Ave Alavainu (2)

Ave Alavainu
Elulugu
· Sündis 4. oktoobril 1942. aastal Tartus
· 1968.a lõpetas Vanemuise lavakunstistuudio näitlejana.
· Töötas ajalehe Edasi ja ajakirja Meie Repertuaar
toimetuses ning ajakirja Pikker korrespondendina.
· Eesti noortemeister lauatennises.
· Alates 1976. a on ta elanud Hiiumaal, kus ta on
juhendanud pikka aega kooliteatrit.
· Luulet hakati algselt avaldama ajalehtedes ja ajakirjades.
· Tema luulet on tõlgitud vene, ukraina ja
esperanto keelde.
· 2005. aastal sai Alavainu Eesti
Kultuurikapitali Hiiumaa ekspertgrupi
peapreemia.
· 2006. aastal omistati talle Eesti riiklik
teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi
teenetemärk.
· Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga
autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene
luulevalimik suisa põranda all.
Põhilised teemad
· Lähedaste kaotus
· Emadus
· Isamaa/ kodu
· Armastus
· Sõprus
· Hiiumaa
Keelekasutus
· Luuletused on lihtsa sõnastusega.
· Riimilised luuletused, kasutatakse lõppriimi.
· Luuletustes kasutatakse enamjaolt ristriimi.
· Suuremosa luuletusi on nelja stroofilised.
· Tavalisemad on neljavärsilised stroofid, kuid
on ka kaheteistrealisi salme.
· Kirjutab ka poeeme ja ballaade.
Ilmunud luulekogud
koondkogu "Minekulaulud" 2005a
1. "...ja astud pääsematult pühadusse..."
2. "...armastanud armutumal kombel..."
3. "Keset kõrtside möllu ja mürinat"
4. "Meid püüti äratada üsna mitmel korral"
5. "Igal täiskuuööseljuhtub midagi"
6. "Laulud vanaemaga"
7. "Sünd on ime"
8. "Ballaadid ja poeemid"
"Minekulaulud" toob kire, armastuse ja emaduse kõrval
lugejateni ka luuletaja mure kogu meie riigi ja rahva
pärast.
· "Väga väike värsiraamat" (1973)
· "Mul on vaid sõnad" (1977)
· "Veel üks võimalus" (1982)
· "Hiiumaa"
Neis luulekogudes tõuseb esile temperamentne
ja väljakutsuv tundelüürika, mille keskmeks
on inimolemise kahetisuse taju, loodusliku ja
naiseliku poetiseerimine.
Ilmunud proosateosed
· "Autopatoloogiline romaan kirjades"
· "Kes meist on Napoleon?"
Luulekogu "Laulud vanaemaga"
Kõnekujundid
1. Personifikatsioon: Luuletus "Murtud rukkililles": "Nii
kestid küla selle õudse aja. Ja järgmised. Ja tuksub praegu
veel."
2. Võrdlus: "Kuulata, muusika":
"...ta on nagu ta on
nagu loom elab
nagu lill õitseb
nagu leht langeb..."
3. Metafoor: Luuletus "Kuulsusest":
"...Helged ajud lahkuvad
ja hallid jäävad maha..."
4. Epiteet: Luuletus "See hetk":
"...Ainult juhuslik laine
pritsis edevat vahtu..."
5. Sõnakeeld ehk tabu: Luuletus "Hingedepäeva poees":
"...iga homne varjuhing
me keskel on ju täna!"
5. Litootes: Luuletus "Kuulata, muusika"
"Igaühel on oma muusika.
Igaühel on oma sõnad.
Igaühel on oma mõtted."
Lausekujundid
1. Lausekatkestus: Luuletus "Murtud rukkilillest":
"Kas eestlasena polnud
nad nii head
või olid hoopis..."
2. Kiillause ehk parentees: Luuletus "See hetk":
"...all maadligi maal
(suured asjad las jäädagi
sedakord silmade vahele)
milleks muidu meile lapsepõlve..."
3. Kordused:
a) Epifoor
ehk lõpukordus: Luuletus "See hetk":
"Mina saan eneseks
sina saad eneseks
tema saab eneseks."
b) Anafoor ehk alguskordus: Luuletus "See hetk":
"...viimset kui nurmenukku
viimset kui allikapilku
viimset kui jalajälje..."
c) Tüvekordus: Luuletus "See hetk":
"...armuhetkel armuvõlu
hirmuhetkel hirmuvõlu
iluhetkel iluvõlu..."
Kõlakujundid
1. Alliteratsioon: Luuletus "See hetk":
"...kutsugem koju ka armuvalu.."
2. Riim: Luuletus "Teistsugunegi":
"Vanaema eal ei väsi
Armastamast ligimest:
"Ma pole mitteiial näinud
Kaht ühtemoodi inimest!"
Teemad
· Küüditamine: Luuletus "Murtud rukkilillest"
"Ma vanaemalt selgust nõudma pean:
Miks tema pere
Siberis ei käinud?"
· Mälestused: Luuletus "Hingedepäeva poees"
"Neidsamu, mida mõtles kord tema,
Kui ta me kõrval veel käis"
· Vanaema tarkused: Luuletus "Rõõmust"
"Vanaema torises ja ütles:"Mõni ime!
Elada saab üldse ainult elurõõmu nimel!""
· Hetkes elamine: Luuletus "See hetk"
"Ava kõrvad-
seda, mida sa praegu kuuled ,
võid sa kuulda ainult praegu.
Ava silmad-
Seda, mida sa praegu näed,
Võid sa näha ainult sellel hetkel."
Luuletus "Kuulsusest"
Luuletus räägib sellest, kuidas Eesti ei suuda
iseseisev olla, vaid ihkab ühest sõltuvusest
teise. Ühinedes erinevate liitude ja
ühingutega kogub Eesti kuulsust igalpool
mujal kui riigis eneses.
Tänan kuulamast!