EUTANAASIA POOLT JA VASTU (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
EUTANAASIA POOLT JA VASTU
Essee
Õppejõud: Reino Veielainen
Mõdriku
2009
Oma essee teemaks valisin eutanaasia, sellega seonduvalt toon välja termini ja ühe inglise filosoofi mõiste. Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka „halastussurmaks“. Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda.
Eutanaasiat võib liigitada alljärgnevalt:
A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra)
B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. )
C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.)
Ma pooldan niiöelda. „vabatahtlikku eutanaasiat“ – kus haige inimene tahab ise surra, näiteks põeb ta mõnda haigust mis lõppeb aja möödudes kindlasti surmaga, patsient peab kannatama piinavat valu ja saab elada ainult tänu morfiinisüstile ( rasked vähihaiged). Kui patsient pole ise võimeline kontakteeruma ümbritseva maailmaga siis peaks olema otsustusõigus lähisugulastele – Muidugi see tooks kaasa väga kriitilise Aga , nimelt pärimisõigus – ka esimese ringi pärijad ikka peaksid saama seda otsustada ? Siis võivad esikohale kerkida pigem majanduslikud huvid - huvi pärimise vastu. Selleasemel, et säilitada kaine mõistus ja otsustada inimese elu saatus, võidakse teha seda sellepärast, et pärida kinnisvara, raha jms. Kuigi päranduse pärast surma saatmine tundub kuidagi nii inimloomusele vastane, räpane ja lihtsalt kohutav siis tegelikult on neid inimesi palju kes oma sugulase „maha müüks“ . Siinkohal tuleks kindlasti see kõik seadustega paika panna ja kehtestada, et kuidas see protsess peaks käima ja paika pandud olema – Töö meie riigi riigikogule, arstidele, juristidele ja kindlasti ka paljudele teistele organisatsioonidele.
Viimaseks eutanaasia liigiks on välja toodud tahtevastane eutanaasia - Kindlasti mitte ei poolda ma tahtevastast eutanaasiat, ehk siis seda kui raskelt haige patsient ise surra ei taha ja arst või lähisugulane otsustab tema eest ja inimesel endal kelle surma üle otsustatakse sõnaõigust pole, kuigi ta on täiesti kontakti ja otsustusvõimeline, see oleks ikka väga julm ja mõistusevastane.
Minu arvates peaks olema ikkagi Eestis eutanaasia lubatud juhtudel, kui arst on veendunud, et patsiendi kannatused on talumatud, puuduvad võimalused tervenemiseks ja haige inimene ise soovib elust lahkuda ja on selles soovis kindel – siinkohal ennem otsustamise lõpliku langetamist võika pakkuda näiteks haigele professionaalset nõustamist, näiteks psühholoogi näol ja alles pealse seda langetatakse lõplik otsus.
Igal inimesel peaks olema võimalus lahkuda väärikalt – muidugi üheks selliseks viisiks oleks enesetapp – aga kui raskelt haige inimene ei ole suuteline/võimeline endalt elu võtma – nt allapoole kaela halvatud patsient. Kui satuksin ise sellisesse olukorda, kus oleksin pöördumatult haige, halvatud, HIV positiivne või minu haigusele poleks ravi ja see lõppeks surmaga siis sooviksin oma piinad lõpetada ja siit elust väärikalt lahkuda.
Kas väärikas elust lahkumine on eutanaasia läbi suremine ?
Jah, minu arust küll, sellepärast et minu arvates, kui inimene 100% sõltub teisest inimesest – ehk siis keegi peab teda söötma, jootma , potitama, pesema . Siis see ei ole enam väärikas elu ja selle inimese selline hooldamine võib kesta isegi aastaid, kuid samas on teada, et haiguse kulg lõpeb surmaga, see oleks raske nii sellele kes sõltub ja väga raske ka sellele kes hooldama peab, eriti veel kui tegu on sugulasega. Usun, et sellisel juhul oleks lõpuks saabuv surm kergendus mõlemale poolele.
Seoses eutanaasiaga tuleb päevakorda veel üks küsimus, mil moel seda peaks tegema ?
Näiteks „aparatuuri abil elusolijate“ puhul oleks asi selge – aparatuur välja lülitada, kuna muu Teda enam elus ei hoia. Aga kes selle peaks välja lülitama, kas arst või mõni sugulane ?
Ja juhul kui inimene on raskelt haige siis mil viisil peaks see elust lahkumine toimuma, kas mürgisüst, liiga suurt narkootilise valuvaigisti annust, mida haige organism välja ei kannata või mõni muu viis. Siinkohal on jälle vaja palju tööd teha, et välja selgitada just see „kõige ainuõigem viis“.
Juhtudel kui inimene on koomas, siis peaks olema otsustusõigus lähisugulastel, muidugi võib inimene raskest koomast ju aastate möödudes koomast välja tulla aga selliste juhtude arv on suhteliselt väike ja kunagi pole teada kas koomast välja tulles saab inimene elada täisväärtuslikku elu. Samuti on siin mängus väga kallid voodikohad ja see, kui riik enam haige voodikoha eest ei tasu ja sugulastel puuduvad sellised rahalised vahendid, olgem ausad siis tegelikult on haigla voodikoht ikkagi väga kallis ja lisaks kõik see aparatuur mida on vaja inimese elushoidmiseks. Ikka ja jälle tuleb siin mängu Raha.
Seega arvan ma , et eutanaasia oleks ka siinkohal õigustatud, juhul kui arstid ei anna lootust inimese koomast väljatulekusk või see võimalus on minimaalne. „Igaveste kooma patsientide“ ja „aparatuuride abil elus olijate“ puhul peaks olema sugulastel õigus otsustada, muidugi toob see tagasi eelnimetatud pärimise probleemi.
Maailmas on eutanaasia legaalne -näiteks Šveitsis, Hollandis ja USA Oregoni osariigis.
Paljud haiged inimesed on just vaba surma tee valinud, ning nende sõbrad ja perekond on seda otsust aksepteerinud.
Muidugi on seoses eutanaasiaga seotud palju eetilisi küsimusi näiteks arstieetika ja kuna elame maalilma kus on ka palju kurjust, siis kas otsestel pärijatel peaks olema üldse õigus sellist asja otsustada ? Kindlasti on Eesti ühiskonnal veel eutanaasia lubamiseni käija pikk ja vaevaline tee . Siinkohal peaks meeles pidama seda, et keelamine ei muudaks midagi, ikka leitaks võimalus, kuidas endalt elu võtta või oma kannatavat lähedast aidata ükskõik kas siis meditsiiniliselt või suitsiidi teel. Samuti on uudistest käinud läbi juhtumeid, kui arst on aidanud patsiendil vabatahtlikult surma minna ( kuigi see pole seadustega lubatud olnud). Kas siis keerates kinni hapniku või teinud ettenähtud suurema annusega süst mille tagajärjel on inimene saanud oma elust väärikalt lahkuda.
Mina pooldan eutanaasiat juhul, kui muud võimalust enam ei ole ja see on haige kindel soov ja tahtmine.