PUNANE RAAMAT (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Keskkonnaohutus
Nimi
PUNANE RAAMAT
Referaat
Juhendaja :
Tartu 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.PUNANE RAAMAT 4
2.PUNANE RAAMAT EESTIS 5
KASUTATUD KIRJANDUS 7

SISSEJUHATUS

Mis on Punane Raamat ja milleks seda koostatakse? Algatus tuli Šveitsist Rahvusvaheliselt Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidult (alates 1994. aastast Maailma Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) juba 1949. aastal, mil loodi komisjon , mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate ja haruldaste (väikeste leiukohtade arvuga) taime- ning loomaliikide kohta. 1966. aastal ilmusid esimesed rahvusvahelised Punased Raamatud (Red Data Book). Nüüdseks on lisaks rahvusvahelistele Punastele Raamatutele need olemas ka paljudes riikides ja piirkondades. Läänemere äärsetel riikidel on igaühel oma ja ka kogu regiooni kohta ühine Punane Raamat.

PUNANE RAAMAT

Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide (ka liigisiseste vormide) kohta - levik, uurituse aste, seisund jms. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest (punane, kollane, valge, roheline, hall). Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid (nagu punane tuli hoiatab see ohu eest), kollastele väheneva arvukusega (ohualtid) liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust pääsenud liigid ja hallidele lehtedele need liigid, mille seisund on määratlemata (vähe uuritud). Loodus muutub pidevalt, inimese mõju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime- ja loomaliikide elutingimused . Kord punasele lehele kantud liigi võib olukorra muutudes tõsta vähem ohtu kuulutavale lehele. Punane Raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduse kohta. Punane Raamat ei saa kunagi valmis. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma uued andmed Punasesse Raamatusse. See võimaldab looduskaitse administratiivasutustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävingust. See on Punase Raamatu põhimõte.

PUNANE RAAMAT EESTIS

Eestis hakati Punast Raamatut koostama rahvusvahelise Punase Raamatu põhimõtete alusel 1975. aastal Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjonis bioloogiadoktor Eerik Kumari juhtimisel. Eesti esimese Punase Raamatu käsikirjaline teaduslik variant valmis 1979. aastal, sisaldades andmeid 155 taimeliigi ja 104 loomaliigi kohta. Selle suure töö tegid 26 loodusteadlast kümnest teadusasutusest (põhiliselt TA Zooloogia ja Botaanika Instituudist). Raamat koostati neljas eksemplaris ja jaotati ametlikuks kasutamiseks looduskaitseasutustele. 1987. aastal tuli Punast Raamatut hakata täiendama Moskvast antud uute eeskirjade järgi - koostati uued nimekirjad, kuid töö jäi pooleli . Eesti taasiseseisvumise järel jätkatakse Punase Raamatu redigeerimist. 1994. aastal moodustati Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juurde Punase Raamatu toimkond , mille tööd juhib bioloogiadoktor Arvi Järvekülg. Punase Raamatu uues redaktsioonis lähtutakse taas rahvusvahelise Punase Raamatu ning Soome ja Rootsi Punaste Raamatute eeskujust. Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on määratletud Eesti Punase Raamatu liikide kategooriad:
0 HÄVINUD VÕl TÕENÄOLISELT HÄVINUD (Hv)
1 ERITI OHUSTATUD (Eo)
2 OHUALTID (Oa)
3 HARULDASED (Hr)
4 TÄHELEPANU VAJAVAD (Tv)
5 MÄÄRATLEMATA (Mr)
Eestis on Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhtimisel Punane Raamat kokku pandud neljal korral – aastail 1979, 1988, 1998 ja 2008. Eesti 1998. aasta Punane Raamat oli nagu eelmisedki paljude loodusteadlaste ühistöö tulemus. Selles punases raamatus on andmeid 1318 liigi ja alamliigi kohta. Eesti Punasesse Raamatusse kantud ohustatud liikide nimekiri ei kattu üks üheselt Looduskaitseseaduse alusel kaitstavate liikide nimekirjaga. 2008. aastal uuenenud Eesti punase raamatu liiginimestiku järgi on Eestis hinnatud vaid umbes 4300 pärismaise liigi (16%) ohu astet. Viimase hindamise tulemusel on Eesti ohus 1296 liiki (u 30% hinnatutest). Väljasurnuks või peaaegu hävinuks hinnatakse seejuures 295 liiki ehk 7% hinnatutest ja u 1% seni Eestis leitud liikidest.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.loodus.envir.ee/6page.html
http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/protection/species/F1173161804