TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.9 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin läbi artikli "Käitumise kolm stiili" ja sealt ma lugesin välja et me kasutame oma elus kolm viisi , kuidas võib käituda , neid on : alistuv käitumine, kehtestav käitumine ja agressiivne käitumine.Näiteks enesekehtestav käitumine või kehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Enesekehtestava käitumise komponendid: säilita silmside , s...
Käitumise defineerimine Mis on käitumine? • Inimese võime muuta oma toiminguid, tegevusi sise- ja välis tegurite mõjumisel. Käitumise kolm stiili Alistuv käitumine • Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. • Inimene asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. • Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil aitab inimesel konflikti vältida, kasutatav käitumismuster tundub tuttav ja turvaline. Kui alistuda, siis kaasneb sellega sageli ka vastutusest hoidumine. • Alistumise teel on võimalik teisi inimesi kontrollida, hoidudes samal ajal vastutusest ja konfliktist. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil inimese jaoks puhtalt negatiivse mõjuga, kuid pikemas ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohik...
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline. Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmi...
Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 Toetuda arutluses abstraktsioonidele lahendada probleeme 1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel? 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib G-faktor üldine võimekus (arutlus, probmeeide lahendamine, õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustöö...
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loog...
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loog...
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, mi...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Referaat Põhja-Ameerika muusikast. Sisukord. 1. Indiaanlaste muusika. 2. Afro-ameerika muusika. 3. Euro-ameerika muusika. 4. Räp-kultuur. 5. Kasutatud kirjandus. Indiaanlaste muusika. Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste koondnimetus. Indiaanlaste eellased rändasid sinna Siberist 20 000-30 000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks erinevateks hõimudeks. Põhja-Ameerikasse pidama jäänud suured hõimud olid irokeesid, navahod, siuud jne. Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse. Sageli esineb vahelduvat taktimõõtu. Tihti koosneb tekst vokaalidest või silpidest, millel puudub tähendus. Saatepillidena kasutatakse enim mitmesuguseid trumme ja kõristeid...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KONFLIKTID, LAHENDAMISE VÕIMALUSED Õpimapp Õppejõud: Anu Leuska, MA Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on n...
Nimed ja autorid Esimesed raamatud Asai Ryi (1612-91) Esimene professionaalne jaapani kirjanik. Kirjanduslik karjäär algas hiinakeelse Kanshigi dansho`ga (1649). Kindlalt omistatakse talle 17 kana-zshi`t, ning veel 8 arvatakse olevat tema redigeeritud. Tuntuim nendest Ukiyo zshi (1666). (1666a. ilmus ka 68st üleloomulikust loost koosnev Otogi bko, mille pihul kasutas allikmaterjalina hiina tekste, mida ta otse ei tõlkinud, vaid lisas neile jaapanlikkust ning kasutas elegantset gabun stiili.) ''Peony Latern'' Ihara Saikaku ( 1642 1693) Ukiyo-zshi tuntuim esindaja. Ülimalt produktiivne. Oli võimeline ööpäeva jooksul kirjutama 23500 värsirida. Luulekogud: Haikai soolo- üha päevaga tuhat värsirida (1677), Ôku kazu, Saikaku kukazu. Proosa kolmes kategoorias: kshoku, chmin ja samurai. Esikromaan Kshoku ichidai otoko (1682), teine oluline tekst Kshoku gonin onna. (1686) ''Life of an amorous man'' 17-19. sajandi luule Matsunaga Teitok...
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
Mõisted 1)kana-zshi Need on peamiselt silptähestikus ja väheste hiina märkidega kirjutatud teosed.Puhtalt meelelahutuslikud, õpetlikud, lugeja intellektuaalse valgustamise eesmärgil kirja pandud. 2)ukiyo-zshi- ,,raamatud voolavast maailmast" on nimetus populaarkirjanduse teostele, mida avaldati Osakas Ja Kyotos alates 17.saj lõpust kuni 18.saj lõpuni. 3)Haikai- Tekkis renga-traditsiooni alusel.Meelelahutuslik ja humoorikas.Arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue linnakultuuri vastastikusest mõjust. 4)hokku - Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk seosvärrside ühendamisel nihkus esimesele värsile.Hakati Edo ajal üha enam pidama iseseisvaks luuletuseks. Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d. 5)Kigo- hooaeg , on sõna või väljend, mis on seotud eelkõige hooajaga, mida kasutatakse jaapani luules. Kigo kasutatakse seotud-salm vormides rengaas ja haikus, mis näitab hooajale osutatud salmi. 6)Senry- 17...
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik spordimäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on ta saavutanud Soomes, Rootsis ja Sveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan). Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglitest · Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi. · Väljaku mõõtmed on 20×40 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune piirdeaed. · Värava mõõdud on 160×115 cm, sügavus 65 ...
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab...
Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) . Nõustamine eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi- konsultandi usalduslikul koost...
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea eneset...
Juhtimissituatsiooni analüüs juhtimispsühholoogias Sissejuhatus Margus on 120 töötajaga aktsiaseltsi juhatuse esimees. Margus tõusis ettevõtte juhiks turundusjuhi ametikohalt. Margusele allub viis osakonnajuhti. Antud juhtum kajastab Marguse ja turundusosakonna juhi Annika vahelist konflikti. Iganädalasel koosolekul arutletakse järgmise jooksva perioodi turundus- ja müügiplaanide üle. Annikale anti vabad käed ühe turundukampaania läbi viimiseks. Annika on eelnevalt tõestanud, et on oma ala hea spetsialist ning just seetõttu Margus ta oma ettevõttesse tööle võttis. Ülesandeks oli välja töötada müügitoetuskampaania, mis aitaks säilitada/tõsta müüginumbreid. Kui järgmisel koosolekul esitas Annika oma nägemuse kampaania läbiviimisest, laitis juht selle maha, väites ilma põhjendamata, et kampaaniategevused ei sobi. Kui Annika küsis, et mis oleks selle põhjus, vastas Margus:" Sest mina ütlen nii." Pärast koosoleku lõppu läks Margus Annika ka...
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond LIBLIKAEFEKT Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti...
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfliktidiagnostika loob üldise konfliktide analüüsi oskuse, mis omakorda mõju...
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) ...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille ...
Armastus ja seksuaalsus Inimeseõpetus 31.01.2014 Armastuse teooriad: Zick Rubin - Ameerika psühholoog. Ta eristab oma teoorias sõpruse ja armastuse ning kirjeldab mõlemat läbi kolme faktori. Sõpruse faktorid: - austus üritatakse suhelda mitte teist poolt alandades - imetlus teises inimeses on mingid omadused või isiksusejooned, mis on paremad kui minus endas - sarnasus otsitakse ja leitakse, et meil on palju sarnaseid joonid, huvisid ja väärtushinnanguid Armastuse faktorid: - füüsiline lähedus koos olemine ühes ruumis, tahetakse selle inimesega kogu aeg koos olla - altruism teise heaks käitumine iseennast unustades - austus võetakse teda nii nagu ta on positiivsete kui ka negatiivsete omadustega. John Alan Lee Kanada psühholoog, kes toob välja kuus armustiili, millest olm on põhistiilid ja 3 on lisastiilid. Armastusstiil käib suhte juurde. Erinevates suhetes sama inimene võib kasutada erinevaid stiile. Põhistiilid: - e...
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesm...
TÖÖRAHULOLU · Koostöösuhted · Töö iseloom Igale organisatsioonile on oluline alluvate suhtumine oma töösse. · Organisatsiooni suurus Töössesuhtumine on tunded ja arvamused, mis määravad selle, Soodsaid tingimusi organisatsiooni peetakse niivõrd normaalseteks, et neis ei · Kuidas inimesed tajuvad töökeskkonda räägita. · Usaldavad üksteist kavatsetud tegevuses Individuaalne rahulolu võib sõltuda ka muudest teguritest: · Kuidas nad käituvad · Töövälisest keskkonnast Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See · Edu tunnustamisest on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teist...
EESTVEDAMINE JA VÕIMUSTAMINE Eestvedamise olemus Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest entusiastlikult eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedaja - liider aitab töötajatel ja rühmadel püstitada eesmärgid ning seejärel motiveerib ja abistab nende eesmärkide saavutamisel. Ilma liidrita oleks organisatsioon üksnes segadus inimestest ja masinatest, nagu orkester ilma dirigendita on ainult muusikud ja pillid. Juhtimine ja eestvedamine Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina, kasutades oma informaalset mõjujõud...
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada pal...
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST Tallinna Ülikool 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust sa...
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
Uuema kirjanduse kordamiseks 1)Millal arenes välja trükikunst? Mis olid esimesed raamatud, mida trükiti? Tööstusliku puukoltsidega trükkimise algus 1609 a. Hideyoshi rüüsteretkedga Koreasse toodi kaasa ka trükipresse ning plokktehnika asendus tinaladumistehnikaga, mille juurde aga pöörduti tagasi juba 1626. aastal. Kuni 1650ni trükiti hiina ja jaapani klassikat, ajalugu ja luulet, budistlike tekste, erialakirjandust samuraidele, praktilisi raamatud, mis pakkusid huvi ka chnin`idele, kultuurialaseid raamatuid. 17. Sajandil trükiti üle 10 000 raamatu. 2)Mis on iseloomulik Edo aja luulele? Edo aja luulele on iseloomulik meelelahutuslik humoorikas luulevorm haikai. Keskaja lõpupoole tekkis renga-traditsiooni alusel uus luulevorm. See luulevrom haikai e haikai no renga muutus uusajal peamiseks luulevormiks. Haikai arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue, peamiselt tavainimeste ja samuraide tegevusel põhineva linnak...
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
JUHTIMISE EKSAM 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude keh...
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla ...
Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärg...
Organisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ...
Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud . See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitöö...
Ärisuhtlus ja läbirääkimised Konspekt Ärisuhtlus on sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning üldiselt äri toimimist. Verbaalne- ja mitteverbaalne ärisuhtlemine toimub kahel tasandil: x 90% teadvustamata e mitteverbaalne 55% liigutused, 38% hääletoon x 10% teadvustatud sõnad 7-10% Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldav...
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
annaabi.ee 
