Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse (0)

Hugo Treffneri Gümnaasium
XXXXX
Uus- Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse
Referaat
Juhendaja : XXXX
Tartu 2009
Sisukord
Sisukord 3
Sissejuhatus 5
1.Konnade lühitutvustus 6
1.1.Pärismaised konnad 6
1.1.1.Archey konn 6
1.1.2. Hamiltoni konn 7
1.1.3.Maud saare konn 8
1.1.4.Hocstetteri konn 9
1.2.Sissetoodud konnad 10
2.Konnade kaitse 11
2.1.Kaitse vajadus 11
2.2.Ohud konnadele 11
2.2.1.Sisse toodud võõrliigid 11
2.2.2.Elukohtade hävimine 11
2.2.3.Haigused 12
2.2.4.Saaste 12
2.2.5.Kliima muutused 12
2.2.6.UV-kiirgus 13
2.3.Kaitse 13
2.3.1.Liikide ümberasustamine 13
2.3.2.Haiguse kontrollimine 14
2.3.3.Kiskjate kontrollimine 14
2.4.Kaitsvad organisatsioonid 14
2.4.1.IUCN 14
2.4.2. CITES 15
2.4.3.New Zealand Conservation Act 15
2.4.4.DOC 15
2.4.5.Aucklandi loomaaed 15
2.4.6. Native Frog Recovery Group 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus 17
Sissejuhatus
Konnade ja kahepaiksete väljasuremisest sain ma teada paari kuu eest lugedes National Geographicut (april, 2009”Amphibians”). See teema tundus väga huvitava, ja ma leidsin, et seda võiks edasi uurida.
Oma töö jaotasin vastavalt pealkirjas esitatud küsimustele. Kõigepealt tutvustan kõiki konni ja selles tutvustuses mainin ära ka nende hävimise probleemid. Samuti toon välja selle konna liigi isendite arvu. Järgmisena räägin ma konnade kaitse vajadusest, konni varitsevatest ohtudest ja konnade kaitse meetoditest . Viimaks mainin ära ka konni kaitsvad organisatsioonid.
Loodetavasti annab see töö aimu Uus-Meremaa pärismaiste konnade seisukorrast ja nende kaitsmise vajadusest ja olemasolevast kaitsest.

Konnade lühitutvustus

Pärismaised konnad
Uus- Meremaal elavad sugukonna Leiopelmatidae konnad, keda on alles jäänud 4 liiki ja kõik need liigid elavad Uus-Meremaal. Neid iseloomustab üks lisa selgaroolüli ( kokku on neil 9, tavaliselt on konnadel 8) ja lisa musklid , mis lubavad neil oma saba liputada.Need näitavad nende konnade sugulust dinosaurustega (olemas olev amphicoelous vertebrae ja presachral vertebrae). ( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs.html 05.10.2009) Nad on väga väikesed konnad, enamasti kuni 5 cm pikad, ja nad munevad oma munad märjale pinnasele , enamasti kivide või taimede alla. Pärast koorumist kullesed kinnituvad isase seljale ega vaja voolavat vett. Eluiga on kuni 30 aastat.
Sellesse sugukonda kuuluvad perekonna Leiopelma konnad, kellest 4 liiki on elus ja 3 on välja surnud viimase tuhande aasta jooksul. Palju Juura ajastust pärist fossiile, mis kuuluvad samasse sugukonda, on leitud Argentiinast. Need konnad on väga vähe muutunud viimase 70 miljoni aastaga.( http://en.wikipedia.org/wiki/Leiopelmatidae , 04.10.2009)
Erinevad nad veel teistest konnadest sellega, et neil puuduvad välised kõrva trummikiled ja neil on piiratud häälitsemine. Paaritumis hüüud puuduvad ja ainsad helid, mis nad kuuldavale toovad, on piiksud ja sädinad, kui neid rünnatakse või tülitatakse. Arvatakse, et nad suhtlevad rohkem nagu salamandrid, kui konnad, kasutades keemilisi signaale, et saada aru üksteise suurusest. ( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs.html , 04.10.2009).

Archey konn
Archey konn (lad.k. Leiopelma archeyi) on väikseim liik pärismaistest konnadest pikkusega kuni 3,8 cm. Nende levila on Uus-Meremaa põhjapoolse saare kahes regioonis Coromondeli poolsaarel ja Whareorino metsades. Seal elavad ka Hochstetteri konnad. Nad eelistavad elada üpriski kõrgetel aladel, u. 400-1000 m üle merepinna Uus-Meremaa pärismaistes metsades. Nad elavad maa peal ja on öise eluviisiga . Oma munad munevad nad märgadele aladele maa peal nt. kivide või kändude alla. Nad hoolitsevad oma noorte eest, kullesed jäävad oma isa seljale mitmeks nädalaks kuni moondumine on lõppenud.
Selle liigi isendite arv on kukkunud umbes 88% aastatel 1996-2001. Tänu erinevatele leidudele, on võimalik väita, et selle põhjuseks oli haigus Chytridiomycosis, mille põhjustab seen Batrachochytrium dendrobatidis.
Alustatudon paljundamis programmiga, mis toimub Aucklandi loomaaias . Selle eesmärk on kasvatatda populatsioon piirini, kus nad saavad ise paljuneda vabas looduses. Uus-Meremaa Pärismaiste Konnade Taastamise Grupi (Native Frog Recovery Group) üks põhi eesmärk on uurida viise, mis takistaksid nende konnade uut väljasuremise lainet.
See liik on IUCN (Rahvustevaheline looduskaitseliit) poolt kirjas kui kriitiliselt ohustatud. ( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Native+frogs.html , 04.10.2009)
Joonis 1. Leiopelma archeyi levila ( http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_archeyi_range.PNG 04.10.2009)

Hamiltoni konn
Hamiltoni konn (Leioplema hamiltoni) on üks maailma haruldasemaid konni. Tema arvukus on alla 300 isendi. Fossiilsed leiud näitavad, et tema kunagine levila oli Waikatost Punakaikini, kuid nüüd on tema levila vaid Stephensi saarel Cooki väinas.
Täna kohastumustele maa peal elamiseks ei ole ta tagumistel ja eesmistel jalgadel ujulesti. Kasvab kuni 5 cm pikkuseks .
Säilitamise eesmärgil on osad konnad viidud üle Chetwodei saartele. IUCNi andmetel on see liik kriitiliselt ohustatud.
Nad on väga sarnased L.pakeka-le ja viimase ajani peeti neid samaks liigiks. 2001. aastal leidsid teadlased, kasutades molekulaarseid uuringuid , et nad on erinevad liigid ja soovitasid neid kohelda kui “evolutsiooniliselt tähtsaid üksuseid”, kuigi nende erinevused on väga väikesed.
Nad sarnanevad vägaL.pakeka-le, kuid on natuke suuremad. Mõlema liigi isendite emased-isased näevad välja samasugused. Nende paljunemist pole vabas looduses uuritud. ( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Native+frogs.html 04.10.2009)
Joonis 2. Leioplema hamiltoni levila ( http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_hamiltoni_range.PNG 04.10.2009)

Maud saare konn
Maud saare konn (Leiopelma pekeka) on üpriski suur, u. 5 cm, ja värvuselt tumepruun . Nende loomulik elupaik on olnud ainult Maud saarel Marlborough väinas, kuid neid on viidud ka teistele kiskjate vabadele saartele Marlborough väinas, et päästa neid välja välja suremisest. Viimasel ajal on selle liigi arvukusesk hinnatud u. 40 000 isendit. IUCN hinnangul on see liikhaavatatav, kuid riiklikul tasandil ohustatud.
Nende eluviis on öine ja saaki püüavad nad oma lõugadega. Oma keelt nad saagi püüdmisel ei kasuta erinevalt paljudest teistest konnadest.
Looduslikes tingimustes nende paljunemist ei ole uuritud, küll on aga dr.Ben Bell Victoria Ülikoolist teinud mõned märkmed nende paljunemise kohta vangistuses . Vangistuses munevad konnad 1-19 muna detsembris märgadele aladele kivide-kändude all. Mune valvab isane ja munad arenevad välja14-21 nädalaga. Kullesed vees ei uju, vaid ronivad oma isa seljale, kus nad jäävad üpriski mitte aktiivseks.
Nad eelistavad jahedat ja udust õhtupoolikut ja muutuvad aktiivseks, kui temperatuur on 8-14 °C. Nad on truud oma asupaigale ja võivad püsida mitmeid aastaid 5 meetri raadiusega alal. Elvad kuni 30 aastat. ( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Native+frogs.html 04.10.2009)
Joonis 3. Leiopelma pekeka levila ( http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_pakeka_range.PNG 04.10.2009)

