Doris Kareva luuleanalüüs (0)

Doris Kareva
„ Armuaeg “
2013
Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Praegu on luuletaja 54 aastane ning ta on luuletaja, tõlkija, kirjanike liidu liige ja ajakirja Sirbi toimetaja . Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis „Trükitähed“. 1966 – 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis . 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli  filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu „Päevapildid“. 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes  Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina . 1992 – 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokku on autorilt ilmunud 16 luulekogu . (1.)
Sisuline analüüs:
Mu juuksed kasvavad läbi lae
ja haaravad pilvede külge
Ja mis nendes saab
seda mina ei näe
ja küsida ka ma ei julge
Sest säälpool on valgus
ja heledad näod
hõljumas pilvesid pidi
ja siinpool on
mardikad tõugud ja teod
ja muld minu põskede ligi
Antud luuletuses käsitletakse teemat surm ja, millised võivad olla surnud inimese tunded hauas, kui ta hing on kehast juba lahkunud. Autor otsib vastust selle, kas surnud inimene tunneb veel midagi, kui ta hing on taevasse läinud. Autoril tekib küsimus: miks inimese hing jätab oma maise keha külma hauda maha ehk, miks inimese keha ei võeta taevasse kaasa. Hauda jäänud keha nagu tunneb hirmu selle pimeduse ees ja ,et teda on jäetud mardikatega, tõukudega sinna lebama ning tal pole enam kellegi käest küsida, mis temast edasi saab. Luuletaja püüab sellega öelda, et kuidas inimene tunneb hirmu surma ees ja selle ees, mis tema kehast peale surma  edasi saab. Luuletaja kirjeldab, kui üksikuna võib ennast see surnud keha tunda, kui ta hing on lahkunud  tema kehast ja kuidas tal pole enam kellegi käest küsida nõu ega abi. Selle luuletuse meeleolu on tõsine, sünge ja pisut isegi kurb.
Tuleverre võimuratas
Keerleb , pöörleb pimeöös
Karusellid, kiigenöörid
karjatavad: hoia end!
Valesõna salapööres
Keerleb, keelitab ja kisub .
Kingid kuradile küüne,
käriseb ta otsast käe.
Mitte nõnda, mitte sinna!
Mööda nägematut nööri
läheb üks tantsijanna,
päevavari väriseb.
Luuletuses käistletakse teemat inimese elutee . Kuidas ainult inimene ise saab oma eluteed kujundada ja vastutab ise oma otsuste eest. Autor otsib vastust küsimusele:  miks on inimese eluteel erinevaid kiusatusi, ahvatlusi ja millest tekivad need takistused või kes inimese teele neid takistusi ette söödab. Luuletuse idee on selline, et inimene ise peab tegema valiku oma eluteel ahvatluste ja kiusatuste suhtes. Kui langed paha ahvatluse küüsi,siis sellesse pahesse võid kaotada oma elutee. Eluteel on palju valikuid ja kas need saavad olema õiged või valed ,ei tea inimene kunagi. Luuletus on õpetlik ja mõtlemapanev.
6
Me suhted said selgeks.
Nad hakkasid lahtuma.
Veel enne, kui toas läks valgeks,
Ma pidin sealt lahkuma .
Vaid viivuks veel uksepilust
Kõik paistis kui alguses.
Sa uneski polnud nii ilus
Kui sääl, selles valguses.
Antud luuletuses käsitletakse teemat jahtunud armastus. See luueletus põhineb autori isiklikel emotsioonidel. Autor otsib vastust, kuidas lõppes kahe inimese vaheline suhe ja mis lahkumineku põhjustas. Luuletus räägib sellest, kuidas kaks inimest saavad aru mingil hetkel, et nende tunded on jahtunud ja pole enam sellised nagu alguses. Kuid ikkagi on möödunust meenutada midagi ilusat ja õrna. Veel viivuks jääb alati inimene mõttesse, kas tehtud otsus oli õige. Luuletuse meeleolu on kurb ja täis emotsioone.
Vormiline analüüs:
a) Esimese luuletuses on ristriim . Teine luuletus on kirjutatud vabasvärsis ehk siis riim, kui selline puudub. Kolmas luuletus on kirjutatud ristriimis.
b) Esimeses luuletuses on 11 värssi ja neli stroofi (2+3+3+3). Vormilisi iseärasused puuduvad. Teises luuletuses on 12 värssi ja 3 stroofi (4+4+4). Vormilised iseärasused puuduvad. Kolmandas luuletuses 8 värssi ja kaks stroofi (4+4). Vormilised iseärasused puuduvad.
Kujundikeele analüüs:
1. Epiteet - Paplite pahklikud käed, tormiöö hurmavas haardes .
2. Võrdlus- Lõhenenud huuled kui kuivanud kaev, saatust sa kannad salapaelatsi kaelas kui kallist talismani.
3. Metafoor - nähtamatu nöör (elutee)
4. Isikustamine- kiigenöörid karjatavad, paplite käed haarduvad hommiku külge.
5. Sümbol- mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge (hing lahkub kehast/ hauast taevasse)
6. Allegooria- veevool viib ära su näo (sa hakkad nutma)
7. Vastandväljendus- pehme puu
8. Litotees - mööda nähtamatut nööri.
9.Hüperbool – pimestav ürgvalgus.
Lausekujundid:
1. Kordus- Sinuraamat, Sõnaraamat, Riimi raamat, Rõõmuraamat.
2. Refrään- Korratakse lauset „Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud“
Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud,
…
Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud.
…..
3. Parallelism - me elu on me elu ainus mõte.
4. Antitees -
5. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus- Hoia end! Ära tee!
6. Sõnamäng- nad hakkasid lahtuma, ma hakkasin lahkuma
7. Paradoks - kingid kuradile küüne, käristab ta otsast käe.
Kõlakujundid:
1. Algriim - keerleb,  keelitab ja kisub, sünge sügisudu üle ilma
2. Lõppriim- mu juuksed kasvavad läbi lae/mina seda ei näe, me uhted said selgeks/ veel enne kui toas läks valgeks.
3. Hääliku sümboolika- sünge sügisudu, õõtsuv õud.
4. Helimaalingud - uks kääksatas tasa - kääks.
Kasutatud kirjandus:
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva