Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liiklusõppe iseseisev töö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes üldjuhul hüvitab liiklusõnnetuses osalenud kannatanu kahjud?
  • Millest sõltub kindlustusmakse suurus nimetage vähemalt 4 punkti?
  • Kui klient ei tasu makset ka selle aja jooksul võib kindlustusandja lepingu lõpetada 4 Mis tõestab kindlustuskaitset kas leping või poliis ?
  • Kui kaua tohib olla sõiduk ilma sundkindlustuseta?
  • Kui suure trahvi omavastutus peab kindlasti maksma isik kes põhjustas kahju kindlustamata sõidukiga?
  • Kustutada tasuta?
  • Kui soovite liiklusregistrisse kande taastamist mida peab selleks tegema?
  • Kui kiiresti peab liikluskindlustuse selts alustama kahju hüvitamisega?
  • Mida peab kindlustusjuhtumi korral liikluskindlustus andja hüvitama?
  • Millised on Eestis kehtivad kindlustussumma lubatud suurimad piirmäärad?
  • Mida peab kindlustusfirma eelistama kas taastusremonti või rahalist hüvitist või mõlemat?

Liiklusõppe iseseisev töö


1. Kas liikluskindlustus on vabatahtlik või kohustuslik kindlustus ?
Liikluskindlustus on kohutuslik vastutuskindlustus.
2. Kes üldjuhul hüvitab liiklusõnnetuses osalenud kannatanu kahjud?
Liikluskindlustus kaitseb liiklusõnnetuses kannatanut, kannatanu kahjud hüvitab kindlustusandja .
3. Millest sõltub kindlustusmakse suurus – nimetage vähemalt 4 punkti?
Võrreldes  senist  liikluskindlustuse regulatsiooni uue seadusega muutub kindlustusmakse osas olukord vaid siis, kui  klient jätab kindlustusmakse tasumata.
Kui esimene kindlustusmakse jääb tasumata, siis kehtib  kindlustuskaitse  vähemalt 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, peale seda võib kindlustusandja lepingu lõpetada.
Teise või järgneva kindlustusmakse tasumata jätmisel peab kindlustusandja andma kliendile täiendava tähtaja makse tasumiseks.
Kui klient ei tasu makset ka selle aja jooksul, võib kindlustusandja lepingu lõpetada.
4. Mis tõestab kindlustuskaitset – kas leping või poliis ?
Kindlustuskaitset tõestab edaspidi ainult poliis, tähtajatut lepingut enam ei sõlmita.
5. Kas kindlustusvõtjaks peab olema sõiduki omanik?
Kindlustusvõtjaks saab olla iga kindlustushuviga isik (autot kasutav sõber, sugulane jmt), mitte ainult sõiduki omanik.
6. Kui kaua tohib olla sõiduk ilma sundkindlustuseta?
Sundkindlustuseta periood hakkab olema 24 kuu asemel 12 kuud. Aasta möödumisel teeb LKF kindlustamata sõidukitele automaatselt sundkindlustuse . Sundkindlustuse tariifid kehtestab rahandusminister.
7. Kui suure trahvi ( omavastutus ) peab kindlasti maksma isik, kes põhjustas kahju kindlustamata sõidukiga?
Kindlustamata sõidukiga kahju põhjustaja peab igal juhul maksma 640-eurost omavastutust.
8. Kuna on kindlustusandjal õigus avarii põhjustanud juhilt kahju tagasi nõuda – nimetage vähemalt 3 võimalust ?
Kindlustusandjal on täienevad tagasinõude õigused sõidukijuhi vastu lisaks senistele alustele (nt purjus juhtidele, kiiruseületajatele, politsei eest põgenejatel jne).
9. Liiklusregistris kõik sõidukid peavad olema kindlustatud. Kui kauaks saab liiklusregistrist sõiduki kustutada tasuta?
Kõik liiklusregistris olevad sõidukid peavad olema kindlustatud, registrist saab sõiduki 24 kuuks kustutada tasuta või avalduse ja seletuskirjaga lõplikult.
10. Kui soovite liiklusregistrisse kande taastamist – mida peab selleks tegema?
Kui omanik soovib liiklusregistri kande taastamist, peab ta sõidukiga läbima tehnoülevaatuse. Registrisse kandmiseks lõivu maksma ei pea.
11. Kui kiiresti peab liikluskindlustuse selts alustama kahju hüvitamisega?
Kindlustusselts peab kahju hüvitamisega alustama senisest kiiremini – hüvitamist peab alustama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast.
12. Nimetage vähemalt 6 kahjut mida peab kindlustusjuhtumi korral liikluskindlustus andja hüvitama?
  • kannatanu sõiduki hävimise või kahjustumise;
  • mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või kahju vähendamiseks;
  • hukkunu matusekulud;
  • kannatanu ravikulud, sh hooldusravi ja kulu ravimitele;
  • kannatanu töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemise;
  • hukkunu ülalpeetavate ülalpidamise äralangemise;
  • kannatanu vajaduste suurenemisest tekkinud kahju, näiteks kulutused meditsiinilistele abivahenditele (prillid, proteesid , ratastool vmt), põetajale vmt.

13. Millised on Eestis kehtivad kindlustussumma lubatud suurimad piirmäärad?
Kindlustussumma on rahasumma , mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja poolne maksimaalne väljamaksusumma. Kindlustusandja hüvitamiskohustus ei ole suurem kui tekkinud kahju.
Tavaliselt määratakse kindlustussumma kindlustatud eseme või kahju kohta. Kõik kindlustussummad on märgitud kindlustuspoliisil või kindlustuspakkumuses.
14. Mida peab kindlustusfirma eelistama kas taastusremonti või rahalist hüvitist või mõlemat?
Kindlustusselts peab eelistama sõiduki taastusremonti, rahaline hüvitus toimub erandjuhul.
Liiklusõppe iseseisev töö #1 Liiklusõppe iseseisev töö #2 Liiklusõppe iseseisev töö #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Steamer1 Õppematerjali autor
Tartu Kutsehariduskeskuse Liiklusõppe iseseisev töö.

Sarnased õppematerjalid

Sõiduki ja liiklus kindlustus
7
pptx

Sõiduki ja liiklus kindlustus

SÕIDUKI KINDLUSTUS Vabatahtlik (Kasko) Kohustuslik (kõik mootorsõidukid,trammid, trollid, traktorid,haagised) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul on eeldatud, et kahju on tekkinud teeliikluses. Teeliiklus on liikluskindlustuse seaduse kohaselt sõiduki kasutamine Eestis, välja arvatud liiklus 1) hoones, v.a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Tsiviilvastutus on üks vastut

Liiklusõpetus
Kindlustus
14
doc

Kindlustus

1. Kindlustuslepingu olemus ja sõmimine Kindlustusleping on osapoolte kirjalik kokkuleppe, milles kindlustusandja kohustub maksma kokkuleppitud rahasumma kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu osad on · sooviavaldus koos riskiküsimustikuga, mida täidab klient · lepingu üldised tingimused(tüüptingimused), ning muud lisad (vara nimekirjad_ ülevaatusaktid, eelpakkumised, teatud dokumentide koopiad) · kindlustuspoliis Lepingu sõlmimine · kindlustusobjekt · täidetud sooviavaldus · riskihindamine · pakkumine ja kinlustustingimused · aktsepteerimine 2. Kindlustusmaksed (riskimaksed ja lepingutasud) Kindlustusmakse ­ või kindlustuspreemia on rahasumma, mida kindlustusvõtja on kindlustuslepingu alusel kohustatud kindlustusandjale tasuma lepingus sätestatud korras. See sisaldab ka tasu kindlustuskaitse eest (riskimakse). Kindlustusmakse suurus sõltub · kindl

Rahandus ja pangandus
Transpordiameti teooriaeksami testid
333
docx

Transpordiameti teooriaeksami testid

Autokooli testid 1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega. Levinud moodsamatel autodel, kui au

Autokool
KINNISVARA HALDAMINE
214
doc

KINNISVARA HALDAMINE

7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2002, 73 lk. 1. 1. Eluasemepoliitika põhimõtted Eluasemepoliitikad võivad olla: liberaalsed (USA), konservatiivsed (mandri Euroopa maad) või sotsiaaldemokraatliku suunaga (Skandinaavia maad). Eesti on valinud elamusektori arendamiseks

Kinnisvara haldamine
800 ARK i eksamis esinevat küsimust
204
docx

800 ARK'i eksamis esinevat küsimust

Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvli

Liiklus
Õiguse aluste kordamisküsimused
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ; c) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; d) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; e) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms); f) riigiorganites töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui kaõiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. 8

Uurimistöö meetodid
Õiguse alused põhjalik konspekt
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumil võimutäius nii seadusandluse, täitev-korraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas, teiste riikide omavoliline sekkumine riigi asjadesse tema territooriumil on välistatud. Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust, aga samuti riigi ees seisvatest mitmesugustest konkreetsetest ülesannetest. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele on Eesti territoorium jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Õiguse alused
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun