoreid) 5. Võrreldavus ( kui vaatlejaid on mitu)- on tagatud vaatlusprotokollide abil. 6. Korduvvaatluste puhul olgu ajavahemik võrdne. 7. Teadlikkus võimalikest vigades: metodoloogilised vead (representatiivsus) registreerimisvead (lähtuvad vaatlejast) interpreteerimisvead (lähtuvad vaatlejast) Sagedus (ühekordne, pidev ja korduv vaatlus) Objekti hõlmamise ulatuse alusel (kõikne- 100% ja mittekõikne- osa tervest) Andmete hankimise viis (otsene, osalus- ka varjatus vaatlus) kõigil omad head ja vead, valik sõltub vaatlejast endast. Etapid 1. Eesmärgi fikseerimine ja vaaltusobjekti valik 2
arvustuse, hindamise ja analüüsi kriitiline uurimisoskus ja osa. Mõtisklus tegevuse ajal on professionaalsetele praktiseerijatele omane tegevus, mis hõlmab mõtisklemist selle üle, mida me teeme, ning tegevuse ajal selle ümberkorraldamist. Praktiseerijast uurija on keegi, kes töötab mingil kindlal alal ning viib samal ajal läbi uurimust, mis on tema tööga seotud. Oluline on alati oma uurimistöösse kriitiliselt suhtuda. (lk 22-23) 1.5 Kõrgemate kraadide läbiviidud uuringud metodoloogilised lähenemised Siiani ettevõetud uurimuste alusel on võimalik välja tuua praktikal põhinevale uurimistööle iseloomulikud jooned. Praktika abil läbi viidud uurimistööde algusaega demonstreerib Andrew Stonyer'i 1978. aastal lõpuleviidud doktoritöö ,,The development of kinetic sculpture by the utilization of solar energy" üks praktikal põhineva uurimuse pioneere. (lk 26) Andmete kogumisel kahe või rohkema meetodid kasutamist nimetatakse triangulatsiooniks.
hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata] III LOENG. Teooria ja metoodika Mis on teooria? Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? IV. LOENG. Metodoloogia Mis on metodoloogia ja mida kujutavad endast metodoloogilised printsibid? Miks need on vajalikud? mis on süsteem? - tervik, milles on osad ja osadevahelised seosed, mis moodustavad terviku ehk süsteemi (süsteemide sees on alasüsteeme jne) süsteemne mõtlemine- seoste nägemise võime (inimene koosneb mitmesugustest süsteemidest: närvisüsteem, vereringe) klassifitseerimine- asjade kategoriseerimine ühiste nimetajate alusel reeglid:
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole ...
Torrese väina ekspeditsioon (Austraalia), 1898, Alfred C. Haddon (1855-1940), William H. R. Rivers, Charles G. Seligman - eesmärgiga uurida kohalikku elu, sotsiaalset struktuuri, kultuuri, jne. Esimene tõeline antropoloogiline välitöö (kuigi mehed ei olnud antropoloogid). Tulemusena liiguti üleilmselt kohalikule (nt religioonilised paralleelid vs kindla kogukonna uurimine) Tekkis uus faktide seostumise alus kohalikud assosatsioonid ning kontekst Uued metodoloogilised jooned nt geneaoloogiline meetod Antropoloog hankis info kohalikelt otse, mitte sekundaarselt Süstemaatilise välitööga tegelevad antropoloogid astusid teadusesse Antropoloogilise uurimuse objektiks said pigem konkreetsed kohalikud kultuurid Tulemusena astusid Seligman ja Rivers antropoloogiasse Difusionism Trend sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahel
Psühholoogia ekspertiisist Sissejuhatus. Kuriteo asjaolude väljaselgitamise täielikkus ja põhjalikkus sõltub eelkõige kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste osa mitte käsitlenud, kuna selles valdkonnas toimus Eestis intensiivne uute seaduste loomise ja vastuvõtmise protsess ning seetõttu ei olnud võimalik piisavalt täpselt toimuvat analüüsida. Nüüdseks on uued õiguslikud raaamid psühholoogia eriteadmiste kasutamise osas paigas ja olukorra analüüs jällegi võimalik. Õiguslik raam psühholoogia eriteadmiste ...
☼ Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi mudelile – iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo ideeline ja institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poolel Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. maailmapilt, maailmataju (Weltanschauung) – Kant eesti keelde sõna “kultuur” tuli saksa laensõnast “kultu(u)ur → kultu(u)ra (1880.aastast) kultuur - inimese kvaliteet märk vaim – teadus, õigus, keeled kultuur mitte ainult ühe inimese jaoks, vaid ka kollektiivne – rahva vastutus olla kultuurne rahva vaim = ideaalide kogum (varauusaeg: vaim – kultuur) tsivilisatsioon (prantsuse, inglise mõiste) vs kultuur (saksa mõiste)
toiminguid. 2) psüühilised seisundid – psüühiliste protsesside tase, kulgemise eripära, muutlikus – muutumatus, kiirus ning kvaliteet loovad aluse psüühilisele seisundile. 3) psüühilised omadused – kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, mis on ajas püsivad, siis saame rääkida selle isiku psüühilistest(psühholoogilistest omadustest). 1.2 PSÜHHOLOOGIA METODOLOOGILISED ALUSED Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Ka uuritava nähtuse kategoriseerimine on mõõtmine, mille puhul kasutatakse nominaalskaalat. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA (psühhonoomia) lähtub vertifitseeritavast, objektiivsest ja tõenduspõhisest faktidele tuginevast materjalist ning seab nurgakiviks printsiibi, et ARVAMUS EI OLE SAMA, MIS FAKTIKINDEL TEADMINE.
Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline publik Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne teadmine Professionaalne (teooriad) Rakenduslik (pragmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (arutelu) arendus) 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad ( perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin , siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
2. Statistilise uurimistöö etapid. Mingi probleemi statistilise uurimisel läbitakse 4 tööetappi: Uuringu ettevalmistamine Statistiline vaatlus või eksperiment Vaatlusandmete kokkuvõtte ja esialgne töötlemine Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3. Statistlise vaatluse vead. Eristatakse vaatlusmeetodist tulenevaid metodoloogilisi vigu ja registreerimisvigu. Metodoloogilised nt : valimivaatlusel esinevad representatiivsusvead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. Vaatluse eesmärk ja objekt pole täpselt piiritletud, vaatlusviis on ebaõnnestunult valitud.. Registreerimisvead nt: 1. Tahtlikult tekitatud vead( kui andmeid moonutatakse meelega, seda tehakse kui andmete andja või ka saaja on ühel või teisel põhjusel moonutamisest huvitatud.) 2. Mittetahtlikult tekitatud vead: jämedad(võib tekkida mõõtmist, vaatlust.. segava faktori
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned) isiksuse suundus (tõekspidamised, valdavad vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid) 1.2 psühholoogia metodoloogilised alused Psühhonoomia (teaduslik psühholoogia) – eesmärk uurida psüühika avaldumise seaduspärasusi ning psüühikanähtustevaheliste seoste ja reeglite sõnastamine Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad Objektiivseks ja seega ka objektiivselt mõõdetavaks on 1) muutuva ja mitmekesise keskkonna mõjurid ja nende omadused
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut KMH ülesanne – informatsiooni saamine. KMH olulisemad tunnused: Alternatiivide käsitlemine Avalikkuse osavõtt Dokumenteeritus Mõjude prognoos, hindamine Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja Otsustaja Ekspert (eksperdid) Huvipooled Avalikkus. Keskkonnamõju hindamise metodoloogilised põhimõtted. Keskkonnamõju hindamise mõiste lai käsitlus Optimaalse lahenduse otsimine 6 Interdistsiplinaarne lähenemine Ühismõõde Üldsuse kaasamine KMH protsessi reprodutseeritavus Keskkonnaaudit on ettevõtte tegevuse või selle juhtimise vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele, parimale keskkonnapraktikale, säästva arengu põhiseisukohtadele Määratlus Keskkonnaauditeerimise eesmärk.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
välismaaga olema kunstiteos. Kokkuvõte: Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole taandatav progressi mudelile iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. Tänapäevase kultuuriajaloo institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poole Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. Morfoloogiline kultuuriajalugu / tsivilisatsiooniteooriad Kultuurimorfoloogia püüab ühelt poolt kõigi kultuuride arengut sidusa narratiivi abil kirjeldada, jagades kultuurid selgepiirilisteks ühikuteks, mis teineteisele järgnevad, kuid teiselt poolt loobub varasemast progressi ideest ning vaatleb kultuuride arengut selle asemel tsüklitena: iga kultuur tekib ja areneb, seejärel aga satub langusse ja hävib ühtsete seaduspärade alusel.
suhetes, Noorukieas tuleb treenida keha, sest see tagab hea tervise ülejäänud eluks. Täiskasvanuiga. Vanadus. Täiskasvanuiga • Biopsühhosotsiaalne mudel - Vaim, keha ning käitumine võib olla taandatav ja seletatav rakkude tasandil, biokeemilisel või närvisüsteemi tasandil. (ajus muutused imikueast täiskasvanuks saamiseni – lisanduvad ühendusteed) • Periodiseerimine – murdepunkte pole! • Teoreetilised ja metodoloogilised kitsaskohad – ei teki bioloogias vaid kognitiivsete ja sotsiaalsete võimete osas, meeleline tundlikus langeb (nägemine, lõhn, kuulmine) Alates 25 väheneb keha efektiivsus, algab taandareng, androgeenid meestel langevad pidevalt, naistel östrogeeni langus kiire pärast menopausi, vanusega langeb meeste spermakvaliteet – reproduktiivsus erinevalt naistele ei lange, lähedale ei näe hästi
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
ongi ateistliku kasvatustöö kohta ilmunud kõige enam raamatuid ja bröšüüre. Praktilistes väljundites võib Eesti end siin lausa eesrindlikuks pidada - enam kuulsust koguti noortepäevade korraldamisega, samuti demonstreeriti just Eestis esimesena uusi sotsialistlikke abiellumistseremooniaid. Ateismiajalugu on Eestis küll esindatud, ent suhteliselt vähesel määral. Et eesti ateismi areng toimus nõukogude ajal paralleelselt sarnaste tendentsidega NLs ning ka selle metodoloogilised alused olid samasugused - kas siis oli olemas midagi sellist nagu Eesti teaduslik ateism? Jah ja ei. Ehkki mõnede otsuste koha peal rakendamine venis bürokraatia tõttu või oldi mõnes asjas eesrindlikud, faktilist erinevust üleliiduliselt kultiveerituga ei olnud. Seega võibki Eesti teadusliku ateismi väljundeiks pidada neid töid, mis käsitlevad kohalikku olukorda: luterlust, eesti ateismi- ja kirikulugu ning kohalikest
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus,
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus,
- Situatsioonide elulisus Tajutud kontroll käitumise üle - Inimese taju sellest kui võimalikuks ta peab ja kui palju kontrolli ta omab mingi konkreetse käitumise läbi viimiseks - Taju kui moderaator või hoopis täiesti eraldi muutuja? - Madden (1992): kus kontroll oli väiksem – on kasu taju lisamisest mudelitesse - Kui inimesed omavad kontrolli mingi tegevuse sooritamise üle siis nad tavaliselt käituvad vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus - Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast
6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki rahvusvaheline õigus. Inimloomusel on 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasu. Ei tohi lähtuda hetkekasust. Peab valitsema õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Suveräänidel on universaalne karistusõigus kogu maailmas. Metodoloogilised küsimused 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad · Tekstuaalne meetod (A. Lovejoy): Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajaloololine kontekst, autori motivatsioon oma mõtete, ideede avaldamiseks ja ajalis-keelelised eripärad. Ideede ajalugu on ajaloodistsipliini eraldiseisev ja elutähtis osa. Ideed on tsüklilised, pole progressi. Universaalsed probleemid, ajatud ideed. "Idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. Autorit pole vaja uurida: väite tähendus on tekstis olemas. Autori kaasaeg ebaoluline
inimestele endale tähtis (kuna ei anta ette teemasid, millest rääkima peab). Kõige spontaansem ja vahetum. Kuid vahepeal ei saada aru kui tähtsa asjaga tegeletakse, sest kui asi on paberil siis see tundub soliidsem. 6. loeng Informandid inimesed, läbi kelle ühiskonda uuritakse. Pisut iganenud termin peegeldab suhtumist, et tegemist on informatsiooniallika, mitte võrdväärse vestluspartneriga · Kontakti saavutamine. Usalduse saavutamiseks on teatud metodoloogilised reeglid, kuid kontakti saavutamise edukus sõltub siiski teadlase enda oskustest. Üks tavalisemaid toiminguid kontakti saavutamisel on ühise söömaaja pidamine (eriti põhjapoolsematel, karmi kliimaga aladel). Kontakti kujunemisel võib aidata inimese abistamine mitmesugustel töödel. · Eetilised küsimused informantidega suhtlemisel. Saadud informatsioon ei tohi kahjustada informanti kõike ei tohi avaldada
kohta; Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta; Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale. KMH olulisemad tunnused: Alternatiivide/Variantide käsitlemine; Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine; Süstemaatilisus; Dokumenteeritus; Avalikkuse osavõtt. Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja; otsustaja; ekspert; huvipooled; avalikkus. Keskkonnamõju hindamise metodoloogilised põhimõtted: Keskkonnamõju hindamise mõiste lai käsitlus; Optimaalse lahenduse otsimine; Ühismõõde; Üldsuse kaasamine; KMH protsessi reprodutseeritavus. Keskkonnaaudit: Määratlus: Süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk:
teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju
teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid" => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju
teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju
Ehkki ta pidas oma seadist "suureks kunstiks", puudus sel tegelikult algoritm. Lullus püüdis oma töövilja tegelikkuses rakendada. Külastas kõiki Euroopa tähtsamaid linnu, viibis kolm korda Põhja-Ameeri-kas, käis frantsiskaani misjonärina Küprosel ja Armeenias.Tema kaasaegsetele jäi mõtlemisprotsessi algoritmise idee arusaamatuks. Lulluse kunsti ajalooline tähtsus seisneb selles, et see kjundas oluliselt suure mõtleja Gottfried Leibnizi (1646-1716) veendumusi, määrates tema metodoloogilised seisukohas ja loogika alused. Esimese töötava arvutusmasina ehitas Tübingeni ülikooli matemaatika ja astronoomia professor Wilhelm Schickard (1592-1635). Ühendanud selles teravmeelselt hammasratastest koosneva summaatori John Napieri arvutuspulkade komplektiga, suutis Schickard täielikult mehhaniseerida liitmise ja lahutamise. Ülejäänud tehted vaid osaliselt. Ka Blaise Pascali (1623-1662) arvutusmasin oli summeeriv. Kolm aastakümmet pärast Pascali leiutist ehitas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
