50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Signe Kadak
Õppematerjali autor
seda on argumenteerimine. 2 1. Argument Argument on mis tahes suuline või kirjalik tekst või tegu, millega kedagi milleski veenda püütakse, seda eelkõige veenmiskunstis, loogikas nimetatakse argumendiks propositsioonide või väidete süsteemi, milles on eristatud eeldus või eeldused ja järeldus. Argumendid jaotuvad kaheks: empiirilised argumendid ehk faktid, statistilised andmed, aksioomid, paradigmad ja standardid, aprioorsed argumendid on aga intuitsioon, usk, demagoogilised võtted ja varem tõestatud või tõeseks peetud asjaoludele. Empirism tunnistab usaldatava tunnetuse ainsaks vahendiks kogemuse ehk meelelise taju. Sellise filosoofilise õpetuse järgi pärinevad kõik teadmised tegelik maailma kohta kogemusest. Ratsionalism peab omakorda ainsaks tõese teadmise allikaks mõistust
Näiteks järelikult, sellepärast et, sest, kuna....siis, on alust arvata, on võimalik teha, on alus teha jne. Indikaatorite korral ei ole alati argumenti. Samuti ei ole argumendil alati indikaatoreid. Indikaatoreid kasutatakse sageli demagoogitsemise eesmärgil. Nt ... järelikult käivad ... ilmselt käivad. „ilmselt“argikeeles väljendab tõenäosust. 6. Mis on lubamatud argumendid ja mis on valeargumendid? Mida tähendavad „puuduvad argumendid“ ja „mitteargumendid“? Lubamatud argumendid on väärtushinnangu alusel seaduse, moraali või sotsiaalsete normidega keelatud. Tegemist ei ole valeargumendiga, mis on loogiliselt paratamatud, vaid need on väärtushinnangute alusel lubamatud. Näiteks sõjalise jõu kasutamine ei ole üldiselt lubatud, kuid NATO võib seda kasutada. Valeargumendid on järgmised loogiliselt valed argumendid:
puudutavad erinevaid valdkondi) ! 10/14 30. TÕESTUS. TEESI JA PÕHJENDITE ANALÜÜS, REEGLID NING VEAD. Mitteformaalselt: Tõestus on protseduur, mis toob kaasa veendumuse. Formaalselt: Tees – väide, mille tõesust demonstreeritakse. Põhjendid ehk argumendid – väited, mille abil teesi tõesust demonstreeritakse. Demonstratsioon – ! mõttekäik, mille käigus selgub, et teesi tõesus on põhjenditest ! ! ! tuletatav. Põhjendite analüüs. Põhjendid jagatakse kahte klassi: - empiirilised Kogemusel põhinevad, ratsionaalsed ja objektiivsed, tõendavad teesi veenvalt. Nende hulka kuuluvad faktid, katsetulemused, statistilised andmed,
puudutavad erinevaid valdkondi) ! 10/14 30. TÕESTUS. TEESI JA PÕHJENDITE ANALÜÜS, REEGLID NING VEAD. Mitteformaalselt: Tõestus on protseduur, mis toob kaasa veendumuse. Formaalselt: Tees väide, mille tõesust demonstreeritakse. Põhjendid ehk argumendid väited, mille abil teesi tõesust demonstreeritakse. Demonstratsioon ! mõttekäik, mille käigus selgub, et teesi tõesus on põhjenditest ! ! ! tuletatav. Põhjendite analüüs. Põhjendid jagatakse kahte klassi: - empiirilised Kogemusel põhinevad, ratsionaalsed ja objektiivsed, tõendavad teesi veenvalt. Nende hulka kuuluvad faktid, katsetulemused, statistilised andmed,
1. Tõestuses on argumentide tõesus üks põhinõudeid, järeldus seda aga tihti ei arvesta 2. Tõestatav otsustus, mis vastab süllogismi järeldusele, on juba ette teada. Tõestatud väide peab olema piisavalt põhendatud. Tõestuse struktuur Igal tõestusel on kolm osa: 1. Tees ehk tõestatav väide- see on esinemise põhiidee, mille tõesuses või vääruses püütakse kuulajat või väitluspartnerit veenda. 2. Argumendid ehk tõestuse alused-need on faktilised või teoreetilised lähtekohad, millele teesi põhjendades tuginetakse. Argumendid jagunevad nii: o Üksikfaktid- nende hulka kuuluvad statistilised andmed, teaduslikud faktid jne. Faktide osa ei saa aga absolutiseerida, sest olulised on ka seosed ja tähendused. o Määratlused- igas teaduses on oma põhimõisted, mida kasutatakse selle väidete tõestamisel argumentidena
1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on s
Mitte- sõltumatus/sõltumatus probleem. Baasotsustused – teoreetiline kaalutlus. Chalmers, probleemsituatsioonid. Avastused võivad olla samaaegsed. Objektiivsuse kriteeriumid väljaspool subjekti. Tõde – uskumus ja maailm. VI. 3. Loeng. Kas teadmiste ja arusaamade hindamiseks leidub üldine alus või on teadmised alati millegi või kellegi suhtelised ja seega alati kellegi jaoks tõesed, kellegi teise jaoks väärad – ehk ratsionalismi ja relativismi vaidlus. Argumendid selles vaidluses. Formaalsete teaduskäsituste üldine analüüs. VII. 4. Seminar. Teaduse ja libateaduse eristamise katse Imre Lakatose uurimisprogrammide metodoloogias. Miks Imre Lakatosi arvates ei ole võimalik anda filosoofilist teaduslikkuse määratlust tuginedes induktivistlik-empiristlikule vaatekohale ega ka falsifikatsionismi abil. Millise teaduslikku kriteeriumi ta ise välja pakub? Kas minu
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid