Eesti punane raamat (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

pdf

Eesti looduskaitse

......................................................................... 27 Kaitstavad loomad .................................................................................................................................................................................................... 30 Punane nimestik .......................................................................................................................................................................................................... 32 Võõrliigid .........................................................................................................................................................................

Keskkonna ja loodusõpetus

32

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

5. Bitroopide, elupaikade kaitse 6. Looduskaitse väljaspool kaitselasid. 2   Looduskaitse arenguetapid Eestis - Teet Koitjärv on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse: -1910 - akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; 1910...1935 - akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; 1935...1944 - riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; 1944...1957 - akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta; 1957...1994 - riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; Alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis. Olulised isikud keskkonna- ja looduskaitses 1. K.E von Baer- ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele. Pööras tähelepanu kalavarude kaitsele ja valedele püügiviisidele 2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 3

Keskkonnakaitse

24

doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

Klassikalise looduskaitse algus:  Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse  Kaitsealade loomine  Bitoopide, elupaikade kaitse, kaitse  Looduskaitse väljaspool kaitselasid Looduskaitse arenguetapid Eestis: Teet Koitjärv (2001) on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse:  ... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta;  1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega;  1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel;  1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta;  1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“;  alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“. Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos: 1297- Hakati tegelema looduskaitsega

Keskkonna kaitse

48

doc

Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

Klassikalise looduskaitse algus:  Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse  Kaitsealade loomine  Bitoopide, elupaikade kaitse, kaitse  Looduskaitse väljaspool kaitselasid Looduskaitse arenguetapid Eestis: Teet Koitjärv (2001) on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse:  ... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta;  1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega;  1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel;  1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta;  1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“;  alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“. Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos: 1297- Hakati tegelema looduskaitsega

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

19

doc

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. 2. Taimkatte ajalugu Eestis? Palünoloogiline meetod? Taimkatte ja taimestiku kaitse üheks olulisemaks tegutsemisjuhendiks on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis kirjutati alla Rio de Janeiros 1992 ning mille Eesti ratifitseeris 1994. aastal. Konventsiooniga tähtsustati vajadus säilitada eluslooduse mitmekesisus selle kõigil tasemetel. Bioloogiline mitmekesisus tähendab erinevate elusorganismide rohkust maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. Oluline on vältida ökosüsteeme, kasvukohti ja elupaiku või liike ohustavate

Bioloogia

58

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

projekti komisjoni  Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja  Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni  Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees  Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht  Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja  1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas  19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis  1886 – regulaarse keskkonnaseire algus  1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom)  1924 – Harilaid, Järvselja reservaat  1925 – Hiiumaa jugapuud  1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis  1930 – Abruka lehtmets

Keskkonnakaitse

14

doc

Eesti taimed ja taimekate

karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. Arktiline kliimaperiood. Viimase jäätumise mandrijää hakkas Eestis taanduma umbes 13 500 aasta eest. Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 aastat tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik. On leitud sammalde eoseid, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolmu. Keskdrüüases levisid astelpaju, rabamurakas, selaginell, drüüas, efedra, rand-ogamalts, soolarohi jt. Subarktiline kliimaperiood, 11 800 - 10 000 BP 10 300 BP tekib Balti jääpaisjärvel ühendus Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis ja jääjärve tase alanes 25 m võrra, ühtlustudes maailmamere tasemega. Kujuneb soolane Joldiameri. Algas

Eesti taimestik ja selle kaitse

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)