Jaapani uuem kirjandus MÕISTED (0)

Mõisted
1)kana-zōshi
Need on peamiselt silptähestikus ja väheste hiina märkidega kirjutatud teosed.Puhtalt meelelahutuslikud, õpetlikud, lugeja intellektuaalse valgustamise eesmärgil kirja pandud.
2)ukiyo-zōshi-
„raamatud voolavast maailmast“ on nimetus populaarkirjanduse teostele, mida avaldati Osakas Ja Kyotos alates 17.saj lõpust kuni 18.saj lõpuni.
3)Haikai-
Tekkis renga-traditsiooni alusel.Meelelahutuslik ja humoorikas.Arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue linnakultuuri vastastikusest mõjust.
4)hokku
- Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk seosvärrside ühendamisel nihkus esimesele värsile.Hakati Edo ajal üha enam pidama iseseisvaks luuletuseks. Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d.
5)Kigo-
hooaeg , on sõna või väljend, mis on seotud eelkõige hooajaga, mida kasutatakse jaapani luules. Kigo kasutatakse seotud- salm vormides rengaas ja haikus, mis näitab hooajale osutatud salmi.
6)Senryū-
1750ndatel tõusis esile senryū ehk koomiline haiku. senryū keskendus populaarsetele ja labastele subjektidele kavatsusega lõbustada ja üllatada lugejat . teemadevalik oli lai ja selline, mis pidi kahtlemata tollast lugejaskonda huvitama. luulestiil sai nime karai senryū (1718-90) järgi, kelle kogutud luuletustest alguse saanud sarikogumik haifū yanagidaru (pajust tünn, 1765, kokku 167 kogumikku) tekitas palju furoori. see oli esimene kord, kus mae-ku jäeti kõrvale ning tsuke-ku`d käsitleti kui eraldiseisvat värssi.
7)kyōka,
oli waka koomiline vorm. esimene suurem edo kyōka antoloogia oli manzai kyōkashū (1783), mille koostajaks oli yomo no akara. kyōka huumor baseerub paljuski vulgaarsustel ning jaapanlikult elegantse mahategemisel.
8) kabuki -
Kabuki alguseks peetakse a.1603, mil Izumi no Okuni Kitano pühamu läheduses ülemeelikuid tantse etendas. Tekkis onna kabuki. 1629a. bakufu keelustas naised laval. Esile kerkis noorte poiste kabuki ehk wakashū kabuki. 1652a. keelustati kabuki. 19saj. liikus aga kabuki fookus kurjusele. Peategelaseks sai kuri mees, kes oli samaaegselt nii ahvatlev kui ka eemaletõukav, erootiline ja jälestusväärne. Veel kaks kurja karakterit: mürgine naine (dokufu) ja kuri eit (akuba). Tekkisid uued näitlemisvormid: 1) henge buyō (muundumise, teisenemise tants), mille abil sai sujuvalt ühe tantsu jooksul üle minna ühelt karakterilt teisele ja 2)hayagawari (kiire muutus) – kus näitlejal tuli ühe etenduse sees mängida mitut rolli.
9)ningyō jōruri (bunraku),
on Jaapani traditsioonilise nukuteatri vorm, mis loodi 1684 Osakas. Jōruri kanti algselt ette biwa , mis 16saj. asendus shamisen. Algul olid nukud lihtsad ja seda hoidis üks nukunäitleja, hiljem kolm.
10)gassaku –
ühisloominguna kirjutatud draamatekst . 18saj. oli selline meetod kasutusel nii kabukis kui ningyō jōruris. Esimest edukat gassaku tiimi juhtis Takeda Izumo II (1691-1756), kes koos Miyoshi Shōraku (1697-1772) ja Namiki Sōsukega (1695-1751) kirjutas mõlema teatrivormi tekste .
11)Jidaimono-
ajaloolised, rääkisid lugusid muistsetest kangelastest , mis olid üle võetud kas sõdalaseepostest, no-näidenditest või folklooripärandist. Nende topeltstruktuur:1.maailm, 2.uuendused
12)Sewamono
- kaasaegsed, rääkis tava inimestest-poepidajatest, põlluharijatest, prostituudist-ning baseerus sageli lähiajal toimunud intsidentidele-tapmisel, vargustel, süütamistel, tüssamistel.
13)neo- konfutsianism -
Konfutsiaanluse reformistlik suund. Ühendas konfutsianistliku inimese ja ühiskonnakäsitluse usundi ja pärimusliku natuurfilosoofiaga. Tuntuim filosoof sel alal oli Tšu Hsi (Zhu Xi). Neo-konfutsianism. Li (ri, 理) ja qi (ki, 気) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele.
14)bunjin-
Intellektuaalid pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud, kes üritasid luua elegantsi ja peene maitse maailma, mis andis väljendusvabaduse, mida nad ei leidnud igapäevases maailmas. Bunjini alusepanija: Gion Nankai(1677-1751)ja oli ka kanshi poeet.
15)kanshi-
õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei tunnistanud - hiina luule ja proosaga, maalimise, kalligraafia , teetseremooniaga.
16)Katagimono-
illusrtatsioonidega naljakas vormis juturaamat, kus kujutati inimesi vastavalt nende soole, ühiskonna rühmale ja ametile. Selle zanri loojaks Ejima Kiseki.
17)Yomihon-
algselt raamat,kus tekst oli olulisem kui pildid. Tunnusjoonteks-Hiina eeskujude kasutamine, klassikalise stiili põhjendamine. Jaguneb-¤kamigata yomihon(1750-1800,mõjutatud Heiani romaanidest ja MYS(tondilood) ¤Edo yomihon(1800-50. Sarnasus genji monogatariga. Suur mõju hiina kõnekeelsele kirjandusele bai hua´l.(nt Tsuga Teishõ-hiina ja jaapani elementide ühendamine, moraliseeriv rõhuasetus).
18)Kokugaku-
õpetus Jaapanist. Idee-taastada Jaapan,selle kultuur, jõuda puhta ja rikka Jaapani mineviku juurde muistsete tekstide uurimise kaudu,vabastada J kuultuur võõrapärasest.
19)Sharebon-
lühikeses vormis naljaraamat (mõjutatud Hiina kurtisaankirjandusest, nt Santõ Kyõden) 2 elementi-satiiriline huumor ning huvi lõbustuskvartalite kommete ja tavade vastu.
20)Kibyõshi-
naljaugu.pildid+jutt. Kyõsha senryuu, shareboni teravmeelsus, huumor. Tekst peamiselt kanas,milles anti edasi pildil toimuv nii proosatekstis kui ka dialoogi abil (nt. Koikawa Harumachi).
21)Shizenshugi-
naturalism Jaapani kirjanikud pöördusid naturalismi poole osaliselt vastureaktsioonina Ken`yūsha`le, aga osalt ka Euroopas olnud kirjandusvoolu autoriteetsuse tõttu. Kõige silmatorkavamaks omaduseks oli individualismi otsingud. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Nad kirjeldasid elu inetut ja triviaalset poolt, ilma ideaalide ja väärarvamusteta. Tüüpilised naturalistide teosed portreteerisid autoreid endeid, nende pere ja sõpru. Tõe jutustamise tähtsuse tõttu muutus lugu kohati ekstreemseks.
22)Shishōsetsu
(watakushi-shōsetsu), mina-romaan, Väljend shishōsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste.
23)Shinkankaku-ha
Uussensualism, liikumisele, millele pandi alus a1924. Sündmuste moraalse sisu eitamine , olulisem pigem vorm kui sisu. Kolmandas isikus jutustamine (nagu tähtsusetu kõrvalseisja).
24)sengo bungaku
- sõjajärgne kirjandus, Hilisem Shouwa (1945-75) (on kirjas lähemalt ’’mida iseloomustab sõjajärgne proosa :P
25)jiyūshi
(shintaishi)- vabavärss