Saalihoki (0)

Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik spordimäng.
Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse.
Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on ta saavutanud Soomes, Rootsis ja Šveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan).
Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM.
Reeglitest

• Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.
  
• Väljaku mõõtmed on 20×40 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune piirdeaed.
  
• Värava mõõdud on 160×115 cm, sügavus 65 cm. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida ainult väravavaht.
  
• Hokikepp on valmistatud plastmassist, klaasplastist või muust sünteetilisest materjalist. Kepi vars võib olla maksimaalselt 95 cm pikk. Väravavahil ei ole hokikeppi.
  
• Meeskonnast on väljakul 5 mängijat ja väravavaht.
  
• Mänguaeg: 3×20 minutit (kaks 10-minutilist vaheaega).
  
• Mängu eesmärk on lüüa pall vastasmeeskonna väravasse. Rohkem väravaid löönud meeskond on võitja.
  

Eesti Saalihoki Liit 1993-2005
Eesti Saalihoki Liit (kuni 2001. a. sügiseni nimetusega Eesti Saalibändi Liit) on asutatud 27. 11. 1993. a. Tallinnas. Asutajateks olid 4 spordiklubi : Pärnu Vapper , Tallinna Estonians , Avinurme Avi ja Spordiklubi Aeg.
Alaliidu presidendi kohuseid asus täitma Andres Kull ja peasekretäriks sai Tõnis Teesalu. 1995. a. novembris valiti presidendiks Ain Lillepalu. Nii tema kui Tõnis Teesalu jätkavad samades funktsioonides ka täna.
Eesti Saalihoki Liit kuulus Eesti Spordi Keskliitu aastast 1994. Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee ühinemise tulemusena 2001. a. sügisel on Eesti Saalihoki Liit Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Saalihoki Liit kuulub rahvusvahelisse alaliitu International Floorball Federation täisliikmena aastast 1996.
2003.a. septembris valitud Eesti Saalihoki Liidu juhatusse kuuluvad Ain Lillepalu, Tõnis Teesalu, Meelis Aab, Tõnu Savi, Marko Saksing ja Mikko Iiskonmäki.
2005. a. novembri seisuga on Eesti Saalihoki Liidul (registrikood 80089971) 23 liiget: Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi (80011466), Spordiklubi Pro Sura (80039594), Maitimi Spordiklubi (80074805), Spordiklubi Aeg (80079205), Nõmme Tenniseklubi (80005945), Jõgeva Spordiklubi Tähe (80051106), Koeru Spordiklubi (80031471), Tartu Ülikooli Spordiklubi (80072321), MTÜ Eriti Meeldivad Asjad (80115740), Ääsmäe Koolispordi Klubi (80007789), Viskoosa Spordiklubi (80043182), Jäneda Spordiklubi (80052399), Järveotsa Gümnaasiumi Spordiklubi (80010165), Spordiklubi Liider (80148047), Spordiklubi Elite Sport (80005046), Tallinna Spordiselts Kalev (80031960), Spordiklubi Terves Kehas Terve Vaim (80192479), Spordiklubi Los Toros (80021559), Pärnu Saalihokiklubi (80179616), Spordiklubi Saku Fortuna (80198453), Spordiklubi Triumf (80213968), Spordiklubi Sinimäe (80013962) ja SK Favoriit (80221904).
Harrastajate arv klubides 2004. a. riikliku statistika järgi on 1378 inimest (2003.a oli sama näitaja 1023 in, juurdekasv aastaga 34,7%), neist naisi on 317 ( 224 in, 41,5%) ja alla 18- a. noori 699 (520 in, 34,4%). Harrastajate üldarv on hinnanguliselt ligikaudu 3000.
XII Eesti meistrivõistlustel osaleb 7 meeskonda meistriliigas, 12 esiliigas ja 9 teises liigas. Lisaks 9 esindust V Eesti naiste meistrivõistlustel ja 21 noortesarjades (U'19 4 meeskonda, U'17 5, U'15 6, U'13 6). Mängijate arv meistriliigas on 144, esiliigas 204, teises liigas 157 ja naiste liigas 135. Lisades siia veel ligikaudu 300 noormängijat, saame meistrivõistlustel mängijate üldarvuks 940.
Eesti meistrivõistluste peakohtunik on Meelis Aab.
Eesti meistriteks on tulnud spordiklubi Aeg meeskond (1995, 1998), Jõgeva Tähe (1996, 1997, 1999, 2000, 2001, 2003, 2004), Bändidos (2002) ning TTÜ Spordiklubi (2005). Valitsev Eesti naiste saalihokimeister 2005 on Saku Fortuna.
Eesti karikavõistlused on toimunud 10 korda, 8 korral on võitnud Jõgeva Tähe, 1 korral Mustamäe MC Aeg ja TTÜ SK.
Eesti koondmeeskonnad on osalenud üheksal rahvusvahelisel suurturniiril:
1995 Euroopa lahtised meistrivõistlused Shveitsis 9. koht
1996 maailmameistrivõistlused Rootsis 11. koht
1998 maailmameistrivõistlused Tshehhis 10. koht (B- grupis 2. koht)
2000 maailmameistrivõistlused Norras 11. koht (B-grupis 3. koht)
2001 U'19 maailmameistrivõistlused Saksamaal 10. koht
2002 maailmameistrivõistlused Soomes 12. koht (B- grupis 4. koht, kokku 24 riiki)
2003 U'19 maailmameistrivõistlused Tshehhis 11. koht (B-grupis 3. koht, kokku 16 riiki)
2004 maailmameistrivõistlused жeitsis 12. koht (B-grupis 2. koht, kokku 27 riiki)
2005 U?19 maailmameistrivõistlused Lätis 11. koht (B- grupis 3. koht, kokku 16 riiki)
Eesti täiskasvanute koondmeeskond on võitnud 16, viigistanud 4 ja kaotanud 19 ametlikku mängu.
Meeskond valmistub järjekordseks MM- turniiriks, mis toimub 21- 28.maini 2006. a Rootsis.
B- divisjonis on alagrupivastasteks USA, Jaapan, Suurbritannia ja Ungari ning edasi võivad vastasteks tulla Holland , Sloveenia, Austria, Singapur ja Austraalia .
Eesti koondmeeskonna peatreeneriks on soomlane Jari- Petri Anttila.
Eesti U'19 koondmeeskond on võitnud 8 ja kaotanud 7 ametlikku mängu. Meeskonna peatreeneriks on olnud Marko Saksing.
Saalihokikohtuniku töö
Olles tänavustel meeste meistrivõistlustel vilistanud Meistriliigas 22-t kohtumist ei saanud mulle märkamata jääda, et tihtipeale tekitas meeskondades küsimusi kohtunike "vilistamisstiil". Standardeid nii jõumängu kui ka ebasportliku käitumise tolereerimisel peeti tihtipeale tarbetult kõrgeteks. Järgneva kirjatüki eesmärk on selgitada kohtunike poolt järgitavate standardite kujunemist ja põhjendada, miks Eesti saalihokikohtunikud peaksid omaks võetud kursil jätkama.
Saalihokikohtuniku töö on seoses spordiala noorusega (umbes 20 aastat) võrreldes teiste pallimängudega (korvpall 120 aastat, jalgpall 140 aastat, võrkpall 110 aastat) kindlasti komplitseeritum (mitte tingimata raskem!). Lisaks regulaarse intervalliga (4 aastat) muutuvatele reeglitele muutuvad ka reeglite tõlgendused. Samuti areneb saalihoki maailma eri paigus erinevas suunas, sest rahvusvaheline suhtlus on nii rahaliste võimaluste puudumise kui ka pikkade vahemaade tõttu võrreldes muude võistkonnaaladega selgelt väheaktiivsem.
Kohtunikel tuleb saalihokis langetada otsused kolmes põhilises mängu sujuva ja sportlikult õiglase kulgemisega seotud küsimuses: lubatud kehakontakti tugevus, lubatud kepikontakti tugevus, mängijate käitumine väljakul. Eesti on saalihoki ülemaailmses mõistes siiski " arengumaa " ja seetõttu on loomulik, et eeskuju antud küsimustes tuleb võtta rahvusvahelisest kogemusest. Selleks on kohtunikutöö puhul parim võimalus järgida rahvusvahelist kategooriat omavate kohtunike tööd.
Eestis oli see lõppenud hooaja jooksul võimalik kahel korral - veebruari alguses toimunud Eesti - Läti maavõistlusi Tallinnas vilistas Soome kohtunikepaar Tommi Riihimäki - Juha Sirkka ning meeste Eesti meistrivõistluste esimest finaalmängu Jõgeval Läti kohtunikepaar Agris Kivkulis - Uldis Linis.
Saalihokit vähegi põhjalikumalt tundval inimesel oli kerge märgata erinevusi Soome ja Läti kohtunike vilistamisstiili järgmistes aspektides: lubatud jõumängu aste, ?latsioon, kommunikatsioon mängijatega, liikumine väljakul ja kommunikatsioon isekeskis aktiivse mängu ajal.
Eesti piires lähevad inimeste arvamused selles osas, kumma kohtunikepaari vilistamisstiil oli parem, kindlasti lahku. Seepärast tuleks selles vallas tõele lähemale jõudmises taaskord vaadata laiemat ehk rahvusvahelist perspektiivi.
Kohtunikepaar Sirkka - Riihimäki oli üks kaheksast kohtunikepaarist, kes määrati Rahvusvahelise Saalihoki Föderatsiooni (IFF) poolt vilistama 2004. aastal жeitsis toimunud meeste MM-i. Samuti on nad üks kaheksast kohtunikepaarist, kes määrati IFF-i poolt vilistama mai lõpus Singapuris algavat naiste MM-i. Tänavustel Soome meistrivõistlustel tegutsesid nad kohtunikena ühes finaal- ja ühes poolfinaalkohtumises.
Kohtunikepaar Kivkulis - Linis pole kohtunikena tegutsenud ühelgi viimase nelja aasta jooksul peetud MM-turniiril (meeste MM-id 2002 ja 2004, naiste MM-id 2003 ja 2005, meesjuunioride MM 2003, naisjuunioride MM 2004).
Eelnenud statistikast on selge, et rahvusvahelisel standardil omab nimetatud kahest kohtunikepaarist enam usalduskrediiti ja peetakse seeläbi ka paremateks Soome oma. Lisan veel juurde, et Soome on Rootsi kõrval ainuke riik, kust nimetatakse suurturniiridele regulaarselt kaks kohtunikepaari. Seepärast peaksidki Eesti kohtunikud minu meelest võtma suuna nö "Soome stiili" suunas. Lisan selle arvamuse toetamiseks veel kaks argumenti.
Esiteks teenisid Läti koondise mängijad 2004. aasta MM-il võrreldes Soome koondise mängijatega mängu kohta enam kui 2,5 korda rohkem karistusminuteid. Kuna enamik koondiste koosseisu kuuluvatest mängijatest mängib kodumaises liigas, peegeldab rahvusvahelistel turniiridel teenitud karistusminutite hulk selgelt kohalike kohtunike stiili rahvusvahelises kontekstis.
Teiseks on Eesti saalihoki läbi oma ajaloo olnud tihedalt seotud Soomega , nii mängijate, treenerite kui ka kohtunike osas. Tänavu olid vähemalt kolme Soomest pärit võõrmängijaga tugevdatud kõik kolm meeste meistrivõistlustel medalini jõudnud meeskonda; samuti on Eesti mängijate ainus seni ilmnenud välisväljund just Soome mängima siirdumine.
Eesti meeste koondist on alati juhendanud Soome treenerid ning autori isiklik saalihokimälu teab, et vahemikul 2001-2004 vilistasid meeste Eesti meistrivõistluste finaalmänge alati ainult Soome kohtunikud. See omakorda tähendab, et suur osa kui mitte lämmatav enamik saalihokialast oskusteavet selle kolmes põhilises mainitud valdkonnas (mängijad, treenerid, kohtunikud) on pärit Soomest.
Viimase kahe hooaja jooksul on Soomest Eestis regulaarselt vilistamas käinud kohtunikud (Jan Zhuravleff, Daniel Ljungberg, Heikki Savolainen ja Sami Rahikainen) lisaks mängude vilistamisele tegelenud aktiivselt ka Eesti kohtunike koolitamisega. Kokkusaamised on olnud regulaarsed ning enda kogemuse põhjal võin kindlalt öelda, et rikastavad ja arendavad nagu ka vilistamine koos Soome kohtunikega.