Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Looduskaitse (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Polütehnikum

Looduskaitse


Referaat
Koostas: Relika Viilas
Rühm: TA-08
Saku 2010

Sisukord


1. Looduskaitse mõiste ...........................................................................................................lk 3
2. Looduskaitse eesmärk ........................................................................................................lk 3
3. Seire ................................................................................................................................lk 3-4 4. Looduskaitse vajab .............................................................................................................lk 4
5. Looduspargid ..................................................................................................................lk 4-5
6. Looduskaitse liidud ............................................................................................................lk 5
6. Kasutatud kirjandus ja viited .............................................................................................lk 6
7. Lisa .....................................................................................................................................lk 7

Looduskaitse


Mõiste


Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju ( antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset , praegusel ajal on see vastupidi. (1)

Looduskaitse eesmärk


Looduskeskkonna kaitset on vaja selleks, et vähendada ja püüda vältida kogu eluskeskkonna saastamist ning säilitada veel rikkumata loodust.
Inimtegevuse tagajärjeks on sageli vältimatu eluskekkonna rikkumine või isegi hävimine. Nii juhtub see näiteks metsade raiumise ja maavarade kaevandamise korral. Kaitse eesmärk on inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine loodusele , sest täielikult vältida seda ei saa. Näiteks pärast maa-ala kasutamist tuleb riukutud keskkond taastada. Raiesmikule istutada uued puud, kaevandatud alad ja prügimäed tasandada ja metsastada.
Looduskaitse põhimõtetest lähtudes tuleb loodusvarasid kasutada võimalikult säästlikult. Ühe loodusvara kasutamisega ei tohi kaasneda teise loodusvara raiskamist. Näiteks tuleb tulevase põlevkivikarjääri kohalt eelnevalt langetada ning ära vedada mets ja eemaldada viljakas pindmine mullakiht. Kui kaevandamine toimub rabastunud alal, tuleb esmalt ära kasutada turvas.
Looduskaitset reguleerivad rohked seaduslikud aktid ja rahvusvahelised kokkulepped. Keskkonnaprobleemid ulatuvad üle riigipiiride. Seepärast peavad riigid metsade, merede ja õhu kaitsel ühiselt tegutsema. Sellepärast on riikide vahel sõlmitud hulgaliselt keskkonnakaitset käsitlevaid leppeid ja kehtestatud piiranguid. (2)

Seire


On looduskeskkonna seisundi jälgimine. Looduskeskkonna kaitses on tähtis keskkonna seisundi pidev jälgimine. Seire käigus kogutakse andmeid paljude keskkonnaga seotud nähtuste ( temperatuuri, saasteainete sisalduse õhus ja vees, loom- ja taimeliikide elu- ja kasuvutingimuste jm ) kohta. Seire andmete alöusel antakse teatud aja tagant hinnang keskkonna seisundi kohta ja püütakse ette ennustada, mis toimub keskkonnaga lähitulevikus.
Kui kavatsetaks ette võtta töid, mis on seotud keskkonna suuremate ümberkorraldustega ( nt uue maantee rajamine ), siis on vaja enne hinnata keskkonnamõjusid: st uurida, kuidas ja millises ulatuses võiks kavandatav tegevus mõjutada nii eluta kui ka elusloodust ( nt ökosüsteeme, taime-, looma – ja seenelooke ). Keskkonnamõjude hindamise tulemustest selgub , kas kavandatavat tööd ( ja mis tingimustel ) võib ette võtta või ei. Saadud tulemuste alusel valitakse sobivam tegevusvariant, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik keskkonna kahjustusi. (2)

Looduskaitse vajab


  • Ennetavaid meetmeid:
    alternatiivsete energiaallikate kasutamine, keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate arendamine, säästva arengu kavad;
  • Igapäevast hästikorraldatud jäätmemajandust:
    prügi vedu, ladustamine ja utiliseerimine, heitvete puhastamine,
  • Keskkonnaseisundi kontrolli:
    teave pinnase, vee ja õhu olukorrast; vajadusel kiirete abinõude kasutusele võtmine, süüdlaste ja kahjude väljaselgitamine,
  • Kaitseabinõusid:
    loodusobjektide ( kooslused , kaitsealad) ja inimese elukeskkonna säilimiseks vajalike piirangute kehtestamine.

Kaitseabinõud loodusobjektide säilimiseks on olnud klassikalise looduskaitse tähtsaimaks tegevusvaldkonnaks alates tema tekkest 19. sajandi II poolel.
Looduskaitse alguseks Eestis loetakse Vaika saartel kaitseala loomist 1910.a. Praeguseks hõlmavad umbes 400 erinevat järku kaitseala 11,9 % Eesti territooriumist. Nende süsteem on korrastamisel. Kaitsealused üksikobjektid (rändrahnud, põlipuud) omavad ka kaitsetsooni, kaitsealused taime- ja loomaliigid on kaitstud oma elupaikade kaitse ja (erineva rangusega) kasutuspiirangute kaudu.
Loodusvarade üldrahvaliku kasutamise huvides on seatud mitmeid ehituspiiranguid (mere rannal ja siseveekogude kaldal ) ja pandud kohustusi maaomanikele, et tagada kõigi huviliste ligipääs kaunitele loodusmaastikele. (3)

Looduspargid


Üheks osaks looduskaitses on looduspargid, neid leidub üle terve maailma igal pool. Mõned suuremad neist on:


Yellowstone National Park - asub Ameerika Ühendriikides Wyomingi, Montana ja Idaho osariigi alal. See on loodud 1872. aastal ja on maailma esimene rahvuspark . Pindala on 8987 km². Park on saanud oma nime Yellowstone'i jõe järgi, mis voolab läbi rahvuspargi. Seal on umbes 300 geisrit ja umbes 10 000 kuumaveeallikat. Rahvuspargis leidub koiotte, piisonikarju, põtru, lumelambaid, grislikarusid, baribalisid, hunte ja nelja liiki hirvesid. (4)
Grand Canyon National Park – On võimas ja inspiratiivne maaala,Grand Canyon on 227 jõemiili ehk 446 km pikk, kuni 18 miili ehk 29 km lai ja tervelt miil ehk 1,6 km sügav. Looduspargi staatuse omandas ta 1919. (5)
Yosemite National Park – Rajati see park 26. veebruar 1919. See on USA üks kõige vanemaid loodusparke ja see asub Arizonas. Park hõlmab 1,902 miili² see on 4927 km². (6)
Serengeti National Park – On suur ( 800 aakrit ehk 3.2 km2 ) rahvuspark Aafrikas Serengetis Tanzanias, mis on rajatud 1951. aastal. Põhi asukateks on seal lõvid, leopardid , elevandid, mustad ninasarvikud ja aafrika pühvlid lisaks paljudele teisetele loomaliikidele. (7)
El Yunque National Forest – On vihmametsa looduspark , mis asub Puerto Rico saarel, suuruseks on tal 28,002 aakrit ehk 113.32 km² ja asutatud on ta aastal 1903. Aastas võib seal sadada kuni 6m vihma ehk 380 000 000 m³, terve metsa peale. (8)Established: 1903
Volcanoes National Park – Park asetseb loode Rwanda’s ja on kõrvuti Virunga Rahvus Pargiga, mis asub Congo Demokraatlikus vabariigis, ja Mgahinga Gorilla Rahvus Pargiga, mis asub Uganda’s. Rahvuspark on tuntud kui paradiis mägi gorilladele. Samuti on see koduks viiele kaheksast vulkaanist, mis on Virunga mägedes (Karisimbi, Bisoke, Muhabura, Gahinga ja Sabyinyo), mis nüüdseks on kaetud vihmamesa ja bambusega. Park avati aastal 1929 hõlmates juba siis tohutut maaala suurusega 19 298 090 km². (9)

Looduskaitse Liidud


Looduskaitses on väga suur osakaal ka keskkonda ja loodustkaitsvatel organisatsioonidel ja liitudel, enamus neist on vabatahtlike ühendused. Mõned suuremad neist on:
  • IUCN ( Rahvusvaheline Looduskaitse Liit 1948 ) – Looduskaitsealade tegevuse kordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästev kasutamine.
  • WWW ( Maailma Looduse Fond 1961 ) – Hankida raha IUCN’i projektide ja ohustatud liikide päästmiseks ning looduskaitsealade asutamiseks arengumaades.
  • Rome Club ( Rooma Klubi 1968 ) – Rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu- ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusressursside küsimustest ja inimkonna tulevikust .
  • Greepeace ( 1971 ) – Kaitsta loodust ja rahu maailmas.
  • Worldwatch Institute ( 1974 ) – Andmete kogumine maakera keskkonnaseisundi kohta. Annab välja raamatut „Maailma seisund“. (2)

    Kasutatud kirjandus, viited


  • http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitse
  • Mati Martin; Bioloogia 8. klassile II osa; 2008; § 19 „Keskkonnakaitse mõiste ja eesmärgid“ lk 90-92.
  • http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/gis/loodusvara.html
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Yellowstone%27i_rahvuspark
  • http://www.nps.gov/grca/
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Grand_Canyon_National_Park
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Serengeti_National_Park
  • http://en.wikipedia.org/wiki/El_Yunque_National_Forest
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Volcanoes_National_Park

    Lisa


    Pildid loodusparkidest
    7
  • Vasakule Paremale
    Looduskaitse #1 Looduskaitse #2 Looduskaitse #3 Looduskaitse #4 Looduskaitse #5 Looduskaitse #6 Looduskaitse #7
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reela Õppematerjali autor
    referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Keskkonnakaitse üldkursus
    32
    docx

    Keskkonnakaitse üldkursus

    KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus

    Keskkonnakaitse
    KK üldkursuse eksami materialid
    20
    pdf

    KK üldkursuse eksami materialid

    1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 ­ looduskaitseväärtuseta Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid - looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg - looduskaitse kui hiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid,seltsid) teadusliku loodushoiu algus - looduskatitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid istitutsiooni jne.) - looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks klassikalise looduskaitse algus

    Keskkonna kaitse
    ÖKOLOOGIA EKSAMIKS
    42
    doc

    ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

    LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse KT
    39
    doc

    Keskkonnakaitse KT

    looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid

    Keskkonnaohutus
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    20
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse

    Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid. Kõige eelneva purustamine aga tegelikult lähendas inimesi loodusega

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Kõik vastused KESKONNAKAITSE
    30
    docx

    Kõik vastused KESKONNAKAITSE

    looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
    53
    pdf

    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

    Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks 1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil sõlmisid Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov. 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon 1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mille koostas Gustav Vilberg LUS-i looduskaitsesektsioonile saadetud teadete põhjal. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste) välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti riigieelarvele lisanduvaid kulusid.T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees

    Keskkonna kaitse
    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
    284
    pdf

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

    neljas korduses (Roosaluste 1981). 1980−1981. aastal uuriti Viidumäel tallamise mõju metsateedele. Mõju selgitamiseks rajati 32 minitransekti. Igal transektil asus 5 väljakut mõõtmetega 1 x 1 m, kus määrati liigiline koosseis ja katteväärtus. Radade olukorda hinnati 5-palli süsteemis ja mõõdeti ka radade sügavust (Roosaluste 1988). Rekreatsiooni mõju keskkonna, sh metsade seisundile ning alade koormustaluvust uuriti Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis 1980-tel ja 1990-tel aastatel. Rekreatiivseteks metsadeks loeti haljasvööndi parkmetsi, linnametsi ja rahvusparki, maastikukaitsealade puhketsoonide metsi ning rekreatviiseteks maadeks peale metsamaade ka haljastusmaid (ka lagendikud, puhkerannad, veed-alad, liivikud, kivistikud, lood). Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi Looduskasutuse laboratooriumi töörühm koostas rekreatiivsete

    Loodus




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    Ammeli profiilipilt
    Ammeli: Andis päris hea ülevaate keskkonnakaitsest
    09:10 11-10-2010
    karlrusi profiilipilt
    karlrusi: päris asjalik
    11:51 18-04-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun