Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loomsed Kiud (0)

1 Hindamata
Punktid
Jõhvi Gümnasiuum
Loomsed kiud ja nende kasutamine
Referaat
Koostaja : Laura Grigorjan
Juhendaja : Ene Sokman
Jõhvi 2011
Sisukord
~ 2 ~
LOOMSED KIUD – MIS NEED ON?
Loomsed kiud / animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on.
Loomsete kiudude jaotus:
LOOMSED KIUD
VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD
LAMBAVILL VEISEVILLAD
(lammas) (jakk, muskusveis )
KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID (andoorakits, kašmiirkits, harilik kits , kašgoora kits) (siidiliblikas)
KAAMELLASTE VILLAD KARUSLOOMA VILL
(laama, kaamel, alpaka , guanako, vikunja) (angoora küülik)
Villa ja karvade rühma võidakse tinglikult jaotada ka suled ja udusuled kui loomset päritolu tekstiilsel otstarbel kasutatav valguline materjal.
Oma referaadis räägin lähemalt mida saab lambast, kašmiirkitsest, vikunjast ning siidiliblikast, samuti lisan pilte ja palju huvitavat informatsiooni.
~ 3 ~
LAMBAVILL
- Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine , millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid , vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid.
LAMMAS. /Ovis aries / Seda looma kodustati rohkem kui 9000 aastat tagasi Edela-Aasias. Villakut kandvate lammaste kohta on andmed alates pronksiajast.
Lambaid kasvatatakse peamiselt villa pärast, mis on kõige elastsesm ja soojendavam looduslik kiud. Kõige rohkem lambavilla toodavad Austraalia , Hiina ja Uus- Meremaa .
Vill ei ole siiski kõikide lammaste "rõivastus" Lambad elavad väga erineva kliimaga paikkondades ja nende villak sõltub sellest, millistes tingimustes nad elavad ja mis tõugu nad on. Tänapäeval kasutatakse erinevate omadustega villa erineval otstarbel. Näiteks karedat, jämeda kiuga villast tehakse vaipu, pehmest ja peenikesest kiust hoopis aluspesu .
Lambavillast vaip , hommikumantel, sokid
Villa kasutatakse väga palju tekstiili ja mööblitööstuses, sest see on soe, kortsumatu, kerge ja vastupidav. Lisaks imab niiskust ja on tulekindel , st ei põle leegiga.
Kuna erinevaid lambatõuge on palju, siis annavad nad ka erinevat villa.
Kõige väärtuslikum vill on meriino, mida saadakse meriino lammastelt (pildil) ja mis on väga pika (keskmiselt 6-10 cm pikk) ja peenikese kiuga. Eriti peene kiuga villa segatakse ka siidiga. Vill on väga krussis ja elastne. Aastas saadakse meriinolambalt 3-6 kg pesemata villa.
Eestis kasvatatakse villa saamiseks peamiselt lambaid. Meil on oma lambatõud – mustapealine, valgepealine ja räägitakse ka maalambast. Viimane elab peamiselt saartel ja on teistega võrreldes vastupidavam ja peenema-pehmema villaga
~ 4 ~
KITSEVILL
KAŠMIIRKITS. /Capra hircus laniger/ See loomake on pärit Himaalaja nõlvadelt Tiibetist. Kašmiirkitse nimetus tuleneb India Kashmere – nimelisest provintsist. Tänapäeval kasvatatakse kašmiirkitsi peamiselt Hiinas. Hiinas saadakse umbes pool maailmas toodetavast kašmiirvillast (umbes 10 000 tonni toorvilla aastas). Mongoolias toodetakse 3000 tonni. Veel toodetakse kašmiirvilla Iraanis , Türgis ja Afganistaanis, Euroopas toodetakse seda ka, kuid vähe (Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias ja Šotimaal).
Kašmiirkitselt kammitakse eriti peent (peenemat kui meriinovill) ja kallist villa, mida kutsutakse ka kiudude kuningaks. Kašmiirlõng on väga pehme, kerge ja soe. Villal on hea soojuspidavus ning see imab hästi niiskust. Selleks et saada parimat kiudu , kammitakse kitselt aluskarva. Sellest eemaldatakse hiljem sisse jäänud pealiskarvad. Kammimine tehakse kevadel, kui loomad oma talvekarva vahetavad. Ühelt kitselt saab vaid 500 grammi villa, seega on vill ise väga kallis.
Kammlõnga kasutatakse käsitöölõngana, džemperite, mütside, kinnast, sokkide ja käsitsi kootud sallied valmistamiseks; kraaslõngast toodetakse kostüümi- ja mantliriiet peamiselt naiste rõivaste valmistamiseks. Turuliidriteks kašmiirvillaste kangaste toodete valmistamisel on Itaalia, Šotimaa, Inglismaa ja Jaapan. Piltidel kašmiirvillast sokid, lõng ning sallid.

~ 5 ~
KAAMELLASTE VILL
VIKUNJA. /Vicugna vicugna/ Tema on üks kahest metsikust Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonna kuuluvatest imetajatest. Vikunja toodab väikeses koguses eriti head villa, mis on väga kallis kuna seda looma saab pügada iga kolme aasta tagant. Vikunja villa hinnatakse kui kõige kallimat ja haruldamat villa maailmas. Vikunja vill on väga pehme ja soe. Just oma soojuse pärast ongi see vill väga populaarne . Kuna vikunja vill on väga tundlik keemilistele ainetele, on temast tehtud tooted oma loodusliku värviga.
Inkade ajal olid need loomad suures väljasuremisohus, ja kuigi nende arv on hulganisti kasvanud, nad on siiani paljude asutuste (nt  IUCN ja US Department of the Interiori) arvates väljasuremisohus.
Vikunja kangast sallid, ülikond, jakk
Vikunja villa saab kasutada sokkide, kampsunite, ehete , sallide, ülikondade, tekkide jms valmistamisel.
Vikunja lõnga ja kanga praegune hind on 1800-3000 dollarit meetri kohta. Näiteks vikunja kangast tehtud käterätt võib maksta umbes 1500 dollarit, mehe kasukas aga 20 000 dollarit.
~ 6 ~
SIID
- Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud. Siidi kasutamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Hiinas ja Indias. Euroopas oli siid nii nõutud, et maksis sama koguse kulda. Siidi vedu Hiinast Euroopasse oli nii aktiivne, et peamist kaubateed hakati kutsuma Siiditeeks.
Siid on üks tugevamaid looduslikke kiude ( teravam kui terastraat). See on elastne, vähekortsuv, särav ja läikiv ning peamiselt valget või kreemikat värvi. Siid imab hästi niiskust, see teeb siidi suvel jahedaks ja talvel soojaks ja tänu sellele on siidi ka kerge värvida. Siidist saab luksuslikke rõivaid, mis säilitavad oma vormi, langevad hästi jälgides figuuri. See on kõige hinnalisem looduslik kiud.
SIIDILIBLIKAS. Esineb tänapäeval vaid vangistuses . Inimene kasvatab teda juba enam kui 5000 aastat. Tänu sellele, et siidiliblikaid pidevalt aretati, on nüüdisaja siidiliblikas palju suurem, temalt saadakse rohkem siidi ning ta on täiesti lennuvõimetu. Röövik saavutab täissuuruse umbes kuue nädala möödudes. Enne nukkumist lõpetab ta söömise, muutub rahutuks, kõnnib erinevates suundades ning otsib sobivat kohta. Varre külge kinnitudes hakkab ta siidikookonit kuduma. Siidikiud on tegelikult rööviku kehas paiknevate ning alahuuleni ulatuvate paariliste kudumisnäärmete, mis on tegelikult muundunud süljenäärmed, eritis . Pärast kookoni moodustumist moone jätkub. Täiskasvanud siidiliblikas koorub kookonist umbes kahe nädala pärast. Kuna liblikas rebib kookonist lahkumisel siidikiu puruks, peab siiditootja liblika tapma veel enne seda, kui ta valmikuks muutub. Kookonid korjatakse enne liblikate koorumist kokku ja alustatakse nende töötlemist, nii et vastsed hukkuvad. Suurimad ja kõige raskemad kookonid valitakse välja, et nendes asuvad isendid saaksid lõpuni areneda ja panna aluse uuele liblikapõlvkonnale.
