Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Käitumise defineerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on käitumine?


K itum
it
ise 
defineerimine
Mis on kä
 k itumine?
• Inimese võime muuta oma 
toiminguid , tegevusi sise- ja välis 
tegurite mõjumisel.

K i
ä tumise ko
e k lm sti
t ili
Alistuv kä
v k i
ä tumine
• Alistuva 
käitumise puhul 
laseb  
inimene  teistel  oma   isiklikku   ruumi 
tungida   ning  oma  õigusi  ja  vajadusi 
tähelepanuta  jätta.
• Inimene  asetab  teiste  vajadused  ja 
soovid enda  omadest  ettepoole.
• Sageli  ei  ütle  sellise  käitumisstiiliga 
inimesed oma mõtteid üldse välja.
Alistu
t v 

k itu
t mine
• Alistuv  käitumisstiil  aitab  inimesel 
konflikti 
vältida, 
kasutatav 
käitumismuster  tundub  tuttav  ja 
turvaline.  Kui  alistuda,  siis  kaasneb 
sellega 
sageli 
ka 
vastutusest 
hoidumine.
• Alistumise  teel  on  võimalik  teisi 
inimesi  kontrollida,  hoidudes  samal 
ajal vastutusest ja konfliktist.
Alistuv kä
 k itumine
• Alistuv  käitumisstiil  inimese  jaoks 
puhtalt  negatiivse  mõjuga,  kuid 
pikemas 
perspektiivis 
avaldab 
vaimsele tervisele negatiivset mõju.
Agressi
gr
ivne kä
k itumine
• Agressiivse 
käitumise puhul 
on 
olukord 
vastupidine – enda vajadusi, tundeid ja mõtteid 
väljendatakse teiste inimeste heaolu arvelt.
• Sageli  kasutatakse  sellise  käitumisstiili  puhul 
ründavaid  sõnu,  kõrgendatud  hääletooni, 
ebaviisakaid  sõnu  ja  kehakeelt,  mis  mõjub 
kuulajale ähvardavana.
•  
Kuulajatele 
jääb 
selliste 
inimestega 
suhtlemisest  meelde  see,  et  inimene  toonitab 
ainult enda tahtmist ja selle olulisust.
Agre
r ssiivne 

k itu
t mine
• Agressiivse käitumise uurimisel on 
välja toodud kolm peamist kasu: 
materiaalsete vajaduste rahuldamise 
kindlustamine, enda ja oma 
isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne.
Agre
r ssiivne kä
 k itumine: ko
k ntro
r lli 
tunne 
• Just viimast kasu peetakse 
tänapäeva ühiskonnas 
suhtlemisolukordades esineva 
agressiivsuse põhjuseks, sest 
kontrollitunde omamine võimaldab 
inimesel ennast turvalisemalt tunda.
Ta
T gaj
a ärg
r
• Samas negatiivseid tagajärgi on 
agressiivsuse korral oluliselt rohkem: 
hirm, vastuagressiooni 
provotseerimine, inimlikkuse 
kaotamine, teistest inimestest ja 
soojadest lähisuhetest võõrdumine.
Keh
K
testav kä
k itumine
•  Kehtestav  käitumine jääb kahe 
eelneva käitumisstiili vahele, sest 
sellisel juhul on olulised nii inimese 
enda kui ka teiste inimeste mõtted, 
tunded ja vajadused.
• Sellise käitumisviisi rakendamine 
võimaldab inimesel jääda iseendaks, 
olla siiras ja säilitada eneseväärikust.
Kehtes
K
ta
t v 

k itumine
• Kehtestamine soodustab ka soojade 
ja lähedaste suhete kujunemist, sest 
inimesel ei ole vaja tegeleda enda 
kaitsmise või teiste ründamisega ja 
enda negatiivsete tunnete 
kontrollimisega.
• Kuid võimalik negatiivne tulemus 
kehtestamisel tuleneb siirusest, oma 
mõtete vahetust avaldamisest.
• Inimese elu ko
k o
o sneb väga erinevatest 
oluko
k r
o d
r adest, mistõttu ei ol
o e või
õ malik 
öelda, et inimene peaks ko
k gu aeg k
  ä
k ituma 
ainult ke
k htestavalt. 
• Näiteks võib olla ot
o starbeka
k s eluohtliku
k s 
oluko
k r
o ra
r s just alistuv (nt. oma rahako
k ti 
varg
r ale andmine) kä
k itumine, mitte 
eneseke
k htestamine. Seega tuleb 
igapäevaelus alati oluko
k rd
r a hinnata ning 
valida sobiv kä
k itumisstiil.
Näide
Ka
K sutatud kirjandus
•  http://eek-kehtestavsonum.weebly.co m
/kaumlitumise-kolm-stiili.html
•  Hayes ,  N.2002.  Sotsiaalpsühholoogia 
alused. Külim.

T nan tahelepanu 
eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on käitumine?
  • Käitumise kolm stiili
  • Alistuv käitumine
  • Alistuv käitumine
  • Alistuv käitumine
  • Agressiivne käitumine
  • Agressiivne käitumine
  • Agressiivne käitumine: kontrolli tunne
  • Tagajärg
  • Kehtestav käitumine
  • Kehtestav käitumine
  • Slide 13
  • Näide
  • Kasutatud kirjandus
  • Tänan tahelepanu eest!
Vasakule Paremale
Käitumise defineerimine #1 Käitumise defineerimine #2 Käitumise defineerimine #3 Käitumise defineerimine #4 Käitumise defineerimine #5 Käitumise defineerimine #6 Käitumise defineerimine #7 Käitumise defineerimine #8 Käitumise defineerimine #9 Käitumise defineerimine #10 Käitumise defineerimine #11 Käitumise defineerimine #12 Käitumise defineerimine #13 Käitumise defineerimine #14 Käitumise defineerimine #15 Käitumise defineerimine #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaLipskaja Õppematerjali autor
Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta.
Inimene asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole.
Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja.

Sarnased õppematerjalid

Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr 9
4
docx

Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.9

käitumine.Näiteks enesekehtestav käitumine või kehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Enesekehtestava käitumise komponendid: säilita silmside , säilita väärikas asend , kõnele selgelt ja kuuldavalt ,kõnele rahulikul toonil ja tempos ,mitteverbaalsed signaalid on kooskõlas jutuga ,miimika väljendab tähelepanu ja hoolivust; tuleb rakendada aktiivset kuulamist , kõneleja peab teadma, millest räägib. Enesekehtestava käitmuse plussid on need, et inimene jääb inimeseks , et ta austab teist inimest ja lugupidamisega proovib leida lahendust kui on vastuolune situatsioon. On ka olemas Alistuv

Suhtlemispsühholoogia
ENESEKEHTESTAMINE
40
pptx

ENESEKEHTESTAMINE

seltskondlikku vestlust;  tunda end hästi, kui mulle on tehtud  jääda eriarvamusele; kompliment. IV. KEHTETU KÄITUMINE (2) Plussid Teiste vajaduste, soovide ja tahtmistega arvestamine on olulisem kui iseendaga arvestamine. Need tunded raskendavad enesekehtestamist ja teevad inimese kergesti manipuleeritavaks. Ei väljenda oma vajadusi otse, vaid kaudselt, sageli sõnatu käitumise abil, laseb teistel väljendada või ei väljenda oma soove üldse. Selline käitumine hoiab ära konflikte ja tülisid. Jääb äraõpitud käitumiste raamidesse. Midagi uut proovida oleks ju pingutav! Annab vastutasuks teiste heakskiidu. Selline inimene ei vastuta tulemuste eest, sest tegi mis kästud. IV. KEHTETU KÄITUMINE (3) Miinused Oma elu jääb elamata. Läheb teiste määratud rada. Suhetest saab vähem rahuldust, kui võiks saada

Isiksusepsühholoogia
Enesekehtestamine
12
docx

Enesekehtestamine

1 KÄITUMISE KOLM STIILI Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. 1.1 Alistuv käitumine Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Sellise käitumisstiiliga inimesed ei ütle oma mõtteid välja, nad suruvad oma tundeid ja ettepanekuid alla. Selline käitumine võimaldab suhtluspartneril neid ignoreerida. Alistuv inimene ei tee midagi enda õiguste eest seismiseks, talub kõike vaikides, vabandab palju ning annab teistele kergesti järele. Alistuva stiili puhul on teised inimesed tähtsamad

Enesejuhtimine
Organisatsiooni juhtimine KT2
16
pdf

Organisatsiooni juhtimine KT2

Näiteks instrumentaalsed väärtused on rõõmsameelsus, ambitsioon, enesekontroll, julgus,viisakud, ausus, kujutlusvõime, loogiline mõtlemine. Lõppväärtused on väärtused mida inimene soovib saavutada oma elu ajal, näiteks tõeline sõprus, küps suhe, eneseaustus, õnn, sisemine harmoonia, vabadus, mõnu, sotsiaalne tunnustus, tarkus, turvaline pere. 37. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Inimene justkui asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja või teevad seda sellisel viisil (arglik, andekspaluv), mis võimaldab suhtluspartneril nende ignoreerimist. Näiteks sisaldavad nende laused selliseid väljendeid: „Oh, mis sa nüüd! Küll mina saan hakkama, aga vaata sina…“

Organisatsiooni juhtimine
Enesekehtestamine
15
docx

Enesekehtestamine

Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha. 1. KEHTESTAMISE OLEMUS Termini "kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti

Isiksusepsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia konspekt
16
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Need teesulud on kahjulikumad kui üks või enam suhtlevatest inimestest kannatab stressi all. 1. Kohtumõistmine (suurim teesulg) a. kritiseerimine – teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. „Sa ise tõid selle endale kaela – sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada“ b. sildistamine – teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. „No on jobu“ c. diagnoosi panek – inimese käitumise analüüsiline, psühhiaatri mängimine. „Sa oled minu jaoks nagu avatud raamat – sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada“ d. kiitmine – teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Tagamõte! „Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa saad sellega hakkama“ e

Suhtlemispsühholoogia
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA
21
docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

Kujuta ette, et oled tipptunnil täiskiilutud bussis. Kuidas sa end seal tunneksid? 2) personaalne tsoon (45 - 120 cm) - mugav distants seltskonnas rääkimisel 3) sotsiaalne tsoon (120 - 360 cm) - sellisel kaugusel istud sa nt. kodus oma pereliikmetega, kes võivad lugeda, televiisorit vaadata ja vestelda, ilma et tunneksid end kas üksildasena või suhtluseks kohustatuna 4) avalik tsoon (360 - 610 cm) - kasutatakse vähemametlikel koosviibimistel nt. õppejõud loengus 1.4 Käitumise hindamine Igat inimest, kellega teil on mingi suhe, vaatate te läbi akna. Läbi selle näete kõiki tema käitumisi, kõike, mida ta ütleb või teeb. Seda nimetatakse käitumise aknaks. Iga inimese jaoks on see erinev. Inimese sallivuse taset mõjutavad 3 faktorit: ,,mina", keskkond ja teine inimene. Sallitav ala (käitumine on vastuvõetav ja ei tekita probleeme teile) Mittesallitav ala (käitumine ei ole teile vastuvõetav ja tekitab probleeme)

Suhtlemis psühholoogia
Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

Kuid vahel tulevad mängu ka olukorrad, mil enam ei jaksa suhelda. Teenindajatel tasub endale aru anda, et suhtlemine ei ole alati ainult mugav meie turismihooaeg on mõnikord nii külalisterohke, et teenindaja ei jaksa ja lõbus tegevus, vaid see võib nõuda palju energiat, tahet ja ka sügisepoole enam suhelda. eneseületamist. On inimesi, kellega suhtlemine on ebameeldiv kas tema käitumise, enda varasemate kogemuste või eelhoiakute tõttu (ei tahaks üldse suhelda). Ometi peab iga teenindaja endale selgeks mõtlema, mis on tema töö sisu ja kuidas ta suudab jätta kliendile oma ettevõttest (mida ta ju oma isikus esindab) positiivse kuvandi. Mõnedel ametikohtadel peab alati olema valmis ka seltskondlikuks vestluseks (small talk, ajatäide). . Tuleb jälgida, et suhtlemine liiga aktiivne ei oleks, see

Teenindus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun