Keskkonnakaitse (2)

KESKONNAKAITSE
Sissejuhatus
Keskonnakaitse on inimeste poolt loodud abinõude süsteem inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimiseks. Keskkonnakaitse põhiliseks eesmärgiks on kaitsta ja vähendada inimese elutegevusest tulenevaid kahjustusi ning parandada elukeskkonda.
Eestis on kõikjal looduses ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi , jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Suure linna elamurajoonides on lähestikku paiknevate majade ümbrus aiaga piiramata ning igaüks võib viibida nende majade ümbruses. Aedlinnades aga, kus individuaalelamute ala on aiaga piiratud, ei tohi võõras ilma peremehe loata aeda minna. Loodusmaastikel liikudes ei tohi häirida loomi ja linde, eriti nende pesitsusperioodil, elu- või sigimispaigas ning rännuteedel. Igaühel on kohustus hoida loodus puhta ja kaunina.
Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igameheõiguseks.
Kaitsealade tutvustus ja näited
Kaitseala tüüp Nimetus
Rahvuspark Lahemaa , Soomaa, Vilsandi , Karula
Looduspark Haanja ja Otepää looduspargid. Hiiumaa laidude kaitseala jt.
Looduskaitsealad Matsalu , Viidumäe, Nigula , Endla, Alam –Pedja jt.
Programmiala Lääne – Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala.
Keskonnakaitse
Tähtsamad keskkonnakaitset reguleerivad seadusandlikud aktid ja tutvustus:
1.Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Selle eesmärk on kaitsta Läänemerd.
2. Merekaitse üldleping. Eesmärk on lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine.
3. Üldleping ohtlike jäätmete kõrvaldamise kohta. Eesmärk keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse.
4. Üldleping Euroopa alguspärase looduse ja elupaikade kaitse kohta. Eesmärk on kaitsta euroopa loomastikku ja taimestikku ning nende elupaiku.
5. Kokkulepe kalapüügi ja elustiku kaitse kohta Läänemeres ja Taani väinades. Eesmärk on korraldada kalapüügijagude jagamine riikide vahel.
6. Kokkulepe rahvusvahelise tähtsusega märgalade kohta, eriti veelindude elupaikadena. Eesmärk on kaitsta lindude pesitsus - ja sulgimispaiku.
7.Ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubastamist puudutav kokkulepe. Eesmärk on lõpetada ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubutsemine ja korraldada rahvusvaheline järelevalve.
8.ÜRO bioloogilise mitmekesisuse kokkulepe. Eesmärk on kaitsta maailma ja eriti troopiliste vihmametsade liigirikkust.
9.ÜRO kliimamuutuste kokkulepe. Eesmärk pidurdada kasvuhoonegaaside tootmist ja metsade hävitamist.
Mõisted:
Keskkonnaseire tegeleb keskkonnaseisundi pideva jälgimisega.
Keskkonnaseisundi hinnang annab ülevaate seire vaatlustulemustest ja käsitleb hetkeolukorda vaatluse momendil.
Keskkonnaseisundi prognoos on püüe ette ennustada keskkonna olukorda tulevikus lähtudes seire tulemustest.
Ökoloogiline ekspertiis on spetsialistide uurimistöö põhjal antav hinnang kavandavate muutuste mõjust keskkonnale.
Vabatahtlike keskkonnakaitsjate organisatsioonid maailmas ja mujal:
1. Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN). Looduskaitsealase tegevuse koordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästev kasvatamine .
2. Maailma Looduse Fond. Hankida raha IUCN-I projektidele ja ohustatud liikide päästmiseks ning looduskaitsealade asustamiseks arengumaades.
3. Greenpeace. Eesmärk kaitsta loodust ja rahu maailmas.
4. Rooma klubi. Rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu- ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusressursside küsimusest ja inimkonna tulevikust .

Worldwatch Institute. Andmete kogumine maakera keskkonnaseisundi kohta.
Eestis:
1. Eesti Looduseuurijate Selts
2. Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon
3. Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
4. Eesti Looduskaitse Selts
5. Eesti Ökoloogiakogu
6. Eesti Roheline Liikumine
7. Eestimaa Looduse Fond
Keskonnaprobleeme tekitavad nähtused maailmas
Põhjused ja tagajärjed:
Tänast maailma iseloomustab inimkonna kiire kasv. Inimeste arv maakeal suureneb pidevalt, eriti kiiresti viimastel aastakümnetel (umbes 200 000 inimest ööpäevas). Aina paranevad elutingimused ja arevev meditsiin on loonud eeldused inimese keskmise eluea pikenemiseks. See tähendab aga seda, et inimeste arv maakeral kasvab. Inimeste arv kasvab kiiresti peamiselt seal, kus senini on olnud suur suremus ning peres järglasi palju, näiteks Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Kõrge arengutasemega riikides elab linnades rohkem inimesi ki maal ja linnaelanike hulk järjest kasvab. Eriti kiire on linnarahvastiku juurdekasv Aafrikas. linnastumisega seoses tekib palju probleeme. Linnade ehitamiseks on vaja maad, selleks kulub aga üha rohkem viljakat pinnast.Suured linnad saastavad rohkem õhku ja ümbritsevat keskonda kui väiksemad asulad ning toodavad palju prügi.
Aastad Rahvaarv(miljardites) Ajavahemik (aastates)
1825 1 2 000 000
1925 2 100
1960 3 35
1975 4 15
1987 5 12
Aeg, mis kulub maailma rahvaarvu juurdekasvuks ühe miljardi võrra, järjest lüheneb!
Toiduprobleemid:
Toit on üks tähtsamaid inimkonna eksisteermist mõjutavaid tegureid. Arenenud maades toodetakse toitu piisavalt ja seda jääb isegi üle. Toidu ületootmise põhjusi on mitmeid. Üheks põhjuseks on see, et arenenud riikide elanike arv püsib ühetaolisena, mõnedes riikides isegi väheneb. Tine põhjus on see, et arenenud riikides saadakse põllumajanduses suurt toodangut, sest seal kasutatakse moodsaid meetodeid .
Loodusvarade kasutamine:
Taastumatud loodusvarad on fossiilsed kütused, need on näiteks põlevkivi, kivisüsi, nafta ja gaas . Need loodusvarad on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismidest. Seetõttu on nende varud piiratud. Et selliseid loodusvarasid jätkuks pikemaks ajaks tuleb neid kasutada väga säästlikult. Osa energiaallikaid on taastuvad nt. puit. Puidus talletub energia ka käesoleval ajal. See o aga väga aeglane protsess. Metsa taastumisele saab inimene kaasa aidata metsa istutamisega. Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad veel päikese-, vee- ja tuuleenergia . Metsa kui olulist energiaallikat tuleb kasutada säästlikult. Metsast saadud puit oli ehitusmaterjaliks ja energiaallikaks juba meie esivanematele. Mets on üks põhilisi hapniku allikaid maakeral. Eestis võib metsade olukorda praegu rahulsdavaks pidada. Vaatamata sellele tuleb metsade raiumist kontrolli all hoida. Ohuks metsadele on ka suured metsatulekahjud .