~ 7 ~
MIDAGI HUVITAVAT:
• Savikrohvi sideaineks kasutatakse loomseid kiudusid (nagu nt loomasõnnikut)
• Lambavill põleb leegita
• Päikesevalgus saab siidi värvust kollakaks muuta
• Hobuse jõhvidest valmistatakse keelpillide poognaid
• Maailmas on olemas Nike tossude kollektsioon, milles on kasutatud hobusekarva
• On olemas seriaal nimega „Cashmere Mafia “ (kašmiiri maffia )
• Maailma kõige kallimad pärisvillast „UGG“-sid maksavad 350 dollarit.
~ 8 ~
KASUTATUD KIRJANDUS
Tekst:
http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/keemiliste_kiudude_jaotus.html
http://www.hot.ee/looduskiud/B1.ht m
http://www.hot.ee/looduskiud/B3.ht m
http://www.lambawark.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=45
http://sahtlisisu.blogspot.com/2008/09/objekt-ladina-keeles.html
http://ekool.tktk.ee/failid/HT/ajutine/tuulik/opilastele_egle/kamiirkitse_vill.html
http://ekool.tktk.ee/failid/HT/ajutine/tuulik/opilastele_egle/kamiirvilla_kasutamine.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Vikunja
http://www.hot.ee/looduskiud/B5.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/siidiliblikas_evelin.ht m
http://www.saviukumaja.ee/?id=31
http://www.chacha.com/question/what-is-the-most-expensive-pair-of-uggs
Pildid:
http://www.on24.ee/kodu/kodutekstiil/vaibad_k/4440
http://www.hot.ee/looduskiud/B3.ht m
http://www.crade.eu/epood/Lambavillast-sokid--OV007/
http://www.okidoki.ee/item/1051476/
~ 9 ~
http://www.washingtonpost.com/conversations/cashmere-goats-newly-hatched-chicks-white-tiger-cubs-and-more-in-animal-views/2011/04/22/AFafuLQE_gallery.html#photo=1
http://www.penhaligons.com/shop/accessories/shop-by-product-type/cashmere-and-silk/cashmere-socks-in-antique-pink-635860.html
http://www.cites.org/gallery/species/mammal/vicugna.html
http://montopolichicago.com/coatsslacks
http://www.alpaluxe.com/product-details.php?proid=22
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/siidiliblikas_evelin.ht m
http://www.jennthejelly.com/ironing-silk-tips/
http://www.supplierlist.com/product_view/kalila/72836/100106/BCBG_SILK_DRESS.ht m
~ 10 ~
Vasakule Paremale
Loomsed Kiud #1 Loomsed Kiud #2 Loomsed Kiud #3 Loomsed Kiud #4 Loomsed Kiud #5 Loomsed Kiud #6 Loomsed Kiud #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sheeranator Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

-Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained
24
doc

„ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud..............................................

Kiuteadus
Alpakad referaat
30
docx

Alpakad referaat

eeslikisa meenutava häälega. Väiksemaid röövloomi võivad nad rünnata andes esijalgadega hoope ja sülitada. [1] 5 4 ALPAKA LIIGID 4.1 Alpakasid on kolme liiki Kõige tuntum on teistest selgesti eristuv sirge ja tiheda karvkattega Huacayo (95% populatsioonist) (vt joonis 3). Nad suudavad elada Andide raskematel aladel ja nende vill (Alpaca fleece) on tugev ja säbar ehk tugev ja kiud on väga peened. Kõige rohkem sarnaneb Huacayo vill lambavillale. [2] Teiseks liigiks on pika, krussis ja läikiva karvkattega Suri (Alpaca Suri) (vt joonis 4). Just sellisest villakiust on sobiv valmistada mantliriiet. Suri kiud on läikiv ja tavaliselt valge, samuti üsna sirge ja mitte eriti elastne, mis jättab siidi mulje. [2] (Joonis 4 Suri) (Joonis 3 Huacayo)

Materjaliõpetus
Alpakad
13
docx

Alpakad

alpakale tagant. Karja hoiatavad nad sissetungijate eest sissehingamisel tekkiva valju ja terava eeslikisa meenutava häälega. Väiksemaid röövloomi võivad nad rünnata andes esijalgadega hoope ja sülitada. [1] 4 ALPAKA LIIGID 4.1 Alpakasid on kolme liiki Kõige tuntum on teistest selgesti eristuv sirge ja tiheda karvkattega Huacayo (95% populatsioonist) (vt joonis 3). Nad suudavad elada Andide raskematel aladel ja nende vill (Alpaca fleece) on tugev ja säbar ehk tugev ja kiud on väga peened. Kõige rohkem sarnaneb Huacayo vill lambavillale. [2] Teiseks liigiks on pika, krussis ja läikiva karvkattega Suri (Alpaca Suri) (vt joonis 4). Just sellisest villakiust on sobiv valmistada mantliriiet. Suri kiud on läikiv ja tavaliselt valge, samuti üsna sirge ja mitte eriti elastne, mis jättab siidi mulje. [2] (Joonis 4 Suri) (Joonis 3 Huacayo)

Materjaliõpetus
Vähemtuntud tekstiilikiud
44
pdf

Vähemtuntud tekstiilikiud

Agave​ ​sisalana Sisalikiud saadakse taime lehtedest, mis on 1,5-2 meetrit pikad. Noortel lehtedel võivad olla hambad, kuid need kaovad kui lehed küpsemaks saavad. Oma 7-10 aastase eluea jooksul annab taim tavaliselt 200-250 kaubanduslikult asutatavat lehte, millest igaüks sisaldab kesmiselt umbes 1000​ ​kiudu. Kiud saadakse kätte koorimise teel. Täpsemalt lehed purustatase, pekstakse, harjatakse nüride nugadega pöörleva rattakomplekti abil, nii, et ainult kiud jäävad alles. Kiud kuivatatakse, harjatakse ja pallpakendatakse. Õige kuivatamaine on​ ​oluline,​ ​kuna​ ​kiu​ ​kvaliteet​ ​sõltub​ ​väga​ ​suuresti​ ​niiskussisaldusest. Oma tugevuse, vastupidavuse, venimis võime ja vastupidavusega mereveele on Sisal traditsioonilislest​ ​olnud​ ​juhtiv​ ​materjal​ ​põllumajanduses. Lisaks köitele, niitidele ja paeltele kasutatakse seda ka spetsiaalse paberi, filtrite,

Materjaliõpetus
Tekstiilkiud
10
doc

Tekstiilkiud

a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5

Keemia
TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud ­ painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud.

Ettevõtlus
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID
13
pdf

KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID

Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD KIUD JA KANGAD NENDEST Taimsed kiud: Kõige tuntumad on puuvill ja lina. Lisaks dzuut, kanep, sisal, kapok ja ramjee. PUUVILL (Bw,CO) - Baumwolle, cotton 5000-3000 e.m.a. / India 2500 e.m.a / Egiptus Euroopas hakati puuvilla töötlema 18 saj Puuvillased kangad on: sits, batist, flanell, frotee, teksariie, samet, jne Puuvillast tehakse ka õmblusniiti ja käsitöölõnga. *Bio-puuvill (bio- cotton) Ökopuuvill Bio-puuvill on testitud kahjulike ainete suhtes. Bio-puuvilla ei kasvatata suurtes

Kiuteadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun