Viljandi Jakobsoni Kool BENGALI TIIGER referaat Kätlin Sikk 8d klass Juhendaja Marje Maasen Viljandi 2013 Sissejuhatus Bengali tiiger ehk India tiiger , kes elab Lõuna-Aasias. Bengali tiiger on India Vabariigi ja Bangladeshi Rahvavabariigi rahvusloom. Bengali tiiger on IUCN-i poolt klassifitseeritud kui eriti ohustatud liik. Hindustani poolsaarel on Bengali tiigrid asustanud troopilisi ja subtroopilisi metsi, mangroovimetsi, subtroopilisi ja parasvöötme kõrgustike metsi ning lammirohumaid. Arvatav populatsiooni suurus on ligikaudselt 3160-4720, lisaks veel 200 tiigrit loomaaedades, seda põhiliselt Indias. Bengali tiigrite seas võib kohata ka haruldast valget tiigrit. Välimus. Bengali tiigri karvkatte värvus ulatub kollasest heleoranžini ning triibud tumepruunist mustani. Kõht ja jäsem...
Seegi koostati ja avaldati Looduskaitse Komisjoni väljaandena, kuid oli nagu eelminegi paljude loodusteadlaste ühistöö tulemus. Selles punases raamatus on andmeid 1318 liigi ja liigisisese taksoni kohta. Kasutati tavapärast, üldjoontes varasematele IUCN-i kategooriatele vastavat süsteemi. 2000 Valmis viimane rahvusvaheline punane nimestik The 2000 IUCN Red List of Threatened Species. Uut kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt uute Soome ja Rootsi punaste nimestike koostamisel. Punane raamat arvudes Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud umbes 23 500 ehk 60%. Ülejäänud 16500 liiki ehk 40% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. Vaid 8600-l liigil ehk umbes viiendikul meie elustikust
1998.aastal Ilmus Eesti kolmas ja praegu kehtiv punane raamat. Seegi koostati ja avaldati Looduskaitse Komisjoni väljaandena, kuid oli nagu eelminegi paljude loodusteadlaste ühistöö tulemus. Selles punases raamatus on andmeid 1318 liigi ja liigisisese taksoni kohta. Kasutati tavapärast, üldjoontes varasematele IUCN-i kategooriatele vastavat süsteemi. 2000. aastal valmis viimane rahvusvaheline punane nimestik ,,The 2000 IUCN Red List of Threatened Species". Uut kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt uute Soome ja Rootsi punaste nimestike koostamisel. 4. MINU ARVAMUS Mina arvn et Punane Raamat on üks väga tähtis raamat. Sealt saame me ju teada, milline liik on ohus, millin on ohtu sattumas ja mida saaksime päästa. Puanse raamatu abil saame teada, mida mingi tegevus teeb mõnele liigile ja mida peaksime meie rakendama, et
There are several disappointing facts and figures. a) Over the last couple of years the list of animals in danger of extinction has grown rapidly. The International Union for Conservation of Nature (IUCN) has calculated the percentage of endangered animals as 40 percent of all organisms. Recent research indicates that 70% of the world's most threatened mammal species are currently receiving little or no conservation attention.On 29 January 2010, the IUCN Red List of Threatened Species identified 842 extinct species and subspecies. b) The rarest animal on Earth today is the Pinta Island Tortoise (originating from the Galapagos Islands) , which is critically endangered, since there is only one remaining in existence. Tortoises on the Galápagos have been hunted for their meat by sailors and fishermen to the point of extinction. Also, the habitat
Nimi.......................................... Teaduskond............................... MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD „SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST Õppejõud: prof. Jüri Martin 1. Mis aastast pärineb „säästva arengu” (sustainable development) defineeritud mõiste: 1972, 1980, 1985, 1987, 1992. 2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allki...
Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnainspektsioon. Keskkonnaamet. Keskkonnaagentuur. Keskkonnajärelevalve teostajad (ametkonnad) Eestis. Too näiteid. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk. KIKi poolt rahastatavad programmid. KIKi rahalised allikad. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis (ELF, LUS, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine jne) ja välismaal (WWF, IUCN jne). Seminaris tuli iseloomusta ühte Eestis tegutsevat VVOd. Planeerimise seadus (2015). Seadus eesmärk. Mõiste: planeering. Planeerimise põhimõtted. Planeeringute liigid. Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema planeeringutest. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. Detailplaneering ja selle olulisemad ülesanded. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad. Eesti 2030+ arengueesmärgid
leidudele, on võimalik väita, et selle põhjuseks oli haigus Chytridiomycosis, mille põhjustab seen Batrachochytrium dendrobatidis. Alustatudon paljundamis programmiga, mis toimub Aucklandi loomaaias. Selle eesmärk on kasvatatda populatsioon piirini, kus nad saavad ise paljuneda vabas looduses. Uus-Meremaa Pärismaiste Konnade Taastamise Grupi (Native Frog Recovery Group) üks põhi eesmärk on uurida viise, mis takistaksid nende konnade uut väljasuremise lainet. See liik on IUCN (Rahvustevaheline looduskaitseliit) poolt kirjas kui kriitiliselt ohustatud. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Native+frogs.html, 04.10.2009) Joonis 1. Leiopelma archeyi levila (http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_archeyi_range.PNG 04.10.2009) 1.1.2.Hamiltoni konn Hamiltoni konn (Leioplema hamiltoni) on üks maailma haruldasemaid konni. Tema arvukus on alla 300 isendi. Fossiilsed leiud näitavad, et tema kunagine levila oli Waikatost
KESKONNAKAITSE Sissejuhatus Keskonnakaitse on inimeste poolt loodud abinõude süsteem inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimiseks. Keskkonnakaitse põhiliseks eesmärgiks on kaitsta ja vähendada inimese elutegevusest tulenevaid kahjustusi ning parandada elukeskkonda. Eestis on kõikjal looduses ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Suure linna elamurajoonides on lähestikku paiknevate majade ümbrus aiaga piiramata ning igaüks võib viibida nende majade ümbruses. Aedlinnades aga, kus individuaalelamute ala on aiaga piiratud, ei tohi võõras ilma peremehe loata aeda minna. Loodusmaastikel liikudes ei tohi häirida loomi ja linde, eriti nende pesitsusperioodil, elu- või sigimispaigas ning rännuteedel. Igaühel on kohustus hoida loodus puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igam...
• Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine • Kaevandatud alade varinguid vältida sinna püstitatud täitemüüride abil • Leida karjääridele niisugused asukohad, mis Rekultiveeritud Kukruse aherainemägi on keskkonna suhtes kõige soodsamad. Rahvusvahelised kokkulepped • IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. • Eesti, Läti ja Leedu vaheline kokkulepe keskkonnakaitse ja loodusvarade kasutamise reguleerimise kohta. Allikmaterjalid : • http://www.envir.ee/ • http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:7CvJdHXXQd0J:www.eria.ee/public/files/TTK_71_lk_ 263_270.pdf+kaevandamise+m %C3%B5ju+keskkonnale&hl=et&gl=ee&sig=AHIEtbRZxnylFC3eK6 WokRhydKNQbcgYbg • http://www.slideshare
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,PUNASED RAAMATUD" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Mis on punased raamatud?..................................................................................................3 Eesti punased raamatud.......................................................................................................4 Esimene Eesti punane raamat...................................................................................... 4 Teine Eesti punane raamat.............................................
Eesti punane raamat Uuenenud on Eesti punase raamatu liiginimestik, mis on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel. Punase raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele. Uuendatud Eesti punane raamat on koostatud Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni koordineerimisel, toimkonna töös osales ligi 30 erinevate liigirühmade asjatundjat meie ülikoolidest ja vabaühendustest. Erinevalt varasematest punastest raamatutest on seekordse punase raamatu liikide ohustatuse kategooriad muutunud. Uute kategooriate aluseks võeti Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase raamatu nimestiku viimane, 2003. a täiendatud versioon. Uues punases raamatus on kasutusel kategooriad: * regionaalselt välja surnud (RE); * äärmiselt ohustatud (CR); * eriti ohustatud (EN); *...
(150 mi) east of the Horn of Africa and 380 kilometres (240 mi) south of the Arabian Peninsula. The island is very isolated and through the process of speciation, a third of its plant life is found nowhere else on the planet. It has been described as the most alien- looking place on Earth. Socotra isaland( flora and fauna) · 307 out of the 825 (37%) plant species on Socotra are endemic. · The entire flora of the Socotra Archipelago has been assessed for the IUCN Red List, with 3 Critically Endangered and 27 Endangered plant species currently recognised. Flora and fauna The dragon's blood tree (Dracaena cinnabari) Desert Rose (adenium obesium) which looks like nothing so much as a blooming elephant leg: The Great Blue Hole The Great Blue Hole · Is a large submarine sinkhole off the coast of Belize · The hole is circular in shape, over 300 m (984 ft) across and 124 m (407 ft) deep. · This is a popular spot amongst
Sissejuhatus Mis on säästev areng? 1983. aastal pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda.(5) 1992. aastal kogunes Rio de Janeirosse ülemaailmne keskkonna- ja arengukonverents, kus osalesid 172 riigi delegatsioonid. Mitteametlikult nimetatakse seda sündmust ka "maailma tippkohtumiseks". Konverentsil võeti vastu viis olulist dokumenti: · Bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon · Kliimamuutuste konvektsioon · Metsadeklaratsioon · Keskkonna ja arengu deklaratsioon · Agenda 21 (5) Mõistele ,,säästev areng" pole antud ühtset definitsiooni. Selle mõiste asemel võime kasutada ka teist mõistet, milleks oleks ,,jätkusuutlik areng". Keskkonna ministeer...
, . . « » M , , . « » - , . , , , , . , , Ecological . Footprint? Ecological : Footprint WWF International 10 « », . ! Footprint Quiz « » , , « » , «The Footprint of Nations» RIO+5. . 4 2006 eisuga Eesti 6,5 ha/a, 7. kohal Araabia , Ühendemiraadid (11,9ha/a), Ameerika 0.8. Ühendriigid (9,6ha/a), Soome (7,6ha/a), Kanada (7,6ha/a), Kuveit (7,3ha/a), Austraalia (6,6ha/a). ? Leedu oli 24.kohal (4,4ha/a) ja Läti oli 44.kohal ...
03.2012) http://en.wikipedia.org/wiki/Pearl 9 Kruusi. H. Foto Pärlijõest. (Alla laetud 8.03.2012) http://vanameister.pri.ee/gallery/view_photo.php?set_albumName=album05&id=MG_2426 10 Berglund, J. Margaritifera Margaritifera. Encyclopedia of Life. (Alla laetud 8.03.2012) http://eol.org/pages/449368/overview 11 Fresh water pearl mussel. Wikipedia. (Alla laetud 8.03.2012) http://en.wikipedia.org/wiki/Freshwater_pearl_mussel 12 Mollusc Specialist Group. 1996. Margaritifera margaritifera. In: IUCN 2011. IUCN Red List of Threatened Species. Version 2011.2. (alla laetud: 14.02.2012) www.iucnredlist.org 13 Keskkonnaministeeriumi keskkonnaseire programm. 2010. (alla laetud 8.03.2012) http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_subprogram&prog_id=628219542&subprog_id=-651348707 14 Keskkonnaministeerium. 2010. Riikliku seire tulemused. (alla laetud: 14.02.2012) http://www.envir.ee/1170135 15 Käärt, U. 2010
Bioloogia. Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Rahvuspargid; Globaalprobleemid ja konventsioonid. Ühe liigi esindajad koos moodustavad populatsiooni.Seega on populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms.Ükski taim...
Tartu Kutsehariduskeskus Keskkonnaohutus Nimi PUNANE RAAMAT Referaat Juhendaja: Tartu 2013 SISSEJUHATUS Mis on Punane Raamat ja milleks seda koostatakse? Algatus tuli veitsist Rahvusvaheliselt Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidult (alates 1994. aastast Maailma Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) juba 1949. aastal, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate ja haruldaste (väikeste leiukohtade arvuga) taime- ning loomaliikide kohta. 1966. aastal ilmusid esimesed rahvusvahelised Punased Raamatud (Red Data Book). Nüüdseks on lisaks rahvusvahelistele Punastele Raamatutele need olemas ka paljudes riikides ja piirkondades. Läänemere äärsetel riikidel on igaühel oma ja ka kogu regiooni kohta ühine Punane Raamat. 1. PUNANE RAAMAT Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poo...
Kumani. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. *1957- tähistati 1. korda looduskaitsepäeva, võeti vastu uus looduskaitseseadus. *1958- Tartu Üliõpilaste looduskaitse ring, juhendas J.Eilart 1960-ilmus „looduskaitse teatmik”, TA Looduskiatse komisjoni eestvedamisel. *1966-asutati eesti looduskaitse selts(ELS) *1970- alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse organisatsioonidega. Nt IUCN *1971- loodi lahemaa rahvuspark ja ramsari konv. *1979-valmis esimene eesti punane raamat (1998-ilmus eesti punane raamat) 1985-1987- fosforiidisõda ( Rakvere piirkonda taheti kaevandada) 1989- KK ministeerium 1991- Eestimaa looduse fond 1992 -osales eesti esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil (Rios) 1993-asutati soomaa ja karula RP 1994- kaitstavate loodusobjektide seadus 1995- Säästva arengu seadus
Looduskaitse Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainuIt kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- mise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseal...
substitutes for most uses, yet we are consuming fresh water at least 10 times faster than it is being replenished in regions of northern Africa, the Middle East, India, Pakistan, China, and the U.S.. Species Extinction • Human beings are currently causing the greatest mass extinction of species since the extinction of the dinosaurs 65 million years ago at rates 1000 to 10,000 times faster than normal. • The 2012 update of the IUCN Red List of Threatened Species shows that of the 63,837 species examined worldwide, 19,817 are threatened with extinction - nearly a third of the total. • If present trends continue, scientists warn that within a few decades, at least half of all plant and animal species on Earth will be extinct, as a result of climate change, habitat loss, pollution, acidifying oceans, invasive species, over- exploitation of natural resources, overfishing, poaching and human overpopulation.
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
Ohualtid loomad Punane nimestik ehk punane nimistu (inglise keeles Red List), trükitud kujul ka punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Ülemaailmselt ohustatud liikide andmebaasi haldab Maailma Looduskaitseliit (IUCN) põhjaliku loeteluna maailma taime-, looma- ja seeneliikide (sh mõnede liigisiseste taksonite) globaalsest kaitseseisundist. Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta. Esimene Eesti Punane Raamat sai valmis 1979 ja oli ametlikuks kasutamiseks mõeldud andmebaas (neljas eksemplaris koostatud lahtistele värvilistele lehtedele kirjutatud andmestik). Sellest anti 1982 välja illustreeritud raamat. Tahaksin kirjeldada ko...
kohalikke jne. ameerika naarits, rakvere raibe, hiid-ja sosnnovski karuputk, signaalvähk ja kõik peale jõevähi, mudilad, kährikkoer (toode venest sisse ja lasti lahti, nüüd ahistab linde), ondatra Introdutseerimine- taime või looma viimine uude kohta,kus teda varem polnud nt põllumaj, ilu või metsanduslikul eesmärgil. Nt tartu botaanikaaiast on liikvele läinud lõhnav kummel. Tahtmatu või tahtlik. punane nimestik- IUCN Red List ühendab endas tähelepanu vajavaid liike ja informeerib muutustest liigi seisundis. Kategooriad: välja surnud, loodusest surnud, äärmiselt ohus, ohus, ohualdis, ohulähedane, ohuväline, puudub info, hindamata. Puudub seaduse jõud, abban lihtsalt hinnangu ja infot Must nimekiri- Raamat, mis sisaldab loendit bioinvasiivsetest taime- ja loomaliikidest, kes ohustavad tasakaalus loodulikke ökosüsteeme ning tõrjuvad välja pärismaised liike, nt mink, signaalvähk, ümarmudil jt
● Nesting season starts at the end of the May ● The pair build the large mound-shaped nest from plant material at an elevant site near open water Conservation status ● Most common swan species of North America ● Tundra swan numbers are stable over most of its range, but they are increasingly depent on agricultural crops to supplement teir winter diet ● The tundra swan is not considered threatened by the IUCN due to its large range and population ● Bewick's swan is one of the birds to which the Agreement on the Conservation of African- Eurasian Migratory Waterbirds (AEWA) applies. Mating system ● Breed from late May through late June ● Nests – composed of moss, dead leaves, grasses; built in late May (diameter 122 to 183 cm) ● Can range 3 to 7 eggs ● Incubation period – 31 to 33 days ● Leave their nests immidiately
Tallinna Tööstushariduskeskus Roland Randma Looduskaitse Eestis Referaat Tallinn 2014 Sisukord Looduskaitse ajalugu.............................................................................................. 3 Looduskaitseseadus............................................................................................... 3 Kaitstavad loodusobjektid...................................................................................... 4 Kaitsealad............................................................................................................... 4 Rahvuspargid.......................................................................................................... 4 Lahemaa rahvuspark........................................................................................... 4 Matsalu rahvuspark................................................................................................
Keskkonnajärelevalve teostajad (ametkonnad) Eestis. Maa-amet, Maksu- ja Tolliameti, Terviseamet, Päästeamet, Politsei ja piirivalveamet, Põllumajandusamet, Tarbijakaitseamet, Tehnilise Järelvalve amet, Veeteede Amet, Veterinaar ja Toiduamet. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis ELF – Eestimaa Looduse Fond, LUS – Loodusuurijate Selts, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine) Välismaal WWF – Maailma Looduse Fond, IUCN – Rahvusvaheline looduskaitseliit, PETA. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid. KIKi poolt rahastatavad programmid. Keskkonnaprogramm jaguneb veemajanduse programm; jäätmekäitluse programm; keskkonnakorralduse programm; looduskaitse programm; metsanduse programm; kalanduse programm;
kajastavat andmestikku. Regionaalsete punaste nimestike alusel koostatud ohulähedane (NT). Ohulähedased liigid on meil näiteks rahvusvaheline punane nimestik on kättesaadav koduleheküljel ,,The IUCN Red korallnarmik, kare habesamblik, kaunis kuldking, teder, List of Threatened Species". sarvikpütt, siil ja hunt.
Samuti on see koduks viiele kaheksast vulkaanist, mis on Virunga mägedes (Karisimbi, Bisoke, Muhabura, Gahinga ja Sabyinyo), mis nüüdseks on kaetud vihmamesa ja bambusega. Park avati aastal 1929 hõlmates juba siis tohutut maaala suurusega 19 298 090 km². (9) Looduskaitse Liidud Looduskaitses on väga suur osakaal ka keskkonda ja loodustkaitsvatel organisatsioonidel ja liitudel, enamus neist on vabatahtlike ühendused. Mõned suuremad neist on: 1. IUCN ( Rahvusvaheline Looduskaitse Liit 1948 ) Looduskaitsealade tegevuse kordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästev kasutamine. 2. WWW ( Maailma Looduse Fond 1961 ) Hankida raha IUCN'i projektide ja ohustatud liikide päästmiseks ning looduskaitsealade asutamiseks arengumaades. 3. Rome Club ( Rooma Klubi 1968 ) Rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu- ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusressursside küsimustest ja inimkonna tulevikust. 4
koostamisel. 1998 Ilmus "file:///wiki/Eesti" Eesti kolmas ja praegu kehtiv punane raamat. Seegi koostati ja avaldati Looduskaitse Komisjoni väljaandena, kuid oli nagu eelminegi paljude loodusteadlaste ühistöö tulemus. Selles punases raamatus on andmeid 1318 liigi ja liigisisese taksoni kohta. Kasutati tavapärast, üldjoontes varasematele kategooriatele vastavat süsteemi. 2000 Valmis viimane rahvusvaheline punane nimistu The 2000 IUCN Red List of Threatened Species(Ohustatud liikide punane nimistu). Uut kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt uute "file:///wiki/Soome" Soome ja Rootsi punaste nimistute koostamisel. Eesti Punane Raamat Eesti esimese punase raamatu (1979) nimekirjad sisaldasid kokku 259 liiki soontaimi(sinna kuuluvad koldtaimed, sõnajalgtaimed, ja seemnetaimed) ja loomi. Teises (1988) lisandus valitud hulk
Vikunja villa hinnatakse kui kõige kallimat ja haruldamat villa maailmas. Vikunja vill on väga pehme ja soe. Just oma soojuse pärast ongi see vill väga populaarne. Kuna vikunja vill on väga tundlik keemilistele ainetele, on temast tehtud tooted oma loodusliku värviga. Inkade ajal olid need loomad suures väljasuremisohus, ja kuigi nende arv on hulganisti kasvanud, nad on siiani paljude asutuste (nt IUCN ja US Department of the Interiori) arvates väljasuremisohus. Vikunja kangast sallid, ülikond, jakk Vikunja villa saab kasutada sokkide, kampsunite, ehete, sallide, ülikondade, tekkide jms valmistamisel. Vikunja lõnga ja kanga praegune hind on 1800-3000 dollarit meetri kohta. Näiteks vikunja kangast tehtud käterätt võib maksta umbes 1500 dollarit, mehe kasukas aga 20 000 dollarit. ~6~ SIID
Loodus- ja keskkonnakaitse Liikide kadumine ja uute tekkimine on loomulik protsess. Lubatav pole aga see, kui loodusliku keskkonnaga hästi kohastunud liigid hävivad inimeste mõtlematu tegevuse tagajärjel. Taime- ja loomaliike pole võimalik kunstlikult luua. Nad on pikaajalise evolutsiooniprotsessi saadus. Seetõttu on iga looma- ja taimeliigi kadumine korvamatu löök inimkonnale. Enamuselt kaitstakse haruldasi või väljasuremisohus olevaid taime- ja loomaliike. Selleks on kasutusele võetud järgmised meetmed: üksikisendite kogumise ja korjamise keeld nad võetakse looduskaitse alla ehk kantakse Punasesse Raamatusse. Et kaitsta liike jahimeeste eest on välja mõeldud kindlad reeglid nende küttimise jaoks. Punase Raamatu algatus tuli Sveitsist rahvusvahelise Looduse- ja Looduskaitse Liidust (1941.a. Maailma Looduskaitse Liit). 1966.a. ilmusid esimesed Punased Raamatud, kuh...
Praegu on käigud osaliselt täitunud vooluvetega mäest alla kandunud mulla, kivikeste, puulehtede jm prahiga. Käikusid pole aastaid puhastatud, kuna kõrgel liivakivipaljandil kasvava puu juured võivad olla kahjustanud liivakivi ja see võib olla liikujatele ohtlik (Tarvastu kultuurilugu. 1696-1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel). Esimest korda võeti Suislepa paljand kaitse alla 21.08.1990. Samal aastal kanti Suislepa paljand IUCN (International Union for the Conservation of Nature) kolmanda kategooria looduskaitstavate üksikobjektide nimekirja (Eelis). Suislepa paljand pole looduskaitseobjektina tähistatud (Tarvastu valla kodulehekülg). Viimane kanne Suislepa paljandi kohta tehti 02.01.2009. Suislepa paljandi valitsejaks on Keskkonnaameti Pärnu- Viljandi regioon ning paljandil kehtib 50% maamaksusoodustus (Eelis). Suislepa paljandi koobaste tekke kohta on mitmeid legende
Merikotkas Haliaetus albicilla Liigikirjeldus: Kehamõõtmed suur, väga massiivse kehaehitusega kotkas. Keha üldpikkus on 77 cm, tiiva pikkus isalinnul kuni 65 ja emalinnul kuni 71 cm, tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. Kehamass isalinnul ligikaudu 3,7 ja emalinnul 5,1 kilogrammi. (Kaalutud vaid 1 isend kummastki sugupoolest.) Merikotkas on meie kõige suurem röövlind. Tema tiibade siruulatus küünib kuni 2,3 meetrini, kahemeetrise siruulatusega linnud pole mingiks harulduseks. Merikotka põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb k...
Eesti osalus rahvusvahelises keskkonnakaitses Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainult kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- misse ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseal...
Eelmainitud mured tõmbavad tähelepanu unikaalselt looduskeskkonnalt, hävitavad looduslähedasi pärandkultuure ja vähendavad kogukonnamentaliteeti, mille pinnalt igasugune valitsusväline loodushoidlik mõtlemine üldse võrsuda saaks. Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid Üle Sunda on umbes 180 000 km2 maad kaitse alla võetud. Seda on kuskil 12% kogu hotspoti pindlast. Sellest alast ainult 77 000 km2 (5,2% hotspoti pindalast) on määratletud IUCN kategooriatega I kuni IV. Lisaks on enamus kaitse alla võetud alad need, mis seda kõige vähem vajavad, mis on kõige vähem kasutatavad ning kus asuvad kõige vähem väärtuslikud elamiskeskkonnad. Kõige mitmekesisemad ning 4 tähtsamad madalmaa metsad on vähe esindatud kaitsealasüsteemis ning nad on haavatavad põllumajanduse ja metsatööstuse poolt. [1]
ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid Eestis ja välismaal: Loodusuurijate Selts (LUS); Eestimaa Looduse Fond; Eesti Looduskaitse Selts; TA Looduskaitse komisjon; Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR); Roheline 7 liikumine; Säästva Eesti Instituut; Eesti Ornitoloogiaühing. Välismaal - WWF, IUCN, Peta. Loodusuurijate Selts (LUS): Asutatud 1853.a. Loodusteaduslik selts, 1500 liiget; Toetab looduhariduse ja loodushoiu edendamist, aitab kaasa looduse uurimisele; Raamatukogu (150 000 köidet ); Raamatute kirjastamine; Aastaraamat (viimane “Ökoloogiline taastamine”); Looduseuurijate päev; Projektid. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK): Ülesandeks finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
Sürgavere Lasteaed-Põhikool Nimetu Tiigrid Uurimistöö Nimetu Sürgavere 2013 Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammust...
Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda kuulub ainus perekond - ebapärlikarp (Margaritifera), kelle liigid elavad Põhja-Ameerikas, Euroopas ning Ida-Aasia põhjaosas. Eesti territooriumil elab harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera). Ebapärlikarbi eestikeelne nimetus tuleneb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid. Kuigi veel sadakond aastat tagasi oli ebapärlikarp Euroopas tuntud kui tavaline isend, siis viimaste aastakümnete jooksul on tema arvukus röövpüügi ning elupaikade hävinemise tulemusena drastiliselt kahanenud. Paljudes maades on liik välja surnud või kahanenud kriitlise piirini. Viimast iseloomustust võib kasutada ka Eestis paikneva hariliku ebapärlikarbi asurkonna kohta. Harilikku ebapärlikarpi võib leida Eestist vaid ühest vooluveekogust ning ta on kantud ...
koduks paljudele metsatüüpidele mägimännikooslustest mägedes kuni rannikuäärsete metsadeni. Kreeka loomariik on tänu sellele väga mitmekesine ja siin leidub nii Euroopa, Aasia kui Aafrika liike. Näiteks karud, metskassid, pruunid oravad, šaakalid, rebased, hirved, hundid, ilvesed, aga ka Kreeta mägipiirkondades elavad haruldase metsiku kitse liigid. Kreekas on ligikaudu 116 imetajate liiki, millest 57 kuuluvad IUCN ohustatud liikide kategooriatesse. Hämmastavalt arvukalt on linnuliike, tervelt 422 liiki, kellest 2/3 on rändlinnud. Need elupaigad on koduks paljudele haruldastele või looduskaitsealustele putukaliikidele. Paljusid putukaid ei ole veel kirjeldatud, eriti endeemilisi isendeid. Kreeka putukate liigirikkus on rekordiline, ligi 30 000 liiki, ja pärast kõigi putukaliikide põhjalikku uurimist eeldame, et see arv tõuseb üle 50 000. Eriti tähtsad on putukaliigid, mis elunevad
1. Sissejuhatus Sipelgad on väga laia levikuga putukarühm, mis paljudes regioonides osutub erinevate koosluste üheks domineerivaks liigiks. Optimaalsetes tingimustes võib mõningate siipelgaliikide biomass ületada teiste loomarühmade oma. Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad föderatsioone ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg. Mitmetes Eesti suuremates metsakuklaseasurkondades võib sipelgate suurim biomass ulatuda aga isegi 300 kg/ha s.o. 1500-3000 is/m2. Siin pole arvestatud haudme (munad, vastsed, nukud) olemasolu pesas, mis annab suvel olulise biomassi lisa. Sellist sipelgate h...
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:................................................................................
küttimine. Kunagi oli viigerhüljes Läänemerel väga laialt levinud liik, kes asustas kogu mere põhja- ja keskosa, mis talvel jääga kattus. Hinnanguliselt elas 20. sajandi alguses siin kuni 200 000 Läänemere viigerhüljest. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid (ligikaudu 6500-8000 viigerhüljest). Läänemere viigerhüljes on ohualti liigina IUCN Punases nimekirjas ning kaitstud ka Berni konventsiooni, EL loodusdirektiivi ja riiklike seadustega maades, kuhu tema leviala ulatub. Tänapäeval on selle liigi küttimine kogu Läänemerel keelatud. Randla Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on loivaline hülglaste sugukonnast. Randali levilaks on põhjaparas- ja arktilise vöötme mere rannikud. Neid elutseb nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani põhjapoolsetes rannikupiirkondades, samuti Lääne- ja Põhjameres. Randalite levila
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism – lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: ● IUCN (Maailma Looduskaitseliit) – punane nimestik ● WWF ● BirdLife International ● CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: ● Europarc ● Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: ● Eestimaa Looduse Fond ● Eesti Roheline Liikumine ● Eesti Ornitoloogiaühing ● Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad.
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: IUCN (Maailma Looduskaitseliit) punane nimestik WWF BirdLife International CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: Europarc Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond Eesti Ornitoloogiaühing Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad. Ramsari konventsioon (1971)
SISSEJUHATUS Pakistan asub aasias, tema naaberriigid on India, Hiina, Afganistan ja Iraan. Pakistan on väga noor islamiriik, mis loodi alles aastal 1947. Riigi pindala on 803 940 ruutkilomeetrit ning hinnanguline rahvaarv aastal 2008 on 180 800 000 inimest, kellest 34% elab linnades. Rahvaarvu täpsed andmed puuduvad, kuna riigis elab ka hulgaliselt Afganistani pagulasi ja nende järeltulijaid, kes on küll juba sündinud Pakistanis, kuid keda rahvaloendusse ei kaastata. Hinnanguliselt on selliseid elanikke 1,7 miljonit. SKT elaniku kohta 2008 aasta seisuga oli 1044 dollarit. Põllumajanduse osakaal SKT-st on ligikaudu 20%. Kuna rahvastiku tihedus on 202 inimest ruutkilomeetril, on ka Pakistanis keskkonnakaitsel väga suur roll. Käesolevas referaadis käsitlengi kahe projekti elluviimist. 1. KLIIMAMUUTUSTE OHT JA KESKKOND 1.1 Kliimamuutustest tulenevad probleemid Samamoodi nagu paljud teised riigid, seisab ka Pakistan silmitsi kliimamuutuse...
3) korraldada võõrliikide pidev seire ning nende levikut piirata. 15 KASUTATUD MATERJALID 1. Birding in Taiwan. (2001). Ring-necked Pheasant. [WWW-materjal]. http://www.birdingintaiwan.com/ring-neckedpheasant.htm. (22.03.2017) 2. Eek, L., Kukk, T. (2013). Maismaa võõrliikide käsiraamat. Keskkonnaministeerium. 79 lk. 3. IUCN, HarperCollins Publishers. (2011). Punane raamat: 365 ohustatud liiki. Tänapäev. 400 lk 4. Jonsson, L. (1992). Euroopa linnud: Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 560 lk 5. Kangur, M., Kotta, J., Kukk, T., Kull, T., Lilleleht, V., Luig, J., Ojaveer, H., Paater, T., Vetemaa, M. (2005). Invasiivsed võõrliigid Eestis. Tallinn. 72 lk 6. Kaur, K., Laansoo, U., Puusepp, T. (2010). Mürgised taimed õues ja toas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
