Punased raamatud (0)

Keskkonnakaitse teaduskond
KODUNE TÖÖ
Üliõpilane:
Keskkonnakaitse esimene kursus
„PUNASED RAAMATUD“
juhendaja: Prof .
2013

Sisukord

Mis on punased raamatud? 3
Eesti punased raamatud 4
Esimene Eesti punane raamat 4
Teine Eesti punane raamat 4
Kolmas Eesti punane raamat 5
Neljas Eesti punane raamat 5
Eesti punane raamat internetis 5
Kasutatud infokanalid 6

Mis on punased raamatud?

Punased raamatud on trükitud punased nimistud ehk punased nimekirjad, inglise keeles nimistu „red list“ ja raamatud „red data books “. Punane nimistu on lihtsamalt öeldes andmestik , mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Punaste nimistute jaoks on loodud Maailma Looduskaitseliit (IUCN), see organisatsioon haldab ülemaailmset ohustatud liikide andmebaasi, kus on põhjalikud loetelud maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsetest kaitseseisunditest. Esimene punane raamat anti välja IUCNi poolt aastal 1966.
Punastesse raamatutesse kogutakse andmeid haruldaste ja ohustatud liikide kohta teadlaste poolt, sinna juurde märgitakse nende liikide levik, uurimuse aste, seisund jms.
Punane raamat ei koosne punastest lehtedest ega ka ainult tavalistest valgetest lehtedest. Lehed on ära jagatud kindlateks värvideks, seal on punased lehed, rohelised lehed, valged lehed, kollased lehed ja hallid lehed. Igal värvil on oma tähendus: punased lehed - eriti ohustatud liigid; kollased lehed – väheneva arvukusega liigid, ohualtid liigid; valged lehed – haruldased liigid; rohelised lehed – ohust pääsenud liigid; hallid lehed – määratlemata seisundiga liigid (tavaliselt andmete puuduse tõttu).
Kuna loodus on pidevas muutumises ning on tugevalt mõjutatav inimtegevuse poolt, siis saab erinevatel juhtudel erinevaid liike tõsta ühest kategooriast teise ehk ühelt lehe värvilt teisele. Näiteks korda väga ohustatud liik on olude paranemise tõttu kosunud ning ei ole enam ohus, siis saab selle liigi tõsta rohelisele lehele. Samuti võib juhtuda vastupidi, et ühel hetkel liik mis on tõstetud rohelisele lehele, sattub jällegi raskustesse ning muutub taas väga ohustatud liigiks või suisa harulduseks, vastavalt olukorrale tõstetakse siis liik kas uuesti punasele või valgele lehele.
Punastes raamatutes ei kajastata looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduste kohta. Punast raamatut ei saa kunagi lugeda täielikult valminuks, see muutub pidevalt. Loodusuurijad peavad järjepidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ning kandma uued andmed raamatusse. Nii on võimalik looduskaitse üksustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks täielikust hävimisest.
Kõige suurimaks globaalseks ohuks peetakse elustiku mitmekesisuse vähenemist. Selleks et seda vältida, tuleb kõigepealt kogu elustik arvele võtta ning seejärel püüda peatada ohustatud taksonite kadu. Keskkond püsib vaid siis, kui suudetakse alles hoida kõik tema eluvormid . Seda rõhutades kirjutasid 157 riigi juhid 1992. aastal Rio de Janeiros alla bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile.
Näiteks aastal 2008 oli IUCNi punasesse nimistikku kantud 44 838 looma- ja taimeliiki, nendest 16 298 olid eriti ohustatud.
2009. aasta seisuga on IUCNi punasesse nimestikku kantud 47 677 looma- ja taimeliiki, nendest 17 291 liiki on eriti ohustatud. See pole aga lõplik arv, sest eriti ohustatud võivad olla veel mitmed tundmatud (kirjeldamata) liigid. Veel tänagi leitakse mitmeid uusi liike, millest varem ei oldud veel teadlikud.

Eesti punased raamatud

Algatus pidada punaseid nimestikke tuleneb Rahvusvahelisest looduskaitseliidust, nemad peavad andmestikku ülemaailmselt ohustatud liikidest.
Eesti punane raamat ehk punane nimistik on Eesti riigi territooriumil leiduvate looduslike liikide andmestik, mis annab hinnangu Eesti territooriumil olevate liikide ohustatusele ehk nende väljasuremise tõenäosusele. Eesti punase nimistiku eesmärk on sama mis ülemaailmse punasel nimistikulgi, st et tuleb jälgida ja hinnata kõiki liike, nende seisundit kõikides tasandites ning pöörata tähelepanu liikide mitmekesisuste vähenemise ohule, üles kutsuda võimalikke ohte minimaliseerima ja alusteaduste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ning korraldamiseks.

Esimene Eesti punane raamat

Selle koostamist alustati Eesti Teaduste Akadeemias aastal 1975 Eerik Kumari eestvedamisel. Raamat valmis aastaks 1979 neljas eksemplaris, see oli teaduslik käsikirjaline variant. Autoriteks olid peamiselt Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadlased, see sisaldas 259 liigi andmeid. Aastal 1982 ilmus kõvaköiteline raamat, mille koostaja oli Eerik Kumari.
Foto: http://www.loodus.envir.ee/6page.html

Teine Eesti punane raamat

Selle koostamist juhtis Ervi Järvekülg. See sai valmis aastaks 1988, aga ilmus alles 1993, kuna Eestis toimusid ühiskonnas suured muutused. Teises punases raamatus käsitleti 315 liiki.

Kolmas Eesti punane raamat

Kolmanda raamatu koostaja oli Vilju Lilleleht, ta oli ka ühtlasi raamatu toimetaja . Andmeid koondasid kokku 25 Eesti loodusteadlast ja kokku käsitleti selles raamatus 1312 liigi andmeid. Kolmas raamat ilmus trükituna 1998 aastal Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnafondi toetusel TA looduskaitse komisjoni väljaandena.
Foto: http://www.vanaraamat.ee/index.php?filter=&otsi=eesti+punane+raamat&q_type=0&t_id=0

Neljas Eesti punane raamat

Neljanda raamatu koostamist alustati aastal 2006 valmis sai see 2008 aastal, see oli samuti TA looduskaitse komisjoni väljaanne. Neljandas raamatus võeti koostamise aluseks juba IUCN-i nõuded, mis kajastab parimal ja lihtsamal moel hetketeadmisi liikide seisundist meie looduses ning moodustab teadusliku aluse liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks.

Eesti punane raamat internetis

Aastal 2002 valmis esmakordselt Eesti punase raamaatu interneti lehekülg, mis kajastas 1998 aastal ilmunud punase raamatu andmeid.
Uus punase nimestiku andmebaas asub eElurikkuse koduleheküljel.

Kasutatud infokanalid

http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_raamat (19.01.2014)

http://www.loodus.envir.ee/6page.html (19.01.2014)

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_punane_raamat (19.01.2014)

http://elurikkus.ut.ee/info.php?lang=est (19.01.2014)