Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lüürika (0)

1 Hindamata
Punktid
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad , värssromaan).
Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm.
Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine
Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab).
Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel
Värss- luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks
Stroof- salm , mida iseloomustab sisuline terviklikkus
Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks
Piltluuletus-selline luuletus , mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit . See on luuletuse sisuga seotud.
Luuležanrid:
Haiku -koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim puudub, seaos looduse ja aastaajaga. Tekkis 15.saj. Jaapani klassikaline luulevorm . Lüüriline, sõnastus täpne.
Ballaad-pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Kasutab ka tegelaskõnet, dialoogi.
Sonett-koosneb kahest neljarealisest ja kahest kolmerealisest salmist. 14 värtsireast koosnev.
Lee-jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Jutustavate leede ainestik pärneb enamasti legenditest.
Poeem-pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga
Pastoraal- maaelu maalilisust kujutav karjaseluuletus
Ood-pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, iseloomulik on sina-vorm ja retooriline pöördumine
Kõnekujundid:
Epiteet -omadussõnaline täiendsõna, poeetiline omadussõna
Metafoor -peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele nähtusele nõnda, et tekib uus kujutlus
Võrdlus-nähtuste võrdlemine sarnasuste alusel
Personifikatsioon-isikustamine, elustub asjale või omistatakse elusolendi tunnuseid.
Kõlakujundid:
Alliteratsioon -kaashäälikute kordumine sõna alguses
Assonants-täishäälikute kordumine sõna alguses värsirea piires
Onomatopöa-loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel
Lausekujundid :
Allegooria-mõistukõne, milles teksti mõtet tuleb aimata ridade vahelt
Iroonia -jaatuse abil väljendatakse tegelikult eitust
Retrooriline küsimus-emotsionaalne küsimus, millele vastatakse tavaliselt ise
Lüürika #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m p Õppematerjali autor
Materjal sisaldab lüürika mõiseid.

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduslik konspekt
8
pdf

Kirjanduslik konspekt

Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- ​ jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ​ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus-​ ​ teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia-​ naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K​ urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama-​ tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted: ● Dialoog-​ kõne, kahe isiku vahel.

Kirjandus
Mõisted kirjanduses
2
doc

Mõisted kirjanduses

Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe.

Kirjandus
Kirjanduse põhimõistete seletused
6
docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

[epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol, retooriline küsimus. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kasutatakse piltlikustamiseks ja imestamiseks Lugulaul - jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. Lõik - tekstiosa taandreast taandreani. Lüroeepika - kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule [ kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan] Lüürika - üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete , tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust : riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles

Kirjandus
Lüürika mõisted
24
doc

Lüürika mõisted

­++­++­+ habemein jää. ­++­ (Juhan Sütiste.) distihhon ­ kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia ­ antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.­6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 ­ 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (1864­1957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (1862­1950) "Metsateel", Gustav Suitsu (1883­1956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu, misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü? Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust ­ pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd. (Solon.)

Eesti keel
Eesti keele Konspekt
8
docx

Eesti keele Konspekt

selga vesi; nagu kana takus; kops läheb üle maksa. 1.Mis on rahvaluule? 2. kuidas rahvaluule jaugneb?(skeem) 3. regivärsilise rahvaluule tunnused?(algriim jne) 4.Mainasjutt, selle tunnused?(8 tükki) 5.Muistend ja selle jagunemine?(aja jne) 6. Mis on naljand jam is pajatus? 7.Rahvaluule väikeliigid mõistend?(näide) Kirjandus Eepika Lüürika Dramaatika (jutustav kirjandus) (luulekirjandus) (näitekirjandus) Eepos ood tragöödia Romaan pastorad komöödia Jutustus sonett draama Novell ballaad Reisikiri poem Päevik haiku Miniatuur lüüriline luuletus

Eesti keel
Konspekt kirjandusest
6
doc

Konspekt kirjandusest

 Anton Hannsen Tammsaare (1878-1940) – elas järvamaal, Tammsaare talus.  Töötas ajalehtede juures. Õppis tartu Ülikooli õigusosakonnas. 1920. saab temast vabakutseline kirjanik. Tõlkis raamatuid.  Esimene romaan oli „Kõrboja peremees“. Järgmine raamat on viieosaline „Tõde ja Õigus“, mis on autobiograafiline teos. Romaane: „Elu ja Armastus“, „Ma armastan sakslast“, „Põrgupõhja uus vanapagan“ Lüürika tööleht: Lüürika on üks kirjanduse põhiliike. Võrreldes teiste kirjandusliikidega, iseloomustab lüürikat luulevorm ning see, et ta on mahult lühem. Mõiste „lüürika“ tähendas algselt lüürika keelpilli lüüra saatel esitatavat luulet. Vanimas luuletused pärinevad 3000aasta tagant. Keskajal oli luule keeleks ladina keel, sest... Sisu järgi võib luulet liigitatda mõtte-, tunde- ja võitlusluuleks. Mõtteluules on esikohal aated ja filosoodilised mõtisklused, tundeluule eleegia

Kirjandus
Ilukirjanduse põhiliigid
6
doc

Ilukirjanduse põhiliigid

romaanist tagasihoidlikum soneti värsiskeem on näidend · ei keskendu ühe peamise 4+4+4+2 · keeruline konflikt sündmuse kujutamisele · eluline sündmustik · ei ole sedavõrd LÜROEEPIKA - · ühendatud koomiline ja pingestatud nagu novell Ilukirjanduse segaliik, traagiline · tegelasi kujutatakse milles põimuvad lüürika ja · uuritakse tegelaste arengus eepika; jutustava sisuga psühholoogiat · miljöö võib hõlmata pikki lüüriline luule. · kõige hilisem dramaatika ajavahemikke ja erinevaid zanr (kuj alles 18. saj) tegevuskohti · Eduard Vilde ,,Tabamata · Oskar Luts ,,Kevade", LÜROEEPIKA ZANRID: ime"

Kirjandus
Kogu aasta reeglid 9-klassile-6
10
doc

Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3. Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). Kirjanduses: Kolm kirjanduse põhiliiki: eepika e jutustav ilukirjandus; dramaatika e näitekirjandus; lüürika e luule. Eepika põhitunnused on süžee e tegevustiku, karakteri e inimloomuse ja miljöö e keskkonna olemasolu. Eepika alla kuuluvad romaanid, novellid, eeposed, jutustused, muinasjutud, miniatuurid, valmid, anekdoodid jt. Romaan – proosa suurvorm. Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgne elu kujutamine, suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Jaguneb: seiklus-, armastus-, ulme-, õudus-, ajalooline, psühholoogiline jms romaan. Jutustus – proosažanr

9. klassi eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun