Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem. (0)

Bioloogia .
Populatsioon , Kooslus , Ökosüsteem, Rahvuspargid ; Globaalprobleemid ja konventsioonid.
Ühe liigi esindajad koos moodustavad populatsiooni.Seega on populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise , aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms.Ükski taime ega loomaliik ei saa eksisteerida looduses teisest sõltumatult.Ühe elupaiga organismide vahel kujunevad välja kindlad suhted. Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid . Jaguneb kolemks, 1) maismaa pindmine kiht 2) veekogud, 3) õhkkond. Bioomiks nimetatakse suure ökosüsteemi elustikku.Biosfäärikaitsealad on suured piirkonnad, kus säilitatakse mingit tüüpilist ala loodusest kui tervikuna .Reservaadid on alad, kus inimeste viibimine on keelatud, et vältida nende kahjulikku mõju säilitatavale alale Biosfäärikaitsealade peamine eesmärk on aga säilitada ja uurida kaitstavaid ökosüsteeme ning võrrelda neid aladega, mis inimese elutegevuse tagajärjel on muutunud või muutumas. Ainuke eestis on Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Liikide ja nende elupaikade paljusust on hakatud nimetama bioloogiliseks mitmekesisuseks. Eestis kasvab saarema umbrohi ja eesti soojumikas, keda mujal maailmas ei kasva. Mida paremad tingimused, seda parem ja liigirikkam on ala elustik . Osad liigid on laialt levinud ja hävimisoht on väike, osasi on aga vähe ja ,et need ei hävis tuleb nende elupaiku säilitada. Inimene peab tegutsema nii,et ta ei kahjustaks tervetes ökosüsteemides kehtestatuid seaduspärasusi. Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandite uurmiseks ja tutvustamiseks. ( Lahemaa , Karula, Soomaa , Vilsandi. ) Looduspargid on iseloomulik looduse või kultuurimaasikuga kaitsealad. Nende ül on säilitada ja paranda selle maastiku ilmet . ( Haanja, Otepää, Vooremaa, Hiuuma laiud) Looduskaitsealad on teadusliku väärtusega, hävimisohus taime ja loomaliikide ning ka nende elupaikade kaitsmiseks. ( Matsalu , Nigul, Endla, Alam- Pedja ) . Eesti loodus on kogu rahva ühisvara ja sellest on õigus osa saada meil kõigil, samuti on meie kohus see hoida kauni ja puhtana. Õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega nimetatakse igamehe õiguseks. Keskkonnakaitse on inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimine.
Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Läänemere kaitse. 1992
Merekaitse üldleping. Lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 1992
Ohustatud taime ja loomaliikide rahvusvaheliste kaubastamist puudutav konventsioon. Lõpetada ohustatud taime ja loomaliikide kaubitsemine ja korraldada rahvusvaheline järelvalve . 1993
ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Maailma ja eri troopiliste vihmametsade liigirikkuse kaitse. 1994
ÜRO kllimamuutuste konventsiion. Pidurada kasvuhoonegaaside tootmist ja metsade hävimist . 1994
Maailma looduse fond( wwf) 1961. Hankida raha IUCN-i projektidele ja ohustatud liikide päästmiseks ning looduskaitsealade asustamiseks arengumaades.
Greenpeace . 1971. Kaitsta loodust ja rahu maailmas.
Rooma klubi. 1968. Rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusressursside küsimustest ja inimkonna tulevikust .