Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seminari kaasused lahendamiseks (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Seminari kaasused lahendamiseks #1 Seminari kaasused lahendamiseks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 306180 Õppematerjali autor
Seminari kaasused lahendamiseks.
Kaasuste lahenduse vastust põhjendage lühidalt sisuliselt ja ka õiguslikult.

1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma võlga liisingmaksete osas ning on valmis selle tasuma, kuid mainitud viivisesumma ei ole küll põhjendatud, kuna AS Nordliising liisis lepingu esemeks olnud sõiduauto edasi juba kolm nädalat pärast T-ga lepingu lõpetamist ja seega ei ole AS-ile Nordliising tekkinud kahju nii suur, nagu viivisena märgitud. Lisaks on hea usu põhimõttega vastuolus viivise nõude esitamine alles üksteist kuud pärast lepingu lõpetamist.
Kellel on õigus? Selgita olukorda?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Ehitusõiguse lahendatud ülesanded/kaasused

V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materja

Ehitusõigus
thumbnail
60
pdf

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID, KAASUSED

Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
47
docx

Võlaõigus. Seminari kaasused 2021/2022

Sõrmuse müügi kohta sõlmitakse kirjalik leping. Et kauplusel ei ole võimalik kogu summat korraga maksta, kantakse Kadri arvele üle pool sõrmuse hinnast ning lepitakse kokku, et ülejäänud summa makstakse järgmisel nädalal. Sõrmus jääb seni Kadri kätte. Kadri räägib oma tehingust tädile, kes laidab Kadri tegevuse maha. Ta leiab, et kuna tegemist on perekonnareliikviaga, siis ei tohiks sõrmust müüa. Kadri rahamurede lahendamiseks pakub tädi aga Kadrile tähtajatut laenu. Kadri mõtleb järgi ning leiab, et tädil on õigus ning sõrmuse müümine ei ole õige. Kadri saadab kaupluse Old Gold omanikule Juliusele e-kirja, milles teatab: “olen ümber mõelnud ning ei soovi siiski sõrmust müüa. Saadud raha maksan tagasi.” Julius on teatest väga häiritud, sest eksperdina on ta meister Füchsenbergi töödega kursis ning lootis sõrmuse oma kaupluse kaudu veelgi kallimalt edasi müüa.

Võlaõigus
thumbnail
28
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

tagaseinal olevale sildile. VÕS42lg3p5. Isiku hoolsuskohustus on oluline. Leppetrahv 250 eurot ei saa olla paberi kaotamise korral olla 250eurot, leppetrahv peaks olema summa mis katab tekkinud kahju. Seega on tegemist tühise tingimusega, esimene variant anda jope ära teine variant maksta leppetrahvi ja alusetu rikastumise prg alusel raha tagasi küsida. ● Kui praktikas on vaja lahendada õigusliku küsimust mille lahendamiseks on vaja lahti saada tüüptingimusest siis tuleb kontrollida VÕS 42 lg 3-le, siis lg 2-te ja siis 1-te. VÕS 44 laiendab VÕS 42 kohandamisala. ● Kui tüüptingimusi kasutatakse, siis mida eeldatakse? Seda, et need on kasutaja kahjuks. Seda peab tõendama tüüptingimuse kasutaja. ● Kaasus. OÜ Laen annab Vambolale laenu 15 000 eurot kohustusega laen tagastada hiljemalt 1. Jaanuar 2020. OÜ Laen kannab raha Vambolale 1.juuni 2018. OÜ Laen on nö nurgatagune

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
71
docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s

Võlaõigus
thumbnail
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Sidevahendite kaasabil sõlmitud lepingute regulatsiooni ei kohaldada, näiteks: 1) sotsiaalteenuste osutamiseks; 2) tervishoiuteenuste osutamiseks; 3) hasartmängus osalemiseks; 4) reisijaveoteenuse osutamiseks; 5) kinnisasja võõrandamiseks, selle asjaõigusega koormamiseks või kinnisasjaga seotud asjaõiguse käsutamiseks; 6) uue ehitise ehitamiseks või ehitise suuremahuliseks ümberehitamiseks; 7) eluruumi üürimiseks; 8) notariaalse tõestamise kaudu; KAASUSED I Kaasus Palun andke õiguslik hinnang järgmisele olukorrale: Katrin on kolme väikese lapse ema. Lapsed on vanuses 1-5 aastat. Ühel päeval otsustab Katrin, et oma laste kõrvalt võiks hakata pakkuma lastehoiuteenust ka teistele lastele, seda enam et majas, kus Katrin elab on rohkelt ruumi. Katrin viib oma mõtte ellu ning alates novembri kuust 2014 pakub Katrin kõigile lastele oma laste kõrvalt väikest viisi lastehoiuteenust. Kuna lapsi väga palju ei ole,

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
65
docx

RIIGIKOHUS

KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud:  Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks  Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse  Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:  Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe  Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamis

Õiguskaitseasutuste süsteem
thumbnail
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun