Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks, Chalmers, Alan F (1)

Chalmers võtab esmaselt arvesse selle argumendi elujõulisust mis väidab, et teadus põhineb kindlatel vaadeltavatel faktidel. Seejärel arvestab ta tajumise rolli ja siis teoreetilise struktuuri rolli millelt faktid on tõlgendatud.Mõlemad need arvestused toovad meid tagasi mitte ainult vaatlejale vaid ka vaatleja sisemise subjektiivsele kogemusele.
Falsifikatsionismi lähenemine oli esmalt välja öeldud Karl Popperi poolt.Ta pakkus välja, et ühtegi teooriat ei saa tõestada. Vaatlused on lõplikud aga seeeest võimalused on lõputud.Üks rääkides teisele vastu tõestab, et sellel väitel tõesti on null tõenäosus tõesusele. Teooriaid saame me ainult ümber lükata ja falsifikatsionnerida neid.Kui teooriat esitatakse viisil kus seda on võimatu falsifikatsioneerida loogika või experimendi abil, siis on selle kasu teadmiste ja teaduse arengule.
Lõpuks iga teooria on falsifikatsioneeritud ja asendatud sellisega mis on rohkem jõuline vaatlustes.
Falsifikatsiooniga on sama probleem mis on ka induktivismiga, nad mõlemad sõltuvad liialt teooria vaatlustele.Aga kõigil vaatlusotsustel on eksimisvõimalus.Näiteks kui kuu vaatlemisel selgub , et kuu on horisondi lähemal palju suurem kui kõrgel taevas, aga seda peetakse illusiooniks, mis sest, et seda täielikult ei mõisteta, aga kuna kunagi sai teooria tõestatud, et kuu ei ole suurem, siis ei taheta seda ümber lükata.
Lakatos oli ratsionalistliku seisukohaga mis oli oletuslik ja mida tuleb teadusajaloo taustal testida. Lakatosi uurimisprogramm on alusel, mis annab edasise uurimuse jaoks juhiseid.Põhiliseks on muidugi kõva tuum, mis on aluseks paljudele teooriatele ja seda ei tohiks ümber lükata.Seda küll muudetakse ja arendatakse nagu seletatult Newtoni gravitatsiooniteoorias.Kui tema programmil olid piisavalt head tulemused siis peaks asju kinnitama, mitte falsifikatsioneerima.Tema uurimisprogrammil oli kaks nõuet, et teda võtta teaduslikult, programm peaks andma alust uuematele avastustele ja progresseeruma.Lakatosi metodoloogia välistab, et pole kohta selliste hüpoteeside jaoks mida ei saa iseseisvalt testida.Välistatud oli ka niisugune tegevus, mis lõhuks programmi kõva tuuma.Uurimisprogrammide võrlemine paistis olevat märksa keerulisem kui arvata võis, sest neid tuleb hinnata selle järgi kas nad progresseeruvad või degenereeruvad.Aga kuna on võimalik aru saada, et üks kahest programmist on progresseerimise lõpetanud?See muudab aga väitmise, et üks programm on parem kui teine väga raskeks.Võibolla sel viisil ainult kui väga pikka aega hiljem programme kokku võtta ja avastada , et ühe programmi andmed lükatakse ümber.
Kuhnni seisukoht oli aga relativstlik, kus ta märkis ära, et tegemist peab olema väärtussüsteemi, ideoloogia kirjeldusega, mille juurde kuulub nende instutitsioonide analüüs mille kaudu antud süsteem edastatakse ja läbi surutakse. Kuhni teadusteooria põhines teadusliku progressi revolutsioonsusele, mis tähendas mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja uuega asendamist, mis eelmisega ei haaku.Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist tõhuasetus sotsioloogilistele teguritele.Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest .
Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema.
Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga .Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted, instrumendid ,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused.Katsed paradigmat liigendada on keerulised kuna paradigma on liialt ebatäpne ja avatud.Paradigmad satuvad kriisi kui sel esineb suur hulk anomaaliaid ja tuleb konkureeriv paradigma. Aga kui kaks paradigmat omavahel võitlema hakkavad siis tuleb mängu hulk omavahel seotuid põhjusi mis paneb teadlase raskusesse hülgama üht paradigmat teise kasuks.
Individualismi all mõistetakse tea tud isiku teaduslike veendumusi mis püsivad nende endi peas.Mingi teaduslik veendumus peab muidugi põhinema mingile sellisele, mis on juba tõestatud.Sellega on muidugi see probleem, et sellele otsusele toetudes mis on tõestatavale sobivaks siis kuidas saab tõestada tõestatavaid otsuseid.On võimalus mis paneb aga korduma lõputut regressi.Selle peatamiseks oleks vaja hulka otsuseid mis oleks isetõestuvad.
Objektivismi vaadeldakse pigem indiviidi mõistus- või ajuvälisena. Objektivism kaasab suurt hulka teadmiste kogu mis tuleb endale selgeks teha, et objektiivset hinnangut anda.Objektiivset seisukohta kirjeldab hästi olukord, kus mingi inimene teeb väite, mis ei pruugi olla tõene aga kui on selguseta kas ta ise seda tea dus või mitte on tal objektiivne seisukoht.Kuna väite tegijal oli mingi alginformatsioon aga oli palju infot millest ta ise teadlik polnud.
Feyerabendi eesmärgiks oli tõestada, et ükski seni esitatud teadusmetodoloogiatest ei saa olla edukas.Tema seiskoht on õige, kui võtta teadusmetodoloogiat kui juhust teadlaste otsustele ja valikutele.Tähtsamaks muutub mingi teaduse enda tundmine mitte selle metodoloogiate.Tema vaate üheks tähtsamaks koostisosaks on ühismõõdutuse mõiste kasutus.On teooriaid mida ei saa ühismõõdutuses kasutada, need on sellised millel pole ühtegi ühist vaatlusotsustust.Aga kõiki teooriaid ei saa pelgalt ainult loogika järgi võrrelda, on palju erinevaid asju mida tuleb arvesse võtta mis üldkokkuvõttes on meie subjektiivsed soovid.Tema meetod pooldab kõvasti indiviidi vabadust, mis julgustab loobumast metodoloogilistest piirangutest andes vabaduse teaduse ja tunnetusvormi vahel. Sellel teoorial on oma vead, kuna ühiskond seab neid piiranguid niikuinii.
Realism on lühidalt öeldes tegelikus , ta kirjeldab asju nii nagu nad tegelikult on.Realist väljendab oma teooriaid tuginedes juba realistlikult toimivatele teooriatele, nt Maxwelli võrrandid mis näitavad, et maailmas on elektri ja magnetväljad. Realismi üheks tõesuse aluseks on mingi teooria olemuse ja aspekti korrektne kirjeldamine.
Realismile vastaselt instrumentalism ei kirjelda tegelikust, Instrumentalistid võtavad mingit teooriat kui fiktsiooni mille järgi tehakse uusi oletusi.Instrumentalismis on sees ka piiratud kujul tõe mõiste.Kui instrumentalisti teooria osutub tõeseks, siis peab see teooria töötama kui instrument .
Tõe vastavusteooria üldise põhimõtte järgi on lause tõene, kui ta vastab faktidele.Tõde tundub sellepoolest olevat lihtne, kui on ka lihtne jõuda paradoksini, kus lause on nii tõene kui ka väär.On olemas kindlad keelesüsteemid kus paradoksid on välditavad.Tõe mõistet lahatakse ka kõvasti füüsikas kus ollakse vastamisi kolme raskusega.Popperi arvates on kõik asendatud teooriad väärad ja juurdleb, et ka hetkel olevad teooriaid võidakse asendada , mis ei tähenda, et kõik väärad oleks, aga me liigume tõele aina lähemale.