Hocstetteri konn
Hocstetteri konn (Liopelma hocstetteri) on võrreldes ülejäänud konnadega oma perekonnas üpriski veelise eluviisiga. Teda on vähemalt 10 erinevad asupaigas Uus-meremaa põhjapoolsel saarel. Nad on öise eluviisiga ja päevad veedavad vee lähedal kivide või puude all.
Selle liigi eripäraks on see, et isastel on lihaselisemad eesjalad kui emastel. See on ainus liik Liopelma sugukonnast, kus emastel ja isastel on erinevad välised sootunnused.
Seda liiki ohustab peamiselt nende elukohtade hävitamine, mis toimub kas otseselt (kuivendamine, kulla kaevandamine, tormi vee ärajuhtimine) või kaudselt. Uus-Meremaa Säilitamaise osakond ( The New Zealand Department of Conservation) on ostunud ära mitmeid sellele liigile sobivaid elukohti ja proovib jälgida nende konnade arvukust.
IUCNi poolt on see liik kuulutatud haavatatavaks.
Joonis 4. Liopelma hocstetteri levila ( http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_hochstetteri_range.PNG 04.10.2009)

Sissetoodud konnad
Uus- Meremaale viidi 1800. keskel vähemalt 8 erinevat liiki konni, kuid nendest elama jäänud on vaid 3 liiki. Nad kõik kuuluvad Hylid puukonnade hulka (Hylidae).
Neid konni on lihtne eristada Uus-meremaa pärismaistest konnadest, sest sissetoodud liigid häälitsevad palju rohkem.
Nendeks konnadeks on

• The Green and Golden Bell frog ( Litoria aurea )
  
• The Southern Bell frog (Litoria raniformis)
  
• Brown Tree frog (Litoria ewingii)
  

( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Introduced+frogs.html 04.10.2009)

Konnade kaitse

Kaitse vajadus
Fossiilsed leiud näitavad, et Uus-Meremaal elas 7 liiki konni enne inimeste tulekut 1000 aasta eest. Elukoha muutuste ja võõrliikide sisse toomise pärast on neist 3 suurimat välja surnud. Järele jäänud 4 liigil on vähenenud levila ja isendite arvukus. ( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009)

Ohud konnadele

Sisse toodud võõrliigid
Sissetoodud liikidega kaasnev elukohtade hõivamine ja kisklus on üks põhjuseid, miks alles jäänud 4 liiki on vähenenud. Peale võõrliikide sisse toomist muutus konnade levila väiksemaks ja nüüdseks elavad 2 konna liiki ainult imetajatest vabadel saartel.
Kuigi täpsed andmed puuduvad kuidas sisse toodud liigid on konni mõjutanud, on teada, et laevarotid ( Rattus Rattus) on maha murdnud Acheyi konni ja Hocstetteri konni. Samuti tekitavad konnade elupaikadele kahju sellised liigid nagu sead ja kitsed. ( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009)

Elukohtade hävimine
Isendite arvukuse vähenemise üks põhjuseid on metsade hävimine, mis järgnes eurooplaste ja polüneesialaste tulekule.
Praegu tegelevad konnade elukohtade hävitamisega talupidajad, kes soovivad uut maad. Samuti on loomadele ohtlikud teed ja lahtised põllud, mis eraldavad konnade elupaiku. Ohtlikud on ka kaevandused , sest hävitatakse konnade elupaiku, kui ka neid ennast.
( http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009)

Haigused
Seenhaigust Batrachochytrium dendrobatidis peetakse süüdlaseks terves maailmas toimuvale kahepaiksete suremisele. Sellega nakatanud konnad põevad chytridiomycosis-t, haigust, mis mõjutab kahepaiksete nahka ja on tihti surmav . Selle seene eosed elavad üle märjad tingimused ja seda võib kohast kohta kandamärgade riiete või saabastega.
Uus-Meremaal avastati see haigus 1999. aastal eksootiliste konnade juures Canteburys. Praeguseks on seda leitud kõigi Acheyi konnade populatsioonide juurest põhjapoolsel saarel.( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009)

Saaste
Kõige ohtlikumad on happevihmad. Alumiinium , kaadium, raud, tsink ja vask on kõik konnadele mürgised. Lähtudes kaladele tehtud uuringutest saame väita, et niklil, mangaanil ja pliil on konna populatsioone kahjustav mõju.
Orgaanilised herbitsiidid ja pestitisiidid tihti tekitavad mutatsioone ja surmi konnade seas. 1997. aastal ilmunud artikkel näitas , et senini kahjutuks peetud herbitsiid „ Roundup “ on äärmiselt toksiline kullestele ja täiskasvanud konnadele. Selle herbitsiidi uuemat ja arvatavasti kahjutumat vormi kasutavad Uus-Meremaal talupidajad ja aednikud siia maani .
Teatud kemikaalid nagu DDT ja PCB meenutavad hormoone ja võivad põhjustada steriilsust konnade kui ka inimeste seas. ( http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009)

Kliima muutused
Kasvuhooneefekti kirjeldati esimest korda üle 100 aasta tagasi ja selle mõjusid teatakse hästi.
Konnade paaritumise aeg sõltub temperatuurist. Globaalse soojenemise pärast muutub ka temperatuur ja muutub konnade paaritumise aeg.
Globaalse soojenemise teise mõjuna tõuseb ka planeedi üldine temperatuur ja vee tase. See põhjustab vihmade regulaarsuse muutu, rohkem ja karmimaid põudu. Kõik konnad vajavad mingil määral niiskust ja põudade ajal õhu niiskus väheneb. See võib põhjustada konnade väljasuremist. ( http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009)

UV-kiirgus
On võimalik, et üheks konnade välja suremise põhjuseks on suurenenud UV kiirgus. Eriti on suurenenud UVB kiirgus, lainepikkusega 300nm. UV kiirguse mõju konnadele ei ole veel eriti uuritud ja ei ole võimalik veel midagi kindlalt väita. ( http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009)

Kaitse

Liikide ümberasustamine
Liikide ümberasustamisega proovitakse parandada liikide seisukorda. See seisneb loomade viimises asukohta , kus kohalik populatsioon on välja surnud. Kõik liikide ümberasustamised vajavad täpset planeerimist, et need faktorid , mis algse populatsioon hukule määrasid, oleksid eemaldatud või kontrollitud. Samuti vajab liikide ümberasustamine pikaaegset planeerimist ja vaatlust, et hinnata selle projekti lõpp tulemust ja määrata faktoreid, mis seda mõjutavad.
Liikide ümberaustamist tehakse erinevatel põhjustel. Kui Hamiltoni ja Maud saare konnal oli vaid 1 asupaik, siis nende hävimine oleks olnud väga lihtne kas mõne haiguse tõttu või põua tõttu.. Selliste ohtude vähendamiseks on kasutatud ümberasustamist 1985. aastast alates, kui 100 Maud saare konna viidi nende esialgsest asukohast 500 m kaugusele. 1997. aastal 300 Maud saare konna viidi Marlborough väinas asuvale saarele , kus imetajad puuduvad. Tänu eelnevate ümberasustamiste kordaminekule viidi 2005. aastal veel 101 konna ühele teisele saarele. Tänaseni vaadeldakse kõiki neid populatsioone.
Hamiltoni konn oli väga ohustatud oma väiksel levialal ja isendite vähesuse tõttu Stephansi saarel. 70 konna on viimasel ajal viidud üle Chetwodei saarele Cooki väinas.
Ümberasustamisega viiakse liike tagasi ka nende endistele asupaikadele. 2006. aastal 60 Maud saare konna viidi Karori Wildlife Sanctuary-sse, mis on 252 hektarit suur eluslooduse taastamis projekt 2 km kaugusel Wellingtoni linnast. See ümberasustamine oli eriline, sest see on esimene kord, kui üks metsik konn viiakse tagasi Uus-Meremaa lõunapoolsele saarele. See annab palju erinevaid võimalusi uurida, kuidas hiired võivad mõjutada konnade elu.
( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009)

Haiguse kontrollimine
Säilitamise osakond (The Department Of Conservation) and konnade uurijad proovivad vähendada haigestumist peatades Batrachochytrium dendrobatidis-e levikut. Kõik inimesed, kes külastavad konnade levilat, peavad kuuletuma karmidele ettevaatus nõuetele, nt. ei tohi võtta kaasa seljakotte, käekotte. Külastajate riideid ja saapaid töödeldakse ka kemikaalidega, mis tapavad selle seene eoseid. ( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009)

Kiskjate kontrollimine
Üheks suureks konnade suremise põhjuseks on kas sisse toodud või loomulikud vaenlased, enamasti imetajad. Ohtlikud on rotid, kassid, koerad. 1999. aastal oli ka oht, et agressiivne Eastern Banjo konn (Limnodynastes dumerilii) võib pärismaiste konnadega konkureeima hakata. ( http://www.doc.govt.nz/conservation/native-animals/reptiles-and-frogs/frogs/threats/ 04.10.2009)

Kaitsvad organisatsioonid

IUCN
IUCN ehk rahvusvaheline looduskaitse liit on tegutsenud 1948. aastast. Kõik Uus-Meremaa pärismaised konnad on kantud sinna kas haavatavatena (vulnerable) või kriitiliselt ohustatuna (critically endangered).

CITES
Ühtegi Uus-Meremaa pärismaist konna pole kantud CITESi erinevatesse lisadesse. ( http://www.cites.org/ 04.10.2009) Selle üheks põhjuseks võib olla nende konnade eba atraktiivne tumepruun värv.

New Zealand Conservation Act
New Zealand Conservation Act on peamine seadus, millega kaitstakse Uus-Meremaa pärismaist elusloodust. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Conservation_Act_1987 04.10.2009)

DOC
DOC ehk Department of Conservation ehk Säilitamise osakond kaitseb Uus-meremaa pärismaiseid konni ja tegeleb nende paljundamise programmidega. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Department_of_Conservation_(New_Zealand) 04.10.2009)

Aucklandi loomaaed
Aucklandi loomaaias tegutsev The Auckland Zoo Conservation Fund tegeleb Uus-Meremaa pärismaiste konnade paljundamise programmidega ja paljundatud konnade loodusesse tutvustamisega. Peamiselt tegeleb Archey konnaga. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Auckland_Zoo 04.10.2009)

Native Frog Recovery Group
Native Frog Recovery Group ehk Pärismaiste Konnade Taastamise Gruppi kuuluvad erinevad konna uurijad. See annab DOCile teavet missugused Uus_meremaa konnad vajavad kaitset. Seal töötavad inimesed on ülikoolidest ja DOCist. ( http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 06.10.2009)
Kokkuvõte
Uurisin konnade hävimist ja kaitset probleemi internetis leiduvate materjalide baasil.
Jõudsin järeldusele, et Uus-Meremaa konni peab kaitsma, sest nad esindavad meie jaoks peaaegu välja surnud eluslooduse haru. Nad võivad olla meie teejuhiks antropoloogias, kui ka anda aimu kahepaiksete evolutsioonist.
Konni hävitatakse kas teadlikult või teadmatult. Osad inimesed lihtsalt ei hooli neist, mis on nende arust mõjuv põhjus konnade hävitamiseks, või pole teadlikud, milleks konni on vaja.
Kahjuks seisame praegu silmitsi probleemiga, et kui konnade hävitamist ei piirata, siis nad surevad välja.
Paljud teadlased ja tavalised inimesed on andnud endale aru, et konni peab päästma, ja töötavad selle heaks. On loodud erinevaid programme konnade elupaikade säilitamiseks, kui ka nende arvu suurendamiseks .
Loodetavasti juba praegu käimas olevad abinõud aitavad ja ka tulevased inimpõlved saavad nende konnade olemasolu nautida.
Kasutatud kirjandus
Uus-Meremaa konnade koduleht [WWW-materjal] http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs.html 05.10.2009 ja 04.10.2009
Wipipedia artikkel Leiopelmatide sugukonna konnadest [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Leiopelmatidae , 04.10.2009
Wkipedia pildimaterjal; achey konnade levila [WWW-materjal]
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_archeyi_range.PNG 04.10.2009
Wikipedia pildimaterjal; Hamiltoni konnade levila [WWW-materjal]
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_hamiltoni_range.PNG 04.10.2009
Wkipedia pildimaterjal; Maud saare konnade levila [WWW-materjal]
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_pakeka_range.PNG 04.10.2009
Wikipedia pildimaterjal; hocstetteri konnade levila [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_hochstetteri_range.PNG 04.10.2009
Wikipedia artikkel Uus-Meremaa Looduse Säilitamise Seadusest [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Conservation_Act_1987 04.10.2009
Wikipedia artikkel Uus-Meremaa loodue säilitamise osakonnast [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Department_of_Conservation_(New_Zealand) 04.10.2009
Wikipedia artikkel Aucklandi loomaaiast [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Auckland_Zoo 04.10.2009
NZFrogs; Sisse toodud liigid [WWW-materjal] http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Introduced+frogs.html 04.10.2009
NZFrogs; Terves maailmas toimuv konnade hävimise kriis [WWW-materjal] http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009
NZFrogs; Säilitamine [WWW-materjal] http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009
Uus-Meremaa avalik portaal ; pärismaised loomad, Kahepaiksed; Konnad; Ohud
[WWW-materjal] http://www.doc.govt.nz/conservation/native-animals/reptiles-and-frogs/frogs/threats/ 04.10.2009
CITES, lisades asuvate loomade nimekiri [WWW-materjal]
http://www.cites.org/ 04.10.2009
Jennifer S. Holland ; National Geographic ; April 2009; “Amphibians”