Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luuleanalüüs Ivar Ivask - Äike rõngu surnuaial (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju küsimusi kas vihm soovib head?
Luuleteksti analüüs
ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20)
Ivar Ivask
Välk õmbleb kokku kõue räbalaid
ja tõmbab vihmasärki üle puu.
Surm-alasti on jäänud ristid vaid
ja kaugel vilksatades kase luu.
Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl.
Taob müdinaga taeva viha härg .
Ei puhke tema järel valgusnääl!
Ta sõrajälgedes on muld vaid märg .
Siin haua varju pugenud sinilill.
Kuldnoka laul on seitsme luku taga.
Küll kiusab koolnuid saju torupill ,
mis kutsub: Pese silmi, ära maga!
Siis aga paisub vaikus keset äikest,
sest surma vastu paiskas Jumal päikest.
  • Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga).
  • Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest.
  • Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust.
  • Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid , määra nende liik.
  • Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära.
  • Välk õmb-leb kok-ku kõu-e -ba- laid
    ja tõm-bab vih-ma-sär-ki ü-le puu.
    Surm-alas-ti on jää-nud ris-tid vaid
    ja kau-gel vilk -sa-ta-des ka-se luu.
    Õhk -ri-seb. Sel koh-tu- päe -va hääl.
    Taob -di-na-ga tae-va vi-ha härg.
    Ei puh-ke te-ma-rel val-gus-nääl!
    Ta -ra-jäl-ge-des on muld vaid märg.
    Siin ha-ua var-ju puge-nud sini-lill.
    Kuld -noka laul on seits-me lu-ku ta-ga.
    Küll kiu-sab kool-nuid sa-ju toru-pill,
    mis kut-sub: Pe-se sil-mi, ä-ra ma-ga!
    Siis aga pai-sub vai-kus ke-set äi-kest,
    sest sur-ma vas-tu pais -kas Ju-mal päi -kest.
    Märkisin rasvases kirjas rõhulised silbid , ehk värsitõusud. Esimeses kahes stroofis meenutab minu poolt märgitud skeem reeglipäraselt jambi värsijalga – read algavad ühesilbiliste rõhuta sõnadega ning neile järgneb viisikjamb. Viimases kahes stroofis pole ma kindel, kas märkisin rõhud õigesti, sest tekkinud skeem ei meenuta konkreetselt ühtki värsijalga – Esimesed ning kolmandad read oleks justkui jambile tunnuslikud, ent teised read vastanduvad neile täielikult ning on pigem trohheilised värsid.
    2. Ivask on kasutanud oma luuletuses lõppriimi, näiteks:
    *räbalaid – ristid vaid (vahetult järgnevate kaashäälikute järgi, kolmesilbiline)
    *puu – luu (rõhusilbi täishäälikute järgi, ühesilbiline)
    *kohtupäeva hääl – järel valgusnääl (rõhusilbi täishäälikute järgi, viiesilbiline)
    *härg – märg (vahetult järgnevate kaashäälikute järgi, ühesilbiline)
    *sinilill – torupill (vahetult järgnevate kaashäälikute järgi, ühesilbiline)
    *taga – maga (järgnevate silpide häälikute järgi, kahesilbiline)
    *äikest – päikest (järgnevate silpide häälikute järgi, kahesilbiline)
    Riimi aend esimeses kahes stroofis on ristriim (abab), viimases kahes segariim (aba bcc).
    3.Minu poolt valitud luuletusel jagunevad värsid sonetile omaselt kaheks katrääniks ning kaheks tertsetiks. Stroofe eristavad selles sonetis salmivahed, ühtlane värsimõõt ning riimitervik.
    4. I. Ivaski luuletuses on kastutaud järgmisi kõnekujundeid:
    Epiteet:
    Surm-alasti on jäänud ristid vaid
    Metafoor:
    Taob müdinaga taeva viha härg
    Isikustamine:
    Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu
    haua varju pugenud sinilill
    kisub koolnuid saju torupill, mis kutsub
    Sümbol:
    härg
    sinilill
    kuldnokk
    saju torupill
    5. Väga palju lausekujundeid mulle paraku silma ei torganud, õigupoolest leidsingi vaid üheainsa:
    Pöördumine:
    Ära maga!
    Kõige keerulisemaks osaks luuleanalüüsi juures osutus minu jaoks esimene samm – luuletuse valik. Pidin need mitu korda läbi lugema, sest esmapilgul ei paistnud ükski neist mind eriliselt kõnetavat. Valisin lõpuks siiski I. Ivaski „Äike Rõngu surnuaial“, sest see luuletus oli äkitse puändi tõttu minu jaoks kõige meeldejäävam.
    „Äike Rõngu surnuaial“ algab sügava morbiidsuse ning süngusega, ent lõpeb sellele vastupidiselt ülima helguse ning lootusega. Seda kõike on väljendatud läbi võimsaima elemendi Maal – looduse. Mind lausa lummab, kuidas vaatamata luuletuse masendavale algusele, annab nõnda palju lootust edasi esialgse välgu võimsa müristamine lahenemine järsuks vaikuseks ning päikeseks.
    Tegelikult on kogu luuletus üks sujuv üleminek positiivsusesse, hakates aegamööda üha enam ning enam õnnelikkuse poole pürgima. Esimeseks heledaks hetkeks luuletuses on sümbol haua taha varjunud sinilillest, mis annab lugejale märku, et üdini kurval toonil poeem olla ei saa. See on esimeseks lootuskiireks surnuaias. Sellest edasi toimub kiire üleminek äkitse meeleolumuutuse ning vägevate kujundite peale.
    Olgugi, et mulle meeldib luuletuse areng ning võimsad looduskujundid, tekitas see minu jaoks ka palju küsimusi . Näiteks viimastes ridades toodud mõte: „Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga!“, millest loeksin mina välja, et vihm üritab koolnuid üles ajada, sest üleskutsega „ära maga!“ kaasneb ka käsk / palve silmi pesta. Tavaliselt pestakse silmi hommikul üles ärgates . See jätab aga õhku palju küsimusi: kas vihm soovib head? Või soovib ta kurja? Miks ta juba lahkunuid üles tahab ajada?
    Kui kogu loo vältel on jäänud tunne, nagu vihm ning äike oleksid halvad tegelased ning vaikus ja päike head, siis tegelikult on ka see kaheldav. Nimelt, kui öelda, et vihm soovib vaid head ning tahab surnud taas üles äratada , siis saadab Jumal vastu äkitse lõpu tormile ning päikesepaiste. Kas see vihjab ikkagi, et vihm (või leinajad ) ei peaks üritama lahkunuid tagasi saada, nad peaks jätma sinnapaika ning õppima neist lahti ütlema?
    Usun, et need tekkinud küsimused on suurepäraseks näiteks sellele, mille pärast luuletused on geniaalsed leiutised – igaüks võib nendest lugeda täpselt nii palju või vähe kui ta ise soovib või parasjagu vajab.
  • Vasakule Paremale
    Luuleanalüüs Ivar Ivask - Äike rõngu surnuaial #1 Luuleanalüüs Ivar Ivask - Äike rõngu surnuaial #2 Luuleanalüüs Ivar Ivask - Äike rõngu surnuaial #3 Luuleanalüüs Ivar Ivask - Äike rõngu surnuaial #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tenderli Õppematerjali autor
    Põhjalik analüüs Ivar Ivaski luuletuse "Äike rõngu surnuaial" põhjal.

    Sarnased õppematerjalid

    Ivar Vidrik Ivask
    7
    pptx

    Ivar Vidrik Ivask

    Ivar Vidrik Ivask Koostas : Pille Riim 7 . Klass Juhendaja: Rutt Viljaste Lapsepõlv Saadaval oleva info alusel veetis Eesti luuletaja Ivar Ivar Ivask sündis 1927.aastal Riias Ivask kõige vähem aega oma elus ­ Eestis . Ainult eesti isa ja läti ema lapsena. mõned lapsepõlvesuved. Perekonna ühiskeeleks oli saksa keel, Talved Riias, Eesti saatkonna majas, kus perekond elas, vaheldusid suvedega Eestis, isa sünnipaigas Rõngus. lastega rääkisid aga vanemad aga kumbki ka omas keeles. Kolmes nimetatud keeles sai Ivar ka põhihariduse, õppides vastavalt

    Eesti keel
    Kirjanduse mõisted A-Z
    174
    doc

    Kirjanduse mõisted A-Z

    A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

    Eesti keel
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    99
    doc

    11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

    1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

    Kirjandus
    tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
    345
    pdf

    tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

    See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

    Kategoriseerimata
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    0
    docx

    V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

    1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

    Kirjandus
    M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
    281
    docx

    M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

    Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

    Kirjandus
    Tõde ja Õigus II Terve tekst
    291
    doc

    Tõde ja Õigus II Terve tekst

    I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun