Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid? 2) milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasuste...
SEMINARI ÜLESANDED . 1.Indrek soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha internetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 70 00 EUROT. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 EUROT. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2. Kas O saaks lepingust taganeda? Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS § 208 (1) - Asja müügilepinguga kohustub müüja andm...
Töösuhetes subjektide õigused ja kohustused NIMED LISADA TÖÖANDJA ÕIGUSED Tööandja tohib nõuda - Tööandjal on õigus nõuda töötajalt hoolsat ja ausat tööd. -Tööandja tohib nõuda, et töötaja arvestaks tööandja huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladust. -Salastada saab ainult niisugust teavet, mille avalikuks tulek võib tööandjat oluliselt kahjustada. - Kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud, tohib tööandja uurida, kas töötaja tegeleb töö kõrvalt muu majandustegevusega. Töölt eemalviibimine - Tööandjal on õigus küsida töötajalt selgitusi töölt puudumise kohta. - Tööandja peab töötajale andma tööst vaba aega, kui see on vajalik. - Tööandjal on õigus küsida töötaja enesetunde kohta. - Haigestunud töötaja käest tohib tööandja uurida, kui kaua tema paranemine aega võiks võtta. Töökorraldus, töö- ja puhkeaeg - Tööandjal on õigus muuta tööpäeva algust, lõppu ja puhkepauside aega, ag...
VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaralisek...
1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik. Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja t...
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave ei ole muutunud lepingu sisuks; 2.4. leping sõlmitakse ja leping on tühine (VÕS § 15); 3. tunneb ära eel...
Asjaõiguse kaasused 29) Ettevõtja E ostis kontorimasinate müügiga tegelevalt osaühingult V kaks laserprinterit ja tasus nende eest pangaülekandega. Kuna E-l ei olnud endal võimalik printeritele teise linna järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse ...
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses...
Asjaõiguse järelarvestus Nimi: Kursus (sh päevane/ avatud ülikool):II, päevane Kuupäev: 18.03.13 O1 on sõiduauto VW Golf omanik. Varas V varastab selle auto. Peale vargust müüb O1 auto O2-le maha. O1 ja O2 lepivad kokku, et auto hakkab kuuluma O2-le ja et O2 võib minna ja autot varga käest nõuda. Mõni päev peale seda pargib V auto ühe poe ette, mille katuselt kukub auto kapotile suur jääkamakas, mis kahjustab autot. Auto väärtus langeb õnnetuse tagajärjel 10 000 eurolt 5 000 eurole. Nüüd nõuab O2 V-lt auto väljaandmist ja 5 000 euro hüvitamist. V vaidleb raha nõudele vastu, väites, et tema autot ei lõhkunud ja et tema ei ole jää kukkumises süüdi. Kas O2 saab nõuda V-lt 5 000 euro hüvitamist? Lahendada kaasus kaasuste lahendamise metoodika järgi. Iga üliõpilane peab kaasuse lahendama ...
Lepinguõiguse kaasused auditooriumis lahendamiseks. 1.Türilt pärit Tõnu ja Mihkel läksid peale gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse õppima. Ajalehekuulutuse peale leidsid noormehed kiirelt ka sobiva üürikorteri Pelgulinnas. Üürileandja P oli nõus sõlmima kirjaliku üürilepingu tingimusel, et leping sõlmitakse kaheks kuuks ning lepinguperioodi lõppemise järel sõlmitakse järgmine kahekuise kestvusega kirjalik leping. Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri omandanud kaks nädalat tagasi S-ilt. S oli enne korteri müügiprotsessi alustamist teatanud üürnikule P-le, et lõpetab üürilepingu, millega P oli ka nõus olnud. Korteri uus omanik R andis Tõnule ja Mihklile nädal aega korterist välja kolimiseks, kuna P-l ei olnud mingit õigust teisele...
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastut...
Tallinna Majanduskool RP089 Eksami küsimused: 1. Kas tänasel päeval on võimalik osta asja ilma lepingut sõlmimata? Palun põhjendage oma seisukohta! Vastus: - Tänapäeval ei saa osta asja ilma lepingut sõlmimata (leping ei pea kindlasti kirjalik olema see võib olla ka suuline). Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja endale aru andmata, et nad sõlmisid mingi lepingu ja et lepingu sõlmimisega kaasnevad erinevad juriidilised õigused ja kohustused) (N: autole kütust ostes). Võlaõigusseadus: Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (§ 8. Lepingu mõiste). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samut...
1. Palun kirjelda riigivastutuse põhiseaduslikku olemust. Ära piirdu üksnes normide ümberkopeerimisega Riigivastutuse nõue tuleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13, § 14 ning § 25. PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Üldine korraldus- ja menetlusõigus tuleneb PS §-st 14 ning väljendab ideed, et õige protseduur aitab saavutada õiget tulemust. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on küllaldase tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustepärane. Lisaks tuleneb PS § 14 esemelisest kaitsealast, et on õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivse õiguskaitse tingimus on, et menetluse tulemus vastaks asjaomase põhiõiguste kandja materiaalsetele õigustele. Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema õiglane ja aus, st riigiga suheldes ei tohi üksikisikut üllatada ootamatult langetavate ebasoodsate otsustega. Põhiõiguste...
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustu...
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustu...
Lepinguvälised võlasuhted: -tasu avalik lubamine -asja ettenäitamine (dokumendi ettenäitamine) -käsundita asjaajamine (sillalt kedagi päästes, ülikond rikutud, põhjuslik seos isiku päästmisel), kui keegi karjub et ärge tulge appi, kui keegi teeb enesetappu siis teised moodused -alusetu rikastumine (kui võlasuhte sidunud kui selline langeb ära, leping tühistatakse või leping muutub tühiseks kuigi on juba midagi üle antud nt, asi tuleb kuidagi tagasi täita) -kahju õigusvastane tekitamine (jalutab naisterahvas ja suitsetab, viskab sigareti hoovi ja maja põleb maha, kas ta peab hüvitama kahju mis see tegu endale kaasa tõi, lepingulisest võlasuhtest seda tekkida ei saa, lepinguvälise võlasuhe. Auhaavamised, suurema ohuallikaga tekitatud kahju nt mootorsõidukid, kui koer hammustab kedagi, või kui majalt kukub jää kamakas autole, ka toote vastutus mis on teatud kahjustusega). Võlasuhe võlaõigusseadus reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguv...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Võlaõiguse arvestus Kodutöö Juhendaja: TALLINN 2016 Küsimused: 1. Kuidas toimub kohustuste täitmine (millistele tingimustele peame kohustuste täitmisel tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita ...
Võlaõigus reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleneb ühe isiku kohustus (võlgnikdeebitor), teha teise isiku (võlausaldaja kreeditor) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõigussuhetes rakendatakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3) Lepingust Õigusvastaselt kahju tekitamisest Alusetust rikastumisest Käsundita asjaajamisest Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt: ...
Seminari kaasused lahendamiseks. Kaasuste lahenduse vastust põhjendage lühidalt sisuliselt ja ka õiguslikult. 1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma võlga liisingmaksete osas ning on valmis selle tasuma, kuid mainitud viivisesumma ei ole küll põhjendatud, kuna AS Nordliising liisis lepingu esemeks olnud sõiduauto edasi juba kolm nädalat pärast T-ga lepingu lõpetamist ja seega ei ole AS-ile Nordliising tekkinud...
Võlaõiguse eksam Töö kirjutamiseks on üliõpilastel aega 90 minutit. Töö tuleb üliõpilase poolt kirjutada arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni. Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 kro...
Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus ...
Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv...
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldos...
Perekonnaõigus AÜ 2014/2015 Kodutöö II lahenduskäik I Maria nõuded: 1. Abielu lahutamine: a. Kas saab nõuda abielu lahutamist? i. PKS § 65 ja 67 hinnata, kas asjaoludest nähtuvalt on abielusuhted pöördumatult lõppenud b. Kas on alust abielu lahutada, s.o nõue rahuldada? i. PKS § 15 lg 3 hinnata, kas on alust abielu lahutada, sest abikaasa on rikkunud abielust tulenevaid kohustusi 2. Ülalpidamiseks kulunud raha tagasinõue a. Kas saab nõuda ülalpidamiseks kulunud/rohkem panustatud raha tagasi? i. Reegel: 1. VÕS-i lepinguvälised võlasuhted ii. Erand abikaasade suhetes: 1. PKS § 15 lg 3 välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel 2. PKS § 17 koosmõjus PKS § 16 lg-tega 1-2 ...
X seminar Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada kinnisasjaga vaid juhul, kui sellest tulenevad nõuded loovutatakse tarnijale L. Seepärast oli müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade omandajale kuuluv töövõtulepingust tulenev nõue loovutatuks kaupade müüjale. Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks loovutas ta ehituslepingust tule...
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2001. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2000 aastal oli Eufoorias palju poliitilisi lahkhelisid ja riigis ei suudetud aasta jooksul moodustada vali...
JURIIDIKA Eraisik füüsiline isik tarbija FIE - juriidiline isik (eraisikuna võtab eraisiku laenu, näit. eluasemelaenu; FIE tegevuseks võtab jur. laenu) Kolmas iskik kõik kes pole lepingu pooleks, laenulepingu seisukohalt on ka käendaja kolmas isik Käendaja vastustus on solidaarne ja peab olema piiratud ja käendus lõpeb käendaja surmaga, (pärimisele ei lähe) Käendus käendusleping sõlmitakse lihtkirjalik; see sõlmitakse peale laenulepingut Hüpoteek käib kinnisasjaga, mitte isikuga kaasas. Näide: tv 1,000,000.- I jrk EV 20,000.- II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15% III jrk tahame panna Vaba tagatise ruumi: 1,000,000 - 20,000 - 260,000.- - 60,000.- (15% ei pea lahutama) = 660,000.- : 1,3 Ühishüpoteek 2 või rohkem objekti või omanikku ÜH alt vabastamine - Katastriüksuse tunnuse (näit. 1003:23345:008) järgi saab ka kontrollida, teha kinnistusraamatu vv; ka maaameti lehelt saad vaadata Klient on surnud tuleb uu...
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Halduskontroll MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Liigitatakse: 1. internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuva...
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik ...
VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäieli...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Inge Antell VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2014 SISUKORD 1VIIVIS............................................................................................ 3 2LEPPETRAHV..................................................................................4 3KÄENDUS....................................................................................... 5 1.1Käenduse lõppemine...........................................................................7 4KÄSIRAHA...................................................................................... 8 5GARANTII....................................................................................... 9 ...
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.VIIVIS......................................................................................................................................4 3.LEPPETRAHV.......................................
Õppejõud: Janno Lahe Eksam on komplekskaasused, kus erinevad probleemid, aega u 3h. Õppematerjal: VÕS komm I (§§ 127-140) ja III. AÕS ja TsÜS. RK lahendite nimekiri ÕISs. Üldküsimused: 1. Milles väljendub TsÜS-i ja VÕS-i dispositiivsus ja imperatiivsus LVVS-te reguleerimisel ning missugustel VÕS-s sätestatud juhtudel on LVVS-t reguleeriv leping tühine? Imperatiivsus väljendub kahes aspektis: 1. isikutel endil ei ole võimalik mingeid uusi LVVS-d välja mõelda, 2. LVVS-te regulats sisu on kohati imperatiivselt ette antud, nt ei ole võimalik kergendada kokkuleppeliselt tootja vastutust. Dispositiivsus väljendub aga selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid LVVS-te puhuks. Võimalik kokku leppida nt vastutuse määr. Sellised lepingud võivad olla tühised heade kommete või seaduse vastasuse tõttu. Lisaks tootja vastutus ja § 1051 ka selline kokkuleppe, mis on suunatud tahtliku kahju tekitamise vastutuse piiramisele. 2. Mis l...
KODUTÖÖ 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Mai...
II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldj...
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, si...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid ja...
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduva...
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööe...
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendes...
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 1...
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õigl...
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasut...
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab...
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid ...
Liiklusõppe iseseisev töö 1. Kas liikluskindlustus on vabatahtlik või kohustuslik kindlustus? Liikluskindlustus on kohutuslik vastutuskindlustus. 2. Kes üldjuhul hüvitab liiklusõnnetuses osalenud kannatanu kahjud? Liikluskindlustus kaitseb liiklusõnnetuses kannatanut, kannatanu kahjud hüvitab kindlustusandja. 3. Millest sõltub kindlustusmakse suurus – nimetage vähemalt 4 punkti? Võrreldes senist liikluskindlustuse regulatsiooni uue seadusega muutub kindlustusmakse osas olukord vaid siis, kui klient jätab kindlustusmakse tasumata. Kui esimene kindlustusmakse jääb tasumata, siis kehtib kindlustuskaitse vähemalt 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, peale seda võib kindlustusandja lepingu lõpetada. Teise või järgneva kindlustusmakse tasumata jätmisel peab kindlustusandja andma kliendile täiendava tähtaja makse tasumiseks. Kui klient ei tasu makset ka selle aja jooksul, võib kind...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
annaabi.ee 
