Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Doris Kareva Ajalaulud. Päevapildid. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle vastu Enda Kelle poolt?

Haapsalu Wiedemanni gümnaasium
nimi
12. Ü
Doris Kareva Ajalaulud. Päevapildid.
referaat
Haapsalu 2012
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
1. Ülevaade luuletaja eluloost ja loomingust.......................................................................................4
1.1 Elulugu...............................................................................................................................4
1.2 Looming.............................................................................................................................4
2 Luulekogu analüüs............................................................................................................................5
2.1. Kogumiku üldiseloomustus...............................................................................................5
2.2. Luule poeetika ...................................................................................................................5
2.2.1. Kõnekujundid...........................................................................................................5
2.2.2. Lausekujundid ..........................................................................................................6
2.3. Luule vorm........................................................................................................................7
2.3.1. Riim..........................................................................................................................7
Kokkuvõte............................................................................................................................................8
Kirjandus..............................................................................................................................................9
Lisa 1 luuletused.................................................................................................................................10
Lisa 2 pildid........................................................................................................................................11
2
Sissejuhatus
Ma otsustasin teha referaadi Doris Karevast, kuna tema looming on mulle silma paistnud, meelde jäänud ja meeldinud juba aastaid. Referaadis räägin tema elust, loomingust ning analüüsin tema luulekogu Päevapildid.
3
1. Ülevaade luuletaja eluloos ja loomingust
  • Elulugu
    See peatükk põhineb Vikipeedia artiklil alusel (Vikipeedia). Doris Kareva on sündinud 28. novemberil 1958 Tallinnas. Aastatel 1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis . Aastal 1977 astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda ning lahkus sealt 1979 seoses süveneva survega dissisetlikele ringkondadele 1977. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina . Doris Kareva on töötanud kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrktorina (1979), UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina (1992-2008), Sirbi kirjandustoimetajana (1997-2002), ajakirja Meie Pere peatoimetaja (2009-2010) ja ajalege Sirp kirjandustoimetajana alates aastast 2011.
    1.2. Looming
    See peatükk põhineb annaabi artiklik alusel (Annaabi 2012). Kareva on enda loomingus enamasti kasutanud ranget vormi ja viimistletud keelt ning tihti peale kirjutab ta armastusest. Kareva loomingus peetakse kolme etappi, millest esimeseks luulekogu Päevapildid (1978). Kareva loomingule annabki isikupära lüürilisus.
    4
    2. Luulekogu analüüs
    2.1. Kogumiku üldiseloomustus
    Luulekogus Päevapildid (Kareva 1978) olevad luuletused just kui analüüsivad hingeelu ideesid ja probleeme. Luulekogus tuleb kõige rohkem esile armastuse teemalisi luuletusi. Luuletused on emotsionaalsed , tundeküllased ning tihti peale ka kurvameelsed.
  • Luule poeetika Tekst põhineb Kareva Päevapiltide luulekogul (Kareva 1978)
    2.2.1. Kõnekujundid
    D. Kareva luuletustes ei tundu olevat palju erinevaid kõnekujundeid. Üks kõnekujund, mida siiski ette tuleb, on näiteks epiteet . Epiteeti kohtab luuletuses ”Miski jääb lõpuni puudu”.
    kuskil kellade kõlade murdudes
    läbi lumede sulgpehme saju
    läbi unede tumeneb kurbuse
    hämar teadvusetagune taju
    miski puudu jääb puudu jääb alati
    vaateakendel portselanpoosid
    kelle kurbus küll kelladeks valati
    kelle külmusest jäätusid roosid
    roosid lumiste akende ruutudes
    läbi õhtute sulgpehme saju
    miski puudu jääb teineteist puutudes
    läbi teadvusetaguse taju
    (Kareva 1987: 12)
    5
    2.2.2. Lausekujundid
    Lausekujunditest on kõige levinum retooriline küsimus. Üks parimaid näiteid sellest on luuletus ”Hoia elust kinni hammastega”:
    Hoia elust kinni hammastega.
    Nuta, naera , kisenda kui peab.
    Olen sinu kõrval. Kuid ei sega.
    Kumbki teisest liiga vähe teab.
    Igaüks on ihuüksi sõjas.
    Kelle vastu? Enda. Kelle poolt?
    Üheaegselt kumbki oma majas
    külaliste ootel klopib koort.
    Arva, kas neid tuleb? Pole tähtis,
    nagu pole tähtis vahukoor.
    Rõdult näeme öösel samu tähti.
    Ikka nähakse, kui oled noor.
    Kui sa kukud, minul pole valus .
    Lihtsalt miski tühjemaks jääb seest.
    Unes nutan, kuigi pole alust,
    sinu nagu iseenda eest.
    (Kareva 1987: 19)
    Lisaks on Kareva luuletustes levinud allegooria . Allegooria on kindlasti luuletuses ”Me elu on me elu ainus mõte” ridades ”Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest”.
    6
  • Luule vorm
    2.3.1. Riim
    Päevapildid luulekogus esineb kõige enam ristriimi. LuuletusePiiril ” puhul on kasutatud hoopisgi süliriimi.
    Piiril
    Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime
    Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk
    Pea kohal kajakate helevalge kriisk
    Me keset suuri halle kive istusime
    Siis oli männimets ja krobelised koored
    Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik
    Päev loojus Piimashokolaadi maik
    Me olime vist äkki hirmus noored
    Üks sigaret kesk liiva adrut merd ja mände
    Kui tulekahjukumas põles lääs
    Me mängisime väga imelikke mänge
    See oli võit Kuid võit mis polnud käes
    (Kareva 1987: 4)
    7
    Kokkuvõte
    Kokkuvõtteks sooviksin öelda, et Doris Kareva on üks äärmiselt hea ning õnneks ka tunnustatud luuletaja, kellest oli huvitav teha referaati. Tema luulekogust Päevapildid leidsin enda jaoks uusi ja kauneid luuletusi, mis mulle väga hingelähedaseks muutusid. Avastasin ka, et Kareva mõtted sarnasevad samuti minu enda mõtetele ja ideedele.
    8
    Kirjandus
    Annaabi. Doris Kareva - referaat. http://www.annaabi.com/Doris-Kareva-referaat-m14249.html 16.04.12
    Kareva, Doris 1987. Päevapildid. Tallinn: Eesti Raamat.
    Vikipeedia. Mats Traat http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat 08.04.12
    9
    Lisa 1 Luuletused

    Su mindud tee


    Su mindud tee
    jäi minu sisse
    see tume mets
    ja jahtund maa
    ma tulen taas
    su sammudesse
    ja ma ei tea
    mis minust saab
    (Kareva 1987: 15)

    Mossitus


    tahtmatult lõikan end lahti
    maailma heledast raamatust
    küsid mis minuga lahti
    ning sinu hääles on saamatust
    valede magusat prahti
    tõsidus varjab kui tüll
    sinustki lõikan end lahti
    küsid on valus on küll
    (Kareva 1987: 14)
    10
    Lisa 2 pildid
    Doris Kareva oma noorusaastates (Foto: Postimees /Kalju Suur)
    President Toomas Hendrik Ilves ja luuletaja Doris Kareva (Foto: www.president.ee /Toomas Volmer )
    11
  • Vasakule Paremale
    Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #1 Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #2 Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #3 Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #4 Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #5 Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #6 Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #7 Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #8 Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #9 Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #10 Doris Kareva Ajalaulud-Päevapildid #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anitaaa Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
    32
    docx

    Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

    KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks

    Eesti kirjanduse ajalugu II
    Maailmakirjandus
    41
    doc

    Maailmakirjandus

    I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

    Kirjandus
    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
    74
    pdf

    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam erinevad PILETID
    33
    rtf

    Kirjanduse eksam erinevad PILETID

    PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

    Kirjandus
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    62
    docx

    Kirjanduse lõppueksami materjalid

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

    Kirjandus
    Suuline exam
    69
    doc

    Suuline exam

    1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

    Kirjandus



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun