Karjääride ja kaevanduste rajamine (1)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj

Eestis on põlevkivitööstusele kehtestatud keskkonna- ja ressursimaksud väga madalad, mis muudavad Eesti põlevkivitööstusele sisuliselt erimajanduspiirkonnaks. Eestis maksavad elektrijaamad ühe tonni atmosfääri paisatud CO2 eest 11,5 krooni. CO2 maksud teistes riikides jäävad reeglina 200-1000 krooni vahele. Põlevkivitööstus maksab kasutatud vee eest kümneid kordi vähem kui teised tööstused, ta ei maksa ka maa eest, mis on kaevanduste poolt rikutud. - 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2. Kirde Eestis on kümneid asulaid, mille elu sõltub peaaegu ainult põlevkivitööstuse poolt makstavatest toetustest, millega kompenseeritakse kaevandustegevuse poolt tekitatud keskkonnakriisi - põhjavee kadumist, maa vajumist jne. Sotsiaalsed probleemid Ida-Virumaal on lahendatud näiliselt ja tegelikkuses toimib tänane ,,sotsiaalne turvalisus" hoopis kui sotsiaalprobleemide pomm

Energiaarvutus

34

doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

need ohtlikud loomadele. Paekarjäärides esineb spetsiifiline taimestik, mis mujal Eestis puudub või on haruldane. d. Savi Savi kasutatakse ka kohaliku tööstuse ettevõtetes (tellised, keraamika, drenaažitorud).Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud, sageli vertikaalsed, kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud. e. Kruus ja liiv Kruusa- ja liiva karjäärid on loodusele suhteliselt ohutumad kui teiste maavarade kaevandamisel loodavad karjäärid. Samuti on liiva- ja kruusakarjäärides pärast kaevandamise lõpetamist tekkivad veekogud atraktiivsed supluskohad puhkajatele. Kruusa ja liiva kaevandamisega luuakse tahtmatult elupaiku mitmetele liikidele kellest mõned on ohustatud (juttselg kärnkonn) f. Turvas

Keskkond

6

doc

Litosfäär

hävitamine jne. 5 sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus ­ tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest. Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine mullad põhjavesi taimkate · Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme

Geograafia

7

doc

Litosfäär

Looduslikud: · Suured vihmasajud · Sulaveed · Maavärinad · Vulkaaniline tegevus · Suur nõlvakalle Inimtegevus · Kaevandamine · Ebaõige ehitustegevus · Lõhkamised · Vale maaharimine · Lageraie nõlvadel · Teede rajamine mägedesse 18) Mõisted: Seismilised lained ­ lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. Seismiline katkestuspind ­ vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maakoor ­ Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks.  Mandrilava ­ ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud.

Geograafia

14

doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

kalade rände võimalused. · Jäätmetest saadava energia keskkonnamõju sõltub olulisel määral kasutatavast tehnoloogiast. Põletamise korral on BCDD/PCDF emissiooni oht väga suur. · Sobiva tehnoloogia s.h. heitgaaside märgpuhastusega on võimalik neid ja teisi heitmeid siiski oluliselt vähendada. Vähem probleeme keskkonnale tekitab prügi gaasistamine · Biomassi kasutus energia toormena võib mõjutada keskkonda mitmeti. · Suurte monokultuuride rajamine võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad ka herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid. · Arvestades vähem põletatud fossiilkütusest tulemata jäänud emissioone on üldmõju bioloogilisele mitmekesisusele kahtlemata positiivne. 21. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile · Põlevkivi: Põlevkivi maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni

Keskkonnakaitse

19

doc

INIMESE OSA AINERINGLUSES

tavalise uue kodu ehitamiseks läheb vaja ~25 erinevat mineraali ning 400 tonni täitematerjale, rääkimata siis autodest, elektroonikast või ka riietest või toiduainetest. Iga Eesti elanik tarbib aastas keskmiselt ~13 t ehitusmaavarasid. Nende kaevandamine ei ole kunagi varem olnud nii suure tähelepanu all, kui praegu. Hiljutine majandusbuum on tõstnud nõudluse nende järele iseseisvusaja kõrgemaile tasemele. Selle katmiseks on tehtud rekordarvus geoloogilisi uuringuid ning esitatud uute karjääride kaevandamise loa taotlusi. Samas on protsessi väike läbipaistvus ning laiema üldsuse vähene informeeritus uute arenduste vastu sageli esile kutsunud sotsiaalse vastuseisu. Võttes arvesse ka keskkonnakaitselised piirangud on pilt üsna kirju. (Arengukava, 2009) 13  7. ÜLDINE VEEPUUDUS JA GLOBAALNE SOOJENEMINE Kliima muutumine ja vee liigkasutamine paljudes maailma piirkondades viib selleni, et

Majandus

30

doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

Kuumaveeallikate juurde on rajatud kuurorte. Gaasid toovad maa seest väävlit, mis on tooraine keemiatööstusele. Turismiobjektiks 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter. Maavärinate esinemispiirkonnad: · Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Väiksemaid maavärinaid võivad esile kutsuda: · Koobaste sisselangemised · Kaevanduste varingud · Maaalused 10 Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine ­ maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus).

Geograafia

8

doc

Litosfäär

tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus ­ tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) 10. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. Ehitiste rajamine nõlvale. Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (1)