Kõlakujundid, lausekujundid, mõisted (7)

Sarnased õppematerjalid

174

doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel

14

odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

Ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted nii, et tuleks välja nähtuse paradoksaalne iseloom. (Vanapoiss; magus valu). 10. Eufemism ­ pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebameeldiva asemel. (Vana = auväärses eas) Kõlakujundid: 1. Riim ­ sarnasekõlaliste sõnade kordumine (nt maja-kaja, tuba-luba) 2. Onomatopöa ­ loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel (nt sulinal, vulinal, sädinal, põrinal); 3. Alliteratsioon ­ konsonantide kordus sõnades (nt kägu kukkus kuusikus) 4. Assonants ­ vokaalide kordus sõnades (nt anna aega atra seada) Lausekujundid: Ebatavaline sõnajärg lauses, tahtlikud sõnakordused/sõna väljajätud, retoorilised küsimused jm. EEPIKA ­ üks kirjanduse põhiliik lüürika ja dramaatika kõrval. Eepilised tekstid kirjeldavad peamiselt sündmusi, kuigi neis võib esineda ka tundeseisundite kujutamist. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu.

Eesti keel

24

doc

Lüürika mõisted

algriim ­ alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim ­ vt riim. allegooria ­ mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon ­ algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis /­ ­ ­/ (Rahvalaul.) anafoor ­ korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees ­ vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga.

Eesti keel

22

docx

Poeetika

Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 39­59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! \-> eepika ! ! ! \-> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õp

Poeetika

7

doc

Stilistika ja reklaamtekst III

taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine

Reklaam ja imagoloogia

27

doc

Eesti keele eksamiks kordamine

Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud,

Eesti keel

5

doc

Kõnekunst

Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne ­ kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugavad Kasulikkuse se

Kõneõpetus

62

pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Foneetilise tasandi kujundlikkust on nimetatud eufooniaks. Aristoteles nimetas eufooniat luulekeele omaduseks. Tänapäeval mõistetakse eufoonia all hääliku kujundlikkust, mis ei erista veel luulet proosast. · Kakofoonia ehk inetu kõla, ebaharmooniline kõla. Tavaline keel on alati kakofooniline. Kõlakujund tähendab ühe või mitme hääliku esilenihkumist ning kokkukõlade esiletulemist. Kõlakujundeid kasutab eeskätt luulekeel. · Alliteratsioon. Kaashäälikute kordumine · Assonants. Täishäälikute kordumine mets oli helde, laas oli lahke, mets oli helde andmemaie, 10  laas oli lahke lubamaie. · Anafoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea alguses. · Epifoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea lõpus. · Läbipõimumine: anafoor+epifoor · Tagasipööre: anafoor=epifoor

Kirjandus- ja teatriteaduse...

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (7)