LADINA KEEL JURISTIDELE · Tekst 1, laused: 1-5, 10-12, 15-21 1. Conditores iuris seaduse/õiguse loojad 2. Acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine Delatio hereditatis pärandi viibimine/pärandi avanemine Substitutio heredis pärija asendamine 3. Paterfamilias perekonnapea Materfamilias pereema, perekonnapea abikaasa Filii/filiae familias lapsed/pere lapsed, perepojad/peretütred 4. Emptio venditio ost-müük, ostu-müügitehing Lex venditonis müügiseadus 5. Cura pordigi hooldus pillaja üle (vara esindaja) Cura furiosi hooldus vaimuhaige või nõrgamõistusliku üle Cura minorum hooldus alaealiste üle (alla 25. Aastane isik) 10. Matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga. Abielu vorm Roomas, milles naine oli oma mehe täieliku võimu all. Matrimonium sine manu abielu ilma (mehe) võimuta. Abielu vorm Roomas, milles Mehe võim oli piiratud või puudus üldse. In manu marit...
СЛОВАРИК ДЛЯ ЮРИСТА Juriisti sõnastik право õigus правовой акт õigusakt административное право haldusõigus правопорядок õiguskord охрана правопорядка õiguskorra kaitse правосудие õigusemõistmine юрист jurist юридический juriidiline суд городской, окружной, уездный, государственный kohus linnakohus, ringkonnakohus, maakohus, riigikohus компетенция суда kohtu pädevus суд выносит решение kohus teeb otsust повестка в суд kohtukutse вручать, вручить повестку kohtusekuste kätte andma вручение повестки kohtukutse kätteandmine судья kohtunik судебный kohtu-, kohtulik судебное заседание kohtuistung судебный заседатель kohtukaasistuja судебные издержки kohtukulud взыскание судебных издержек kohtukulude sissenõudmine прокурор prokurör следоват...
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Rühmatöö õppeaines "Ladina juriidiline terminoloogia" Juhendaja: Merike Ristikivi TARTU 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tekst 4.........................................................................................................................................3 Tekst 9.........................................................................................................................................3 Tekst 14.......................................................................................................................................3 Tekst 16........
Rooma õigus S Eessõna Tsiviilõiguse klassika Eriline tähtsus õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast Rooma õigus Roomlaste õigus Arenes rooma riigis kehtivaks õigussüteemiks Ajalooline käsitlus lõpeb 6. sajandiga Orjanduslikus ühiskonnas domineeris tavaõigus Ajalugu Sünnikohaks Rooma Ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust Lisandusid suhted abielu, pärimuse ja igapäevaste tehingute aladel Rooma õigus oli muutunud universaalseks, kuna selle sisus oli elemente mitmete rahvaste õigusest Viimistletud koju andis Rooma õigusele klassikaline ajastu, 2. ja 3. sajandi jurisprudents Kuid lõpliku kuju sai see keiser Justinianuse seadustekogus Kokkuvõte Eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kojundamisel Ka tõnapäeval loetakse juristidele Rooma õiguse tundmist vajalikuks
õigust selleks, et oli arusaam sellest kust see kõik tuli ja lisaks sellele selle rahva õigus arendab juriidilist arusaamist ja mõtlemist üldse. Kui rääkida sellest ,millised olid rooma juristid ja mida meie oleme nendelt üle võtnud siis rooma juristidele oli omane konkreetsus ja seaduste arusaadav sõnastus. Vanas- 1 E.Ilus ,Rooma eraõiguse alused. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969, lk 10. 2 E.Ilus , Rooma eraõiguse alused. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969, lk 3. Roomas juristidele olid omased mõistete täpsus ja ,mõistete lühikesed definitsioonid ,õigusharude üksteisest range eraldamine . Kui võrrelda tänapäeva juristide tegevust siis ülevõetud omadused ongi konkreetsus, sest peamine juristi ülesanne on täpselt ja konkreetselt seletada probleemi koosseisu ja edastada infot kliendile . Teine ülevõetud iseloomujoon on seaduste arusaadav sõnastus. Ilma selleta täna ei saa kehtida mitte üks seadus,
: 1 tund (vale) 3 tundi (vale) 2 tundi (õige) 6 tundi (vale) 9. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? : +60...+80 kraadi (vale) üle +75 kraadi (vale) +63...+75 kraadi (õige) alla +100 kraadi (vale) 10. Toiduohutusalaste õigusnormide eesmärk on... : riigitulude suurendamine trahvisummade abil (vale) nende väljamõtlemisega anda tööd juristidele (vale) tarbijate huvide ja tervise kaitsmine (õige) toitlustusettevõtete liig-kiire kasvu pidurdamine (vale) 11. Kas kala töötlemiseks mõeldud lõikelaud peab olema... : sinine (vale) roheline (vale) punane (vale) pole vahet mis värvi. Tähtis on, et see oleks kõigile töötajatele ühtemoodi arusaadava märgistusega (õige) 12. Toidu füüsikalise (mehhaanilise) riknemise põhjuseks on... : kivikesed (vale)
0Punkt(i) 9. Salmonelloosi vältimiseks peab temperatuur liha kuumtöötlemisel lihatüki sees olema vähemalt... 60 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 80 kraadi (vale) 90 kraadi (vale) 0Punkt(i) 10. Mis on alljärgnevast bakteriaalsed saastajad? nitraadid (vale) pinnud (vale) stafülokokid (õige) helmintoosid (vale) 0Punkt(i) 11. Toiduohutusalaste õigusnormide eesmärk on... riigitulude suurendamine trahvisummade abil (vale) nende väljamõtlemisega anda tööd juristidele (vale) tarbijate huvide ja tervise kaitsmine (õige) toitlustusettevõtete liig-kiire kasvu pidurdamine (vale) 1Punkt(i) 12. Kas kala töötlemiseks mõeldud lõikelaud peab olema... sinine (vale) roheline (vale) punane (vale) Pole vahet mis värvi. Tähtis on, et see oleks kõigile töötajatele ühtemoodi arusaadava märgistusega (õige) 1Punkt(i) 13. Toidukauba transpordiks peab kasutama... jalgratast (vale) toidu veoks ette nähtud autot (õige) kilekotte (vale) pole vahet (vale)
................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd........................................................................9 4.1 Rooma õiguse tähtsus tänapäeva juristidele....................................................11 Kokkuvõte................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.....................................................................................13 2 Sissejuhatus Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi
26) Moodustada praesens ind.pass. sulgudes näidatud vorm. Tõlkida Punire (sg. 1) punior, mind karistatakse Vetare (pl. 1) vetamur, meid keelatakse 31) Moodustada sulgudes näidatud vorm. Tõlkida Mittere (ger.gen.) - mittendi, saatmise Respondere (imperat.fut.act) respondito, sa pead vastust andma, vastama Kasutatud kirjandus: 3 1. M. Ristikivi. Ladina keel juristidele. Tallinn: Juura, 2006. 2. Loengute konspekt aines Ladina juriidiline terminoloogia, 2008. 3. E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Toim. H. Pisuke. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2000. Lisaks: 4. M. Ristikivi. Ladina päritolu juriidilised terminid eesti õiguskeeles. Magistritöö, 2006. 5. M. Ristikivi. Ladina õigusterminite ühtsusest Euroopas. Õiguskeel, 4/2005. lk 14-19. 6. M. Ristikivi. Ignoratis terminis artis ignoratur et ars. II Õiguskeel, 3/2005. lk 36-40. 7. H
iseenesestmõistetavateks kui me arvata oskame. Peeter Loorentsi 1998. aasta väljaanne 'Süsteemse käsitluse alused' selgitab ning püüab luua universaalseid meetodeid kuidas süsteeme otseselt kui ka kaudselt käsitleda. Printsiibid, mida Loorents lugejale selgitab on olulised seetõttu, et ilma nende teadmiseta võib tihtipeale tekkida takistusi ning vastuolusid süsteemide käsitlemisel. Loorentsi teaduseteos on eelkõige õpetlik tudengitele, kui ka juristidele. Loorents samuti selgitab mitmeid printsiipe tuues näiteid minevikust kui ka eelajaloost ning nende seoseid tänapäeva eluga. Antud raamat on eelkõige seotud tavaelus esinevate probleemide ja nende seos süsteemidega kuid sinna kaasneb ka juriidiline perspektiiv Loorentsi poolt, kus on käsitletud Eesti riigikaitse alaseid dokumente (peatükk IV ja V) ning põhiküsimusi; nendest lähtudes võib nii mõnigi raamatus olev süsteemi printsiip oluline ja kasulik olla lugejale.
otsustada inimese elu saatus, võidakse teha seda sellepärast, et pärida kinnisvara, raha jms. Kuigi päranduse pärast surma saatmine tundub kuidagi nii inimloomusele vastane, räpane ja lihtsalt kohutav siis tegelikult on neid inimesi palju kes oma sugulase ,,maha müüks" . Siinkohal tuleks kindlasti see kõik seadustega paika panna ja kehtestada, et kuidas see protsess peaks käima ja paika pandud olema Töö meie riigi riigikogule, arstidele, juristidele ja kindlasti ka paljudele teistele organisatsioonidele. Viimaseks eutanaasia liigiks on välja toodud tahtevastane eutanaasia - Kindlasti mitte ei poolda ma tahtevastast eutanaasiat, ehk siis seda kui raskelt haige patsient ise surra ei taha ja arst või lähisugulane otsustab tema eest ja inimesel endal kelle surma üle otsustatakse sõnaõigust pole, kuigi ta on täiesti kontakti ja otsustusvõimeline, see oleks ikka väga julm ja mõistusevastane.
Rooma õigus jäi püsima tänu uuele põhjendusele. Kodifitseerimisidee Kodifitseerimine – õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks (koodeks). Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises. Loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta. Võib öelda, et sel perioodil olid õiguse kodifitseerimine ja õiguse rahvuslikustamine omavahel lahutamatult seotud. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: 1) loomuõigust, 2) arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni:
Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis. Printsipaadi perioodil omandavad seaduse jõu senati otsused- senatusconsulta. Senatil ei olnud seaduse algatamise õigust. Senati otsused kujutasid endast imperaatori ettepanekute vormistamist. Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse. Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid. Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb:
Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: Õiguslike sanktsioneeritud tava – tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse. Õigusteadlaste arvamus – on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks) Kohtu ja halduspretsedent – omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: Õiguslike sanktsioneeritud tava – tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse. Õigusteadlaste arvamus – on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks) Kohtu ja halduspretsedent – omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid
seadustele aru naiste nõrgast seisundist. Lisaks saab koodeksi põhjal selgeks, et ühiskonnas eksisteeris kolm klassi- täielikult vabad, palee sõltlased ja orjad. Kui võrrelda koodeksid tänapäeva seaduste kogudega , siis puuduvad kõigepealt tänapäeval epiloog ja proloog. Lisaks on Hammurapi koodeks liialt kasuistlik- ei jära ruumi yhiskonna arenguks. Sarnasuseks tooksin jällegi, et Hammurapis on sätted üles ehitatud kui....siis lausetele ja tänapäeval õpetatakse noortele juristidele, et seaduseid on võimalik viia kujule kui....siis....vastasel juhul- kuigi tänapäeva seadused on suhteliselt üldised. 8 Kokkuvõte Hammurapi lasi koostada oma aja ühe omanäoliseima koodeksi. Koodeks oli äärmiselt põhjalik, eriti tsiviil- ja karistusseadused. Karistused oli karmid- rakendati nii taliooni kui ka rahatrahvi. Tänu sellele koodeksile on meil aimu ka selle aja ühiskondlikust olukorrast. Naiste
arvamus ja kogemus. Näiteks, 1977. aastal hakkas üht arsti- Dr. Chapman- huvitama, miks pole ,,Digest" tõlgitud inglise keelde.See huvi tekkis tal peale A. Watsoni raamatu ,,Legal Transplant" lugemist. Ta kirjutas mehele ning Watson vastas talle oma isa õhutusel. Koos loodi ühine projekt ,,Digest" tõlkimiseks. 1985. Aastal ilmuski Justiniani ,,Digest" neljaköitelisena ja see tegi raamatu kätte saadavaks Lõuna-Aafrika juristidele. Arvan, et kui poleks inimesi, keda huvitab teatud elementide seos teistega või nende tõlgendus, siis poleks ka väga oluliste seoste leidmine toimunud. Antud näite puhul arvan, et Lõuna-Aafrika poleks saanud nii ulatuslikke mõjutusi roomaõigusest ja kogu õigussüsteem oleks võinud saada mõjutusi hoopis mõnest teisest allikast. Lihtsad asjad võivad muuta kogu süsteemi loomist ja selle toimimist. Lähteideed on
kodifitseerimise idee. Kodifitseerimine õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks (koodeks). Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises. Ühtlase õiguse kujundamist soodustas tõsiasi, et loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta. Võib öelda, et sel perioodil olid õiguse kodifitseerimine ja õiguse rahvuslikustamine omavahel lahutamatult seotud. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: 1) loomuõigust, 2) arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega. Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: 1) Preisi üldine maaõigus 1794;
selliseid põhimõtteid, mis ei ühildu täna demokraatlikes riikides kehtivate isikute põhiõigustega. Näiteks Rooma õigusest tuntud taliooni karistuspõhimõte. Rooma õiguse sisu tundmine võib ühel või teisel määral olla praegusaja juristile väga kasulik, selleks et paremini mõista tänase õigussüsteemi väljakujunemise põhjusi ja laiemat tausta. Kuid samuti on meie aja õigusteadlastel roomlastelt palju õppida niiöelda õigusteaduse tehnika alalt. Nimelt olid rooma juristidele omased mõistete täpsed ja lühikesed definitsioonid, samuti õigusinstitutsioonide ja kategooriate üksteisest range eraldamine. Siit Rooma õigusele iseloomulik normide konkreetsus ja seaduste arusaadav sõnastus. Tänapäeva jurist ei õpi Rooma õigust tundma küll kehtiva õigusena, kuid see surnud rahva õigus arendab meie juriidilist arusaamist üldse. Rooma juristide õigusprobleemide analüüs on heaks kooliks juriidilisele mõtlemisele
ümber käsitöölise kombel. Tsumfti alus ei olnud mitte ,,Corpus iuris civilise" tekst, vaid ümberkäimine kohtuotsustes (precedents) ja seadustes (statutes) kehastunud õigusega. Keskaegne õpetus kinnitas veendumust, et kord juba kehtiv õigus ei saa oma jõudu kaotada lihtsa aja möödumise tõttu. Juristikutset ei kujundanud vältus digestade ühe või teise koha tõlgendamise ümber, vaid traditsioonilise õige õiguse otsimine ja just see andis juristidele nende vankumatu eneseteadvuse, tema liikmed jäid alati teadlikuks oma kuuluvusest, olgu siis kaitsjatena protsessi pidades, kohtunikena õigust mõistes, kuninga nõunikena maad juhtides või parlamendisaadikutega võideldes. Riigiõiguslik pinnas, millelt võrsus nende common law, oli kuningakohus, curia regis, kings council. Sellele oli pandud alus Clarrendoni assiisidega (1166) kuningas Henry II (1133- 1189) valitsemisajal. 7 7
“ Selle telemängu formaati täpselt arvestav vastus võiks tulevikus suure tõenäosusega kõlada: „Kes on õigusnõustaja.“ Õige! Suure- pärane! Te saite 100, 200, 300 või veelgi enam punkti! Mida see vastus aga sisuliselt tähendab? Kes on õigusnõustaja? Täna peaksime sellele küsimusele vastates viitama nii advokaatidele, notaritele kui ka juristi- või õigusbüroode kaudu õigusteenust pakkuvatele isikutele. Ei julge öelda, et juristidele, sest hetkel puuduvad igasugused nõuded väljaspool Eesti Advokatuuri ja Notarite Koda õigusteenuse osutami- sega tegelevate isikute kvalifikatsioonile ja seetõttu võime sattuda ka õigusteenuse osutajate peale, kes pole tegelikult läbinud kõrgkooli õigusteaduse õppekava. Heal juhul on see õppekava neil läbimisel, halvemal juhul mõttes ja päris viletsal juhul pole kavaski. Ometi on funktsionaalses mõttes tegemist siiski õigusnõustajatega, isikutega, kes osutavad õigusteenust
Engels: Rooma õigus on sedavõrd sellise ühiskonna, milles valitseb püha eraomand, eluliste tingimuste ja konfliktide klassikaliseks juriidiliseks väljendajaks, et kõik hilisemad seadusandlused ei ole suutnud tuua temasse olulisi muudatusi. Rooma eraõigus on mitmel kapitalistlikus maal aluseks tsiviilseadusandlusele. Rooma õiguse mõju on tema tuuma - keskse õpetuse - eraomandiõiguse näol tunda kõigi kodanlike maade õiguses. Rooma juristidele olid omased mõistete täpsed ja lühikesed definitsioonid, samuti õigusinstituutide -ja kategooriate üksteisest range eraldamine ja formuleerimise meisterlikkus. Rooma õiguse puudused: 1) ta kohta pole loodud rahuldavat, tänapäeva õigusteaduse nõuetele vastavat süsteemi + on küllaltki kasuistlik ja täis vastuolusid (kontroverse). 2) Äärmuslik idividualism. Keskseks kujuks Rooma õiguses on Rooma kodanik-
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius,...
ületab ostetavate asjade eeldatava maksumuse. Oluline on, et sõltumata hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse, kui lihtsustatud korras tellitavate teenuste kõrval on sama hankelepingu esemeks olevate asjade ja CPV määruse VI lisas nimetatud teenuste eeldatav maksumus kokku või ehitustööde eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Jne... Kokkuvõtteks pean tunnistama, et Riighangete Seadus ja kommentaarid sellele on kirjutatud juristide poolt juristidele ja minu haridustase ei võimalda veel sellest üheselt ja õigesti aru saada. Põhimõtteliselt ei tohi riigihankel osalev firma olla maksuvõlglane, tal peab olema möödunud paaril kolmel aastal olnud umbes 3 korda suurem käive, kui antud hanke suurus, see on siis 50 tuhande eurosel hankel osalemiseks peab käive olema olnud 150 tuhat või rohkem, ja ta peab olema vähemalt 1 riigihanke objekti edukalt valmis ehitanud. Kogu see
Impeeriumi ajal oli Keiser ainuke õiguse allikas. Piiratud monarhia ajal oli keisri loodud normide nimetus Constitutiones. Neid oli 4tk. 1.Edicta 2.Mandata 3.Rescripta 4.Decreta. Dominaadi ajal kadusid kõik liigid. Keisri välja antud õigusnormid said nim.LEX Juristide tegevus- 3 saj ekr, hakkas tekkima ilmalik jurisprudents. 2saj ekr hakkas välja kujunema klassikaline õigus. Toimus jurisprudentsi õitseng. Keisrid andsid silmapaistvatele juristidele eriprivileegi. Tekkisid kaks koolkonda 1prokuliaanid 2 savininaanid. 3. Keiser Justinianuse kodifikatsioon Elas 483-565. Aastast 527-565 õnnestus ühendada tal Rooma mõlemad pooled. Tema poolt oli loodud komisjon, kes tegeles aastatel 528-534 õigusega, ning selle tulemusena tuli välja ,,Tsiviilõiguse kogu". Koosnes 3-st osast. 1 Tsiviilõiguse õpik 2Justinianuse seaduste kogu 3 Juriidiliste tekstide kogu-kõige tähtsam osa, siia oli
Lepingute areng ja liigid. Leping on teatav suhe inimeste vahel, mille alusel neil tekivad vastastikused õigused ja kohustused. Üldistatult võib öelda, et leping on kokkulepe. Samas ei ole igasugune kokkulepe veel leping. Õiguslikud tagajärjed, mis lepingutest tulenevad, võivad olla väga mitmesugused: lepingute alusel võivad üle minna asjad, kellelgi võib tekkida kohustus teha teatav töö või hoiduda millegi tegemisest. Enamasti tähendab lepingu sõlmimine mingit muutust inimese varalises sfääris. Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi vahetus: mõlemad lepingu pooled saavad teineteiselt midagi, olgu see siis asi (ese), raha või tööpanus. Piir lepingu ja lihtsalt kokkuleppe vahel pole alati selgelt määratletav. Näiteks kokkulepe minna pärast kooli squash'i mängima ei ole veel leping, aga kui lepitakse kokku, et Kevin õpetab Taivole tund aega squash'i ning pärast õpetab Taivo talle vastutasuks tund aega ujum...
Vene ajutine Valitsus andis Veebruarirevolutsiooni järel välja kogumiku ,, ", mis sisaldab ka määruse Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta (30. Märtsil 1917). Enamlaste võimuletulekuga juriidilised väljaanded suleti ja detsembris 1917 hakkas ilmuma esimene nõukogude ametlik väljaanne selles valdkonnas.2 2 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 65 Iseseisev Eesti ei heitnud kõrvale endist õigussüsteemi, mis oli tuttav nendele juristidele, kes olid saanud hariduse vene ülikoolides. Autoritaarsel ajastul oli peamine seadusandja riigipea, kes andis välja dekreete. Eesti Vabariigi 25. aastapäevaks jõuti anda välja 15 plaanitud Seaduse Kogust neli köidet riigi põhikord, riigikaitserahvaharidus ja kultuuriala ning põllumajandus, metsandus ja maakorraldus. Riigi elu alusdokument on põhiseadus. Eesti ajaloo seisukohast on olulised Vene impeeriumi põhiseadus 1906
riigifirmal pole sellist kohustust. Teine asi on riigiga: tuumajaam oleks suurim välisinvesteering ja seejuures riiklik investeering. Majand usminister Edgar Savisaar sattus turmtule alla. Kuid ta ei kaotanud pead. Ta teatas, et pole käskinud kellelgi vait olla: "Veelgi enam, olen uuringus olevast teabest ka ise huvitatud ja mulle meeldiks, kui Eesti Energia käituks korrektselt seda ministeeriumiga jagades." Savisaar lasi sel teisipäeval uuringu ministeeriumisse tuua ning andis juristidele ülesande analüüsida, kui palju saab dokumendist avalikustada. Ministeeriumi suhtejuhi Anu Hallik- Jürgensteini sõnul tuleb osa infost ilmselt kinni katta ja see võtab aega, sest tegemist on enam kui tuhande leheküljega. Uus kallis uuring tulekul? Savisaar soovib, et avalikustataks võimalikult palju siis saaks ta panna Eesti kõigi aegade tähtsaima investeerimisotsuse rahvahääletusele. Isikliku arvamuse on ta enda teada jätnud: samamoodi nagu enne euroreferendumit 2004.
Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse Juristide arvamus- on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mõnedele juristidele eriline privileege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks) Kohtu- ja halduspretsendents- omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid
Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: A)Õiguslike sanktsioneeritud tava tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse. B)Õigusteadlaste arvamus on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks) C)Kohtu ja halduspretsedent omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks
Väärtuslikud on Eesti ala linnade magistraatide arhiivid, mille sisuline korrastamine algas 19. sajandil seoses praktiliste vajadustega dokumente vajati erinevate õiguste ja kohustuste tõestamisel. Ühtaegu tekkis vajadus seaduste ühtlustamiseks (sama asja kohta võis kehtida mitu erineval ajal välja antud seadust). Seda tööd tuntakse Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimistöö nime all, mis kujunes ulatuslikuks riiklikuks tellimustööks Tartu ülikooli/koolkonna juristidele. Provintsiaalõiguse kodifitseerimine oli vahetult seotud vanade õigusaktide väljaselgitamisega. Selle aja Baltikumi üheks tuntumaks õigusajaloolaseks oli Friedrich Georg von Bunge (1802-1897), kes osales Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimisel. Ühtlasi pani ta Baltikumi ajaloo allikate publitseerimisele, tippsaavutuseks "Liv, Est und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten" (=LUB), 18531914. Bungel oli eriline roll ka Tallinna
· Ratsionalistliku loomuõiguse- üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlik mõtlemisviis (Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varem öeldus tuli kahelda) 8. Kodifitseerimis idee- Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises, loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: loomuõigust,arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega. Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: · Preisi üldine maaõigus 1794; · Code Civil, ka Code Napoleon 1804; · Austria üldine tsiviilseadustik 1811
Õigupoolest on käesolevad kommentaarid juba kolmas katse kommenteerida põhiseadust tervikuna, seetõttu puutub uurija-kommenteerija mõnikord kokku tundmatute asjaoludega. Tundmatute asjaoludega hakkamasaamisel on kaks tahku: nendest teadasaamine ja nendest arusaamine. Tõlgendamist eeldab siin vaid uuest ja tundmatust arusaamine. Seega sisaldavad käesolevad kommentaarid endas immanentselt midagi uut õigusteaduses, mis peaks abi pakkuma omakorda praktiseerivatele juristidele. Veel tahaks tähelepanu juhtida mõnedele tõlgendusmaksiimidele ja klassikalisse tõlgendamiskaanonite kataloogi lisandunud tõlgendusviisidele, mis aitavad selgitada põhiseaduse mõtet. Integratsioonimaksiim nõuab, et eelistada tuleb neid käsitusi, mis mõjuvad ühtlustavalt. Põhiseadusest arusaamisele on rajatud käsitus ülejäänud õiguskorrast ja üldtunnustatud või enam tunnustust leidnud käsitused ei aita siin mitte ainult tagada põhiseadusest arusaamise
A H Kus H on kontrolliv hüpotees; A-empiiriline järeldus sellest hüpoteesist. Kui H, siis A – väljendab H ja A vahelist seost. Hüpoteesi ümberlükkamise skeem näeb välja nii: Kui H, siis A Mitte A Mitte-H Kontrollimise tulemusena selgub, et A on väär ja lause Mitte A on tõene. LOOGIKA JA JURIIDILINE ARGUMENTATSIOON Juriidiline argumentatsioon- millegi õiguslik argumenteerimine/põhjendamine Juriidiline- avatud süsteem → pole midagi juristidele omast. Juriidilise argumentatsiooni määrab ära üsna palju see, mis on väljaspool õigust. Poliitika- teatud põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine Postmodernism eitab suuri narratiive ehk pole ühte suurt tõde, on mitu väikest narratiivi. VI LOENG - MENETLUSDOKUMENDI KOOSTAMINE/VORMISTAMINE Maa-,haldus ja ringkonnakohtu kantselei kodukord. KIRI Kõik dokumendid vormistame A4 formaadis. Pole vahet, kas vormistada kiri äriühingu või
Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: · Õiguslike sanktsioneeritud tava tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse. · Õigusteadlaste arvamus on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks) · Kohtu ja halduspretsedent omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid
Kodifitseeritud tavaõigus tekkis 13.saj. Hiliskeskaja tsentraliseeritud riigi poolt loodud õigus, 16.saj. 5. Barbarite õigus. Lääne-gooti riik aastal 506- kohalik kuningas hakkas looma õigusnorme. Tekkis kaks seaduse allikat- üks kohalike elanike probleemide lahendamiseks, teine sissetungijate ehk germaanlaste probleemide lahendamiseks. Langobardi riik aastal 643- langobardi õigus. Idiktus rotari- sellest tekkis lombardia seadus, kasutati juristidele hariduse andmiseks Burgundide õigus Lõuna-germaani õiguse allikas Frangi riigi õiguse allikas lex salika ehk saaliõigus- kadus ära veritasu, kasutati kompensatsiooni süsteemi. Kuritegu võis kompenseerida rahaliselt. 6. Õiguslik omaabi ja maarahud. 10.saj lagunes tsentraliseeritud Frangi riik. Tekkis anarhia. Kaasnes korra ja seaduslikkuse allakäik. Tekkis feodaalne killustatus. Õigusliku partikularismi kõrvale asus ka igaühe omaõigus. Kõik teostasid oma õigust. Tekkis
3) teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemine. Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus, mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. Stern Stern lõi eraldi ajakirja (+1903) 1906 -- üldse esimene ajakiri mis puudutab rakenduspsühholoogiat (artiklid ütluste psühholoogia kohta). Marston Keegi W. Marston oli ameerika juristidele ja kohtusüteemile vastuvõetum kui see eelmine, uuris eksperimentaalselt kuidas vererõhk valetamist mõjutavad (korrelatsioon valetamise ja vererõhu vahel) -- läbimurre õiguse ja psühholoogia koostöös. Marston ütles, et ka naised saavad hakkama vandekohtuniku ametiga, eelmine ütles, et ei saa hakkama ja naised on emotsionaalsed (subjektiivsemad kergemini mõjutatavad). 1920. a. uus Ameerika põhiseadus, kus naised said hääleõiguse. Marston on ka imenaise autor (koomiks). 5
Sajandite jooksul viidi küll sellesse sisse muudatusi, aga oma olemuselt jäi samaks 2. CIC üldine iseloomustus 2.1. CIC i struktuur, üksikosade struktuur, materjali järjestus 1. Institutiones (Rooma õiguse alused) loodi 533.a, koosneb 4 raamatust, kasutati Gaiuse töid (Gaiuse ,,Institutiones" on terviktekstidena säilinud, leiti 1816). See on õpik, mis on tõstetud seaduseks. Ametlik õpik bütsantsi juristidele. 2. Digesta ehk Pandectae (rooma juristide kirjutiste põhjal koostatud õiguse kogumik, mis põhines rooma juristide esitatud tõlgendustel) koostati 530-533, koosneb 50 raamatust, tähtsamad autorid Ulpianus ja Paulus; 3. Codex Justinianus (Rooma keisrite - Hadrianusest Justinianuseni - antud seaduste kogumik) koosneb 12 raamatust, tekst on nii kreeka- kui ka ladinakeelne; 4
13 Keskaja filosoofia põhijooned ja esindajad: Medium Aevium (Keskaeg ladina k.) ladina keel muutus maailma keeleks, sest see levis kui Rooma impeetiumi keel ja samas ka kristlusega koos levis väljaspoole Roomat. Tänapäeval on see Vatikani (44 ha suurune riik) riigikeel ja on jumalateenistus keel katoliiklaste jaoks, arstiteaduses on diagnoosid ladina keeles, bioloogias harud, juristidele on ka oluline Vana-Rooma õiguse tõttu, ajaloolastele on vajalik tekstide lugemiseks nt Läti Hendriku kroonika, peegeldab inimese haritlust e. intelekti kui osata. puudu Renessansi ajastu. Renessansi ajal ilmnes loobumine autoriteetidest ja togmadest. Esindaja Itaalia humanist L. Valla uurides käsikirju avastas ühe võltsingu nn Donatio Constantini kingitus. Keiser juba andis Rooma paavstile 4 saj. maid valitsemiseks, ehk Rooma paavst oli ka ilmalik valitseja. See dokument pidi
realiseerivad õigust. Kuid alati ei toimu see vahetult. Rakendamine: Eriline õiguse realiseerimise vorm, sest seda teostavad riigi ja mõnikord ka ühiskondlikud organisatsioonid nende pädevuse piires võimualases tegevuses. Mõnikord kirjeldataksegi kui ainult võimualast tegevust. Organisatsioonilise tegevuse läbiviimine, mille kaudu teostatakse konkreetsete subjektide suhtes põhjendatud õigusnormide nõuded. Vms Toob juristidele leiva lauale, ehk ka koos või ja suitsuvorstiga :) Õiguse rakendamine 18. november 2008. a. 9:37 See on teatud protsess, teatud tegevused, millel on oma kvaliteet ja oma järjekord. Neid tegevusi teostab keegi. Operatiivtäitev ja õigustkaitsev. Õiguse rakendamine on spetsiifiline õiguse realiseerimise viis. Ühine õigusest kinnipidamise ja õiguse kasutamisega on siin see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormist tulenev nõue. Põhiline erinevus
Tõlketöö tähtsust EL-is on raske üle hinnata. Sadade ja tuhandete lehekülgede tõlkimine võtab palju aega ja kvalifitseeritud tööjõudu. Samas peavad tõlked olema täpsed ja stiililt järjekindlad. Liituval riigil on otstarbekas esmalt tõlkida ära EL-i asutamislepingud ning sekundaarõiguse ala põhilised õigusaktid. Nii toimis näiteks ka Eesti. Kuna tõlgitavad dokumendid haaravad EL-is sadu eluvaldkondi, peab tõlketöösse haarama lisaks lingvistidele ja juristidele ka mitmete erialade spetsialiste. Arvestades Soome ja Rootsi kogemust, on ka Eestis tõlketöö jaoks ette valmistatud vastav spetsiaalne arvutisüsteem Õigustõlkekeskuses Tallinnas, milline säilitab kogu seadusloomes ühtse terminoloogia ja stilistika. Vastavad tõlkeprogrammid arvestavad tõsiasja, et edukalt saab kasutada kordustekstilõike. On ju tõsiasi, et EL-i õigusaktide tekstist ligi 60% mahust kordub. Oluline on ka tõlkimise lähtekeele valik
Suurem osa oli tavaõigusel, ladinakeelne. Rooma alamate õigus reguleeris nende omavahelisi suhteid. Teine reguleeris suhteid, mis tekkisid rooma alamate ja germaani hõimude vahel. Loodud , et sulatada ühise õigusega rahvaid kokku. Langobardi õigus edictus rotari 645 a, ladinakeelne, sisaldas vulgaarse roomaõiguse norme, langobardi omi norme ja läänegootide õigust. Oli oluline, et hakati kasutama teadusliku töö alusena. Tekkis Lombardia seadus 1160 a. Hakati õpetama juristidele, tekkis Bologna ülikool, õpiti lombardia seadust. Selle mõju Euroopale oli suur. Burgundia riik 6 saj. 501 aastal. Kehtestati Burgundia õigus lex burgundionum. Kehtis burgoonlaste üle ja nende vaheliste vaidluste korral. 506 aastal loodi roomlastele lex romana burgundionum, ainult roomlastele. Ainult keisri poolt loodud normid, natuke oli osa ka rooma õigusest. Saaliõigus lex salica kuulub Lõuna Germaani hõimudele. Üks vanimatest germaani
Kui ei ole mingit võimalust Jeruusalemma ja Palestiinasse kaevama minna, siis ei ole. Piibel ja religioon peavad siiski ajaloost eraldi asuma. Kuivõrd Hegeli õpetus lahterdatakse16 teoloogiaks, ei ole seda võimalik võtta ajaloo uurimise aluseks. Ajalugu ei saa lähtuda religioosseist eeldusist kuigi ta võib olla religioosne. Hegel kõlbab hästi autoritaarse võimu ideoloogiks — “kõige kvalifitsee- ritum isik ütles. . . ” Arukus ja mõistus ei ole siiski samad asjad. Juristidele vahel selline mõtteviis sobib. Seadus, seadusandja ja valitsus sobivad üli- maks autoriteediks, aga kes võiks olla teaduse puhul see, kes ütleb, kuidas asjad on? Loomulikult on ka teaduses praktiliselt olemas oma autoriteedid, aga neid tuleb kuulata sellepärast, et neil on sageli õigus, mitte sellepärast, et asjad oleksid nii, sest nad on seda ütelnud. Sellise autoriteedi väidete õigsust annab kontrollida. 19. sajandi algusse Hegel siiski sobis. Kas kirik ja mõis ja riik on hea
muud tõlgendusvõtted ei aita. Seaduse analoogia otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, õigusprintsiipidest. Millal saab analoogiat kasutada, millal mitte see on juristidele keeruline küsimus. Seaduse ja õiguse analoogiat ei saa kasutada, kui teatavat nähtust pole üldse reguleeritud. Seaduse analoogia näiteks võib tuua mingi riigiorgani kohustuse lahendada teatav küsimus õigustrakendava aktiga, kusjuures pole otseselt ette nähtud, kas see akt tuleb vormistada kirjalikult või mitte. Võttes arvesse seda, et: 1) paljude vähemtähtsate korralduste puhul on kirjalik vormistamine ette nähtud,
Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis. Printsipaadi perioodil omandavad seaduse jõu senati otsused- senatusconsulta. Senatil ei olnud seaduse algatamise õigust. Senati otsused kujutasid endast imperaatori ettepanekute vormistamist. Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse. Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid. Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb:
tajutav, ruumiliselt piiritletav, ja seda peab olema võimalus vallata. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 49 lg 3). TsÜS § 49 lg 2: teatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut (nt hoonestusõigust käsitletakse kinnisasjana). Näiteks hoonestusõigus asjaõigusseadus § 4.2.2. Asjad kui esemed 4.2.2.1. Asjade liigid Asju võib liigitada lähtudes väga erinevatest kriteeriumidest. Juristidele on kasulik liigitada nii, et see liigitus omaks õigusliku tähenduse. A. Peamine liigitus: sõltuvalt õiguslikust reziimist: see liigitus on kõige tähtsam. 1) kinnisasjad (res immobiles) = maatükk koos selle oluliste osadega; piiritletud maatükk ja siis koosseisu kuulub ka kõik see, mis on selle maaga püsivalt ühendatud. Püsiv õhendus võib olla nii kunstlik kui ka looduslik. Näiteks puud, taimed, põõsad, lilled. Kunstlikult on püsivalt
Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. Tsiteerimisel viidatakse samas järjekorras, nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libro de iure personarum exposuimus : modo videamus de rebus. (Eelmises raamatus käsitlesime isikute õigust, nüüd vaatleme asjade (õigust).) 2) Digesta seu Pandectae (Digestid koostati aastatel 530-533, viitamisel kasutatakse lühendeid D. või Dig.) on jaotatud 50ks raamatuks, raamatud on jaotatud 7 Ladinakeelne tekst: M. Ristikivi. Ladina keel juristidele. Tallinn 2003, lk 36. Eestikeelne tõlge K. Kolk. Kaheteistkümne tahvli seadus. – Muinasaja seadusekogumike antoloogia (A. Annus jt). Varrak 2001. pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks (terve fragmendi tekst on pärit ühe kindla juristi ühest raamatust, millele fragmendi alguses viidatakse. Tänapäevases mõttes on sisuliselt tegemist tsitaadiga) ja fragmendid on hiljem jaotatud paragrahvideks. Nt : D. 1.1.1.2
robootikas areneda eraldiseisvaks liigiks. Loodusvarade kulutamine suurendab SKP-d. Loogiliselt võttes tuleks maavarade kasuta- mine kanda aga hoopis kuludesse. Laenuvõtmine toob kaasa SKP tõusu jne. Hiina SKP on praegu veel “tõeline”. See pole “üles puhutud” nagu USA-s, kus märkimis- väärse osa SKP-st annavad advokaadid (iga ameeriklane, sülelapsest raugani, maksab juristidele üle 1000 dollari aastas), psühhoanalüütikud, golfikompleks, lemmikloomad jne. Ei ole päris kindel, kas sel moel arvutatud SKP näitab riigi konkurentsivõimet ja rikkust üldse. Hiinas on koerte pidamine praktiliselt keelatud (on teoreetiline võimalus väga suure maksu eest eriluba saada), golfist pole aga enamik kodanikke kuulnudki. Sageli ei tunneta inimesed kasvava SKP taustal, et nende isiklik heaolu suureneks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
