............................................................4 2.2 Kohustumine ja järjekindlus.......................................................................................................5 2.3 Sotsiaalse tõenduse printsiip.......................................................................................................6 2.4 Meeldivus................................................................................................................................... 6 2.5 Autoriteetsus..............................................................................................................................6 2.6 Nappus........................................................................................................................................7 3. Mõjutamine klienditeeninduses........................................................................................................8 3.1 Kliendi mõjutamisese viisid................................................
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
publik Reaktiivses propagandas propagandasõjas- toimib nelikmudel. Autoriteet propagandist- vastane-publik 4-mudelis vastane kui konteksti osaline!! Etenduse kommunikatsioonitüüp. Propagandist kui kanal Kontekst(sh keskkond ning müra) Sõnum ja kood ühendavad kaht kommunikatsiooniakti osalist: adressanti ja adresaati. Sõnumi saatja autoriteet Sõnumi saaja publik KOMPETENTSUS on autoriteetsus, mille annab tunnustatud asjatundlikkus. KONFLIKT on intriigi abil vastasleeris esilekutsutud lahkarvamustel püsiv lahendusteta pingeseisund, mida saab lahendada vaid väljaspoolt tulija (rahuvahendaja) INFORMATSIOON Informatsioon on propagandasõnumi konkreetne sisu. Eristada võib kaht liiki informatsiooni: 1.Ratsionaalne (mõistuspärane) informatsioon, 2.Emotsionaalne informatsioon (fastsinatsioon) Fastsinatsioon ei ole informatsiooniteooriaga hõlmatav, mistõttu oleks õigem
Individuaalsed erinevused ilmnevad eelkõige psühholoogilise reaktiivsuse tasemes (psychological reactance, Brehm) · Sotsiaalsed rollid V Mõjustamine interpersonaalsel tasemel Robert Cialdini (2000) 6 mõjustamise viisi: · Vastastikkus (Reciprocity) · Järjepidevus (Consistency) · Sotsiaalne tõendus (Social proof) · Meeldivus (Liking) · Autoriteetsus (Authority) · Nappus (Scarcity) 1. , , - . , - , . , . 2. , , , . , - , . 3. , . , , - . , , . , , . 4. , , . , . . 5. , . , , . , ; , . 6. , , , . , , - , , - . , , . VI Valetamine
Lõpetada tasub alati mõne mazoorse akordiga. 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 6 Veel Tähelepanu vajavad aspektid Sisu vastavus teemale ja töö pealkirjale, püstitatud eesmärkidele; läbitöötatus ning selle selge ja loogiline esitus; autori omapoolne panus; argumentatsiooni veenvus, järelduste (ja ettepanekute) põhjendatus; töö vormistuslik ja keeleline korrektsus, viitamissüsteemi kasutamise korrektsus; kasutatud materjalide loetelu autoriteetsus, viidetele vastavus ja nõuetekohane vormistus; töö maht; töö teoreetiline ja praktiline väärtus, positiivsed ja parandamist vajavad küljed, tekkinud küsimused. 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 7 Retsensiooni edastamine autorile Kokkulepe autoriga - millal ja kuidas retsensiooni edastamine toimub. Edastamine hiljemalt kaks päeva enne kaitsmist Autor peaks vastama küsimustele, mis tekkisid retsenseerimisel
arvestus ja töötlemine hoiustamine ja säilitamine evalveerimine ja dekomplekteerimine statistika 7. Mis on kogude arenduskava eesmärk? selgelt väljendada raamatukogu tegevussuunad, hõlbustada koordineerimist ja koostööd nii raamatukogu sees kui piirkonnas 8. Nimeta teavikute/ressursside peamised valikupõhimõtteid. Vastavus komplekteerimispõhimõtetele Informatsiooniallikate autoriteetsus, usaldatavus, täpsus, paikapidavus Hangitavate ressursside kvaliteet Nõudlus Hind E-ressursside puhul vajalikud tehnilised lahendused Kasutajate võimalused juurdepääsuks väljaspool raamatukogu 9. Nimeta teaviku kvaliteeti mõjutavad olulisemad kriteeriumid. Sisu: Autoriteetsus, usaldusväärsus Täpsus Käsitluse adekvaatsus, erapooletus ja sügavus Andmete kaasaegsus
määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstand. nim. sots. malliks. Inimgruppide eristumine üksteisest põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, usulised. Võim ühiskonnas: võimu ressursid: omand ja aineline kapital, inimkapital (teadmised ja oskused), sots. kapital (suhted, usaldus). Võimu teost. meetodid: tradit. dünastiad on sajandeid valitsenud, autoriteetsus kuuletutakse veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, mõistuslik kaalutlus maksame kõik ausalt makse, kuna teame, et see on meie kõigi huvides, sund hirm võgivalla ja karistuse ees. Ka seadused on sund. Komponendid: asutused ja instit., riigibürokraatia, kirjalikud õigusnormid. Tänapäeva valits. lähtub: hiearhilisusest, sots. partnerlus, paljusid osapooli koonduvatest võrgustikest nt ümarlaud. Tänapäevase valits. lähtekohad: konservatiivne
Cialdini Süstemaatilised mõjutamisekspertid: 1) Müügiinimesed. 2) Annetusekogujad. 3) Reklaamitootajad. 4) Teised. - Osalusvaatus - uurimismeetod, mille puhul uurijast saab midagi spioonitaolist. Kuigi elukutselised mõjustajad kasutavad nõustumise saavutamiseks tuhandeid erinevaid taktikaid, võib enamiku neist paigutada peamisse kategooriasse: 1) Vastastikkus. 2) Kohustumine ja järekindlus (järelpidevus). 3) Sotsiaalne tõendus. 4) Meeldivus. 5) Autoriteetsus. 6) Nappus. 1 Mõjustamisrelvad - Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised käitumismustrid paljude erinevate liikide puhul. Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras. Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõelda ja siis nendega nõustuda (või
Tsentraalne ja perifeerne tee • Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu – Individuaalsed erinevuse – mõtlemisharjumus – Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks • Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. “ma ei tohiks teile seda öelda, aga …” – “aus” klienditeenindaja) Meelitamine, kiitmine, väärtuslikuna näitamine (nt saavutustele, isikuomadustele viitamine)
raamatukogu ülesannetele ning kasutajate vajadustele vastava kogu loomine ja arendamine Kogusid võib moodustada põhiliselt: · Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) · Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, depoo-, kohalkasutus-, põhi-, reserv-, suletud, kojulaenutuskogu jne) Teavikute/ressursside peamised üldised valikupõhimõtteid · Vastavus komplekteerimispõhimõtetele · Informatsiooniallikate autoriteetsus, usaldatavus, täpsus, paikapidavus · Hangitavate ressursside kvaliteet · Nõudlus · Hind · E-ressursside puhul vajalikud tehnilised lahendused · Kasutajate võimalused juurdepääsuks väljaspool raamatukogu Teaviku/inforessursi kvaliteeti mõjutavad olulisemad kriteeriumid Sisu: Muu: · Autoriteetsus, usaldusväärsus · Esteetiline väärtus · Täpsus · Tehnilised/tehnoloogilised
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollaks...
Joachim Rückert. The Unrecognized Legacy: Savigny's Influence on German Jurisprudence after 1900 Autorist Artikli on autoriks on Joachim Rückert. Rückert on saksa õigusteadlane, kes annab loenguid Frankurdis Johann Wolfgang Goethe Ülikoolis õigusfilosoofia, -ajaloo ja eraõiguse alal. Artikli väljaandmise ajal, 1989. a andis Rückert loenguid Hannoveri Ülikoolis. Artiklist Rückerti ajendas artiklit kirjutama asjaolu, et Savigny mõju õiguse arengule on liiga vähe uuritud. Kuigi igale juristile on teada teiseste või kolmandate allikate vahendusel Savigny panus õiguse arengule, on see vähekülladane ja vajaks rohkem uurimist. Rückert analüüsib Savigny mõju kuuest erinevast teemast lähtuvalt: 1.) õigusajalugu 2.) autoriteetsus õiguse praktiseerimisel 3.) akadeemiline kirjandus tsiviilõiguses 4.) põhilised õiguse kontseptsioonid 5.) põhilised õiguspoliitilised seisukohad 5.) üldine õiguse metadoloogia ja 6.) üleüldine metadoloogia. Rückert ...
Millised on ilmnemise tingimused? (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898) · Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid (Zajonc, 1980) Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? köie tõmbamine, Ringelmann 1913 · Latané, Williams ja Harkins (1979): tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus Konformsus · Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega tulukese liikumine, Sherif 1935 joonte pikkuste võrdlemine, Asch 1951 Autoriteetsus · Autoriteet on isik, kellel on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist kontrollida · Allumine autoriteedi käsklusele · On osa igapäevasest sotsiaalsest elust
o Kogude evalveerimine ja dekomplekteerimine o Kogude statistika 7. Mis on kogude arenduskava eesmärk? - selgelt väljendada raamatukogu tegevussuunad, hõlbustada koordineerimist ja koostööd nii raamatukogu sees kui piirkonnas 8. Nimeta teavikute/ressursside peamised valikupõhimõtteid. o Vastavus o Hangitavate ressursside kvaliteet komplekteerimispõhimõtetele o Nõudlus o Informatsiooniallikate autoriteetsus, o Hind usaldatavus, täpsus, paikapidavus o E-ressursside puhul vajalikud o Kasutajate võimalused juurdepääsuks tehnilised lahendused väljaspool raamatukogu 9. Nimeta teaviku kvaliteeti mõjutavad olulisemad kriteeriumid. · Teatmeaparaadi (bibliograafia, Sisu: kommentaaride, lisade v. irdlisade · Autoriteetsus, usaldusväärsus
hoolt kandma ja puudujääkide korral korraldama nende likvideerimise. / Krull, E. 1998.a./ Õpetamise spetsiifikas, lisaks teoreetilistele teadmistele ja praktilistele oskustele on tähtsad, olenemata õpetatavast õppeainest, õpetaja iseloomu- ja isiksuse individuaalsed omadused, mis avalduvad otseselt õpetaja eetikas, kohustustes, õpetamise kvaliteedis, õpilastega suhtlemisel tundides ja ka õpetajatevahelises koostöös. / Eisenschmidt, E. 2002.a./ 1.1 Õpetaja isiksus 1. Autoriteetsus. Õpetaja on klassi autoriteet, ta teab, mis on õpilaste jaoks oluline ning omab ülevaadet ainest. Autoriteetsus õpilaste üle toimib siis kui õpetajat austatakse ja tema sõna kuulatakse. Valitsema peab distsipliin. 2. Õiglus, õiglane kohtlemine. Õpetaja vastutab enda sõnade eest, hoiab talle usaldatud saladusi, kohtleb õpilasi võrdselt, ei soosi kedagi. Hindamisel on õpetaja objektiivne. Konfliktide korral tuleb need õiglaselt lahendada. 3. Ausus
rahvamajanduse allsüsteem, nt side, teed Institutsiion riiklik, majanduslik, kunstiline vm sotsiaalne asutus Investeering rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil Kontseptsioon käsitus, vaadete süsteem Mandaat volitus, volikiri, saadikukoht Mobiilne liikuv Munitsipaalne omavalitsuslik, omavalitsusele kuuluv Naturaalmajandus rahatu majandus. Süsteem, mis rahuldab oma vajadused ise Postindustriaalne tööstusühiskonnajärgne Prestiiz lugupeetavus, mõjukus, autoriteetsus Sotsiaalne ühiskondlik Staatus olukord, seisund; sotsiaalne seisund.
Siiski ei paku eesti keel terminite tõlkimiseks adekvaatseid vasteid. Kui Eco räägib dekodeermisest, siis eesti keeles ei ole muud valikut kui ülekodeerida. Antud termini puhul tuleb alati spetsifitseerida kumma terminiga on tegemist, sest olgem ausad võhikud ei leiaks isegi kontekstist toetust. Author autoriteet, autor, võim, mõjuvõim. ,,Feministliku teooria sõnaraamat" (Dictionary of Feminist Theory) ütleb, et autoriteetsus on kindlaks määratud võim, mille kasutus on tihti küsitav, kuna autoriteetsust käsitletakse rutiinina. Feministlik teooria keskendub eeskätt sellele, kuidas autoriteetsus sõltub keelest. Näiteks kasutavad feministidest kirjanikud alternatiivset naiskeele etümoloogiat, mis esindab naiste võimu (Humm 1995: 16). Kui naiskeele etümoloogia on sama, mis Quine´i mõistes ,,kodukeel", mille järgi viimane
1.1. Füüsiline atraktiivsus..................................................................................17 5.1.2. Sarnasus......................................................................................................18 5.1.3. Komplimendid............................................................................................18 Kaitse........................................................................................................................19 6. AUTORITEETSUS..................................................................................................20 Kaitse ..................................................................................................................................20 7. NAPPUS...................................................................................................................21 Kaitse......................................................................................................................
Negatiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. 43. positiivne vabadus toimimine endast lähtudes, vabadus millestki. Positiivne vabadus viib üldiste tegevusprintsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Positiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. 44. utilitarism moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve. 45. episteemiline autoriteetsus 46. biheiviorism - üritas teadulikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile, stiimul- reaktsioon. (Watson) (monistlik) 47. füsikalism mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, kuid saab seletada teaduslikult (Carnap). (monistlik) 48. identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele ajule (Smart, Amstrong) (dualism) 49. funktsionalism kritiseerisid identsusteooriat; tuleks mõelda vaimuseisundist kui
Antud tunnused takistavad naise vastuvõtmist mitmetele tööaladele, mis soodustab nende muutumist "meeste ametiteks". Sellised elukutsed on näiteks juhataja, ehitaja, insener, autojuht, lendur ja politseinik. 6. Nimeta ja kirjelda vähemalt kaks Cialdini poolt formuleeritud mõjustamistehnikatest. Robert Cialdini (2000) 6 mõjustamise viisi: Vastastikkus (Reciprocity)/ Järjepidevus (Consistency)/ Sotsiaalne tõendus (Social proof)/ Meeldivus (Liking)/ Autoriteetsus (Authority)/ Nappus (Scarcity) Sotsiaalse tõenduse (Social proof) reegel: Toetub: matkimisele/ informatsioonilisele konformsusele/ sotsiaalse õppimise protsessile Sarnaselt reageerimine loob partnerites meeldivuse normi. Konkreetsete tehnikate näited: enamuse arvamuse loomise tehnika/ määramatuse loomise tehnika / "tavalise inimese arvamuse" tehnika Kasutatakse: Mudeli käitumise omandamise printsiipi/ Ärevuse vähendamise printsiipi
KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS Niipea, kui oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui ka teiste poolt survet käituda järjekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Selle surve tõttu reageerime viisil, mis õigustab meie eelnevat otsust. Me lihtsalt veename ennast, et tegime õige valiku ning kahtlemata oleme tänu sellele oma otsusega rohkem rahul. (Cialdini 2005:64). Mõned mänguasjatootjad on leidnud nipi, kuidas peale jõule kliente enda poodi tagasi meelitada, sellega mängitakse lapsevanemate järjekindluse ja kohusetunde peale. Enne jõule alustatakse teatud eriliste mänguasjade reklaamimist. Selleks on piisavalt aega, et lapses huvi äratada ja mudilased vanematelt neid nuruma hakkavad. Vanemad lubavad need hankida. Aga kui poodi minna selle kindla sooviga, see asi osta, siis seda ei ole müügil. Kas see on siis ,,Läbi müüdud", otsas või laost poodi ei ole saadetud. Ja selles see nipp seisnebki- maaletoojad või tootjad ei v...
Tingimusteks, kui suur on auditoorium, inimese üldine erutatavuse tõus, kui oluline on vaatleja inimese jaoks, teiste inimeste juuresolek. Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Selle kohaselt on inimestel kalduvus ,,viilida" kui töö on jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus. Kuidas seletatakse ära abistamiskäitumist ja agressiivsust? Konformsus - Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega Autoriteetsus allumine autoriteedi käskudele. Abistamiskäitumine- mistahes tegevus, mis viib teise inimese heaolu kasvule. Miks me oleme agressiivsed: · Instinktiteooria- agressiivsus kui kaasasündinud surmainstinkti
nüüd kaks keisrit. Kõrgkeskaeg (1054-1347) Ristisõdadest hakkasid huvituma ka paavstid, kelle võim hakkas tugevnema. 1059 aastal muudeti paavstide määramise korda, valida sai nüüdsest kiriklik golleegium. Seega kadus paavsti valimise juhuslikkus. Paavstivõimu asus tugevdama Gregorius VII (1073-1085). Paavsti võim ei sõltunud enam ilmalikust võimust ning keisril pole paavsti võimuga mingit pistmist. Keiser küll läänistas maa, kuid vaimuliku tunnuse andis paavst. Paavsti võimu autoriteetsus kasvas Innocentius III (1198-1216) ajal. Loodi paavstlik bürokraatlik süsteem. 13. sajand on paavstivõimu kõrgaeg Lääne-Euroopas. Hiliskeskaeg (1347-1492) Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim. Murranguks kujunes 13. Sajandil Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt kirikukümnise kontrollimise pärast Philippe IV Ilusaga. Konflikti võitis Prantsusmaa, ning selle tagajärjel tekkis paavstivõimu kriis. 1305
vajalik süsteem Institutsioon-riiklik, majanduslik, kunstiline vm sotsiaalne asutus Investeering-rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil Kontseptsioon-käsitlus, vaadete süsteem Mandaat-volitus, volikiri, saadikukoht Mobiilne-liikuv Munitsipaalne-omavalitsuslik, omavalitsusele kuuluv( nt linnale vallale) Naturaalmajandus-rahatu majandus, s.o süsteem mis rahuldab oma vajadused ise Postindustriaalne-tööstusühiskonnajärgne Prestiiz-lugupeetavus, mõjukus, autoriteetsus Sotsiaalne-ühiskondlik Staatus-olukord, seisund; sotsiaalne seisund
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus, et kallis peab kohekindlasti hea kvaliteediga olema. Enamus inimesi, kes kahtlevad eseme kvaliteedis, lähtuvad selle eseme ostmisel printsiibist, et mida kallim, seda parem.Ja nii ostavadki inimesed tihti kallimaid tooteid ainult sellepärast, et nad ei suuda vahet teha esemete kvaliteedi osas ja kasutavad nii öelda otseteed loo...
Mõjustamise psühholoogia – Teooria ja praktika – Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt.”Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.”) – tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus, et kallis peab kohekindlasti hea kvaliteediga olema. Enamus inimesi, kes kahtlevad eseme kvaliteedis, lähtuvad selle eseme ostmisel printsiibist, et mida kallim, seda parem.Ja nii ostavadki inimesed tihti kallimaid tooteid ainult sellepärast, et nad ei suuda vahet teha esemete kvaliteedi osas ja kasutavad nii öelda otseteed – loo...
(Aarma 2011:10-11). 2.1.1. Meng zi raamat Tema õpetussõnad, vestlused, õpilaste, valitsejate ja teistega on kokku kogutud seitsme- osalisse raamatusse Mengzi. Raamatus on välja toodud inimese kombelise käitumise regulatsioon vaadates riigi ja ühiskonna vaatevinklist. Oma raamatus viitab ta sellele, et inimene on esmatähtis ning jumalad tulevad teisena. Meng zi raamat on üldiselt aktsepteeritud kui algupärast, kuigi tema autoriteetsus teose puhul pole piisavalt tõestatud. Hiina ajaloo järgi aastast 100. e.m.a. on lühikeses ülevaates Meng zi-st on öeldud, et ta on kuulutatud selle seitsme raamatu autoriks nagu eelpool väidetud (http://catholicism.academic.ru/7782/Mencius). Kuigi teose nimi näib viitavat autorile on teise suhtes kahtlusi. Tõenäoliselt kirjutas osa teosest tõesti Meng zi, kuigi ilmselt on teos kokku pandud tema pooldajate poolt. Hoolimata sellest on teos autentse loomuga
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
Jooniselt 2 võib näha, et 300 voldi juures oli katse katkestanud vaid 10% osalejatest. Milgram nimetas faktorid, mil mõjutavad allumist autoriteedile (tulemuste seletused): 1. Kultuuri norm, mis soosib autoriteedile allumist 2. Käsk sooritada järjest ohtlikumaid tegusid samm sammult suuremad elektrilöögid 3. Vastutuse kaldumine teistele eksperimendi läbiviijatele, autoriteedile. Lisaks eelnevale oli tähtis ka eksperimendi ja eksperimentaatori tajutud autoriteetsus (laboris rohkem kuuletumist kui näiteks mõnes suvalises kabinetis). Siingi on oluline kaaslaste toetus kui teised osalejad lähevad katsega kaasa, on kuuletumine suurem. Viimaseks oluliseks mõjutajaks on nii õppija kui eksperimentaatori kaugus õpetajast õppija lähedus vähendas, eksperimentaatori lähedus suurendas kuuletumist. 4. Millist järgnevatest ei peeta prosotsiaalse käitumise algeks - ei ole sugulasvalik Prosotsiaalse käitumise alged
5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu. 6. Riiki juhitakse ühest kohast. Kindlad alluvussuhted. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimu komponendid : 1. Asutused 2. Ametnikud ja õigusnormid Võim inimsuhetes - Võimu tagab autoriteetsus ja populaarsus. Omab pigem sümboolset tähendust. Võime mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5
Kirjastaja oli hoolimatu: Wittgenstein ei saanud oma teose eest mitte mingit honorari. Pärast tehniliselt ebaõnnestunud ja laiemat tähelepanu mitte pälvinud esimest trükki ilmus teine koos Bertrand Russelli eessõnaga, mis sõltumatult Russelli tegelikest püüetest funktsioneeris laiema avalikkuse jaoks kui tuntud filosoofi poolt antud kvaliteedigarantii seni suhteliselt vähetuntud autori teksti juures. Aga juba mõne aasta pärast oli Wittgensteini autoriteetsus võrreldav Russelli omaga või seda ületavgi mitte ainult kitsamas asjatundjate ringis, vaid kogu formaliseeritud keelt tarvitavas filosoofias, ning tavaliseks sai Russelli arvamuseavalduse pidamine pigem LFT mittemõistmise väljenduseks. LFT on üks lühemaid klassikalisi teoseid filosoofia ajaloos. See koosneb hulgast tiheda stiiliga aforistlikest ütlustest. Ütlused on nummerdatud ja pandud omamoodi hierarhilisse tähtsusejärjekorda
5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu. 6. Riiki juhitakse ühest kohast. Kindlad alluvussuhted. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimu komponendid : 1. Asutused 2. Ametnikud ja õigusnormid Võim inimsuhetes - Võimu tagab autoriteetsus ja populaarsus. Omab pigem sümboolset tähendust. Võime mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5
Kirjastaja oli hoolimatu: Wittgenstein ei saanud oma teose eest mitte mingit honorari. Pärast tehniliselt ebaõnnestunud ja laiemat tähelepanu mitte pälvinud esimest trükki ilmus teine koos Bertrand Russelli eessõnaga, mis sõltumatult Russelli tegelikest püüetest funktsioneeris laiema avalikkuse jaoks kui tuntud filosoofi poolt antud kvaliteedigarantii seni suhteliselt vähetuntud autori teksti juures. Aga juba mõne aasta pärast oli Wittgensteini autoriteetsus võrreldav Russelli omaga või seda ületavgi mitte ainult kitsamas asjatundjate ringis, vaid kogu formaliseeritud keelt tarvitavas filosoofias, ning tavaliseks sai Russelli arvamuseavalduse pidamine pigem LFT mittemõistmise väljenduseks. LFT on üks lühemaid klassikalisi teoseid filosoofia ajaloos. See koosneb hulgast tiheda stiiliga aforistlikest ütlustest. Ütlused on nummerdatud ja pandud omamoodi hierarhilisse tähtsusejärjekorda
Sisekaitseakadeemia MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid teooriad teades, saab ennast rohkem kaitsta nende inimeste eest, kelle tööks ongi teisi mõjutada, et nee...
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
julgeoleku tagamiseks, esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, riigivõimul on üks keskpunkt ja võimuasutuste kindel hierarhia, riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. Riigivõimu komponendid on asutused ja institutsioonid, ametnikud ja õigusnormid. Majandusliku võimu puhul tagab juhtpositsiooni majanduslik edukus. Kultuuri vallas tagab juhtpositsiooni pigem populaarsus, autoriteetsus. Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest ehk 2 ülevalt- alla sõltuvusest. Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võrgustikuvalitsemine- valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe
on ning pakuvad indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja tingimuste raames, pakkudes selleks hingelist ja üleloomulikku jõudu, võimu. 86. Kas religioon kaob ühiskonnast? 87. Mis on võim? Võim kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. 88. Mis on autoriteetsus? Sund? Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Sund võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne) 89. Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad?
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 1...
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrolliv...
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem...
vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks. Võimalused sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine), töö aeg ja tingimused (tervis, kutsehaigused) 119.Mis on võim? Võim kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. 120.Mis on autoriteetsus? Sund? Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Sund võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne) 121.Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad?
ö."jumalikud kellad" ,Epifenomenalism (Huxley) kehalised protsessid põhjustavad vaimseid,Subjektiivse valdkonna kaitsjad (Nagel, Searle) teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Dualistlik interaktsionism- keha ja vaim mõjutavad teineteist. Biheiviorism- taandas kõik vaimuseisundid käitumisele, käitumise jälgimine sünnist surmani. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus: olla teadvusel, mõtelda. Solipsism: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus. Meem: mõistelised ühikud, mis võivad ise eksisteerida, nagu geenid. 22. Aristoteles eristas: Praktiline filosoofia -üldteadmine, mille järgi saab toimida, norm(eetika, esteetika, sots-poliitiline filo, ajaloofilo) Teoreetiline filosoofia- teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest, kirjeldav(metafüüsika, tunnetusteooria, keele-,vaimu-,teadusfilosoofia, loogika)
Friedrich II (1212 – 1250) ajal paavstiriik ümbritseti Hohenstaufenite valdustega, kuna Friedrich omandas Sitsiilia. Friedrich aga keskendus põhil Sitsiilia poliitikale. Saksamaal müüs ta keisrivõimu aadlikele, mis pikemas perspektiivis osutus keisritele hukatuslikuks. Friedrich II-l tekkisid mitmed konfliktid paavstiga. Pärast Friedrichi surma kaotasid keisrid peaaegu kogu oma ilmaliku valduse. Konfliktis jäi võitjaks paavst. Saksamaa jäi killustatuks. Paavsti võimu autoriteetsus kasvas Innocentius III (1198 – 1216) ajal. Innocentius oli ülemuslik valitsjete suhtes. Loodi paavstlik bürokraatlik süsteem. Alguse sai kirikulaulude kogumine ja inkvisitsioon. 13. saj on paavstivõimu kõrgaeg Lääne-Euroopas. Prantsusmaal tuli 987 võimule Kapetingide dünastia. Alguses olid nende valdused marginaalsed. Ajapikku Pr kuningate võim kindlustus järk-järgult seoses vasalliteediga. Inglismaa kuningavõimu
indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja tingimuste raames, pakkudes selleks hingelist ja üleloomulikku jõudu, võimu. 79. Kas religioon kaob ühiskonnast? 80. Mis on võim? Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. 81. Mis on autoriteetsus? Sund? Sund võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne) Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein)
TARTU ÜLIKOOL EP1 FILMI ,,THE IMITATION GAME" ANALÜÜS Uurimus Juhendaja: Pärnu 2017 SISUKORD 1.1.Sotsiaalsed faktid.....................................................................................................3 1.,,Imiteerimismäng" analüüs............................................................................................3 1.1.1.Ühiskond...........................................................................................................3 1.1.2.Kultuur..............................................................................................................5 1.1.3.Sotsialiseerumine..............................................................................................7 1.1.4.Hälbekäitumine.................................................................................................8 ...
Mis on võim? Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb Max Weberilt, kes defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Funktsionalistid: võim on ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud: konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke. Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. 82. Mis on autoriteetsus? Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein) Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda. (Browne) 83. Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad? Weber eristas legitiimse domineerimise kolme vormi:
Enese seire (self-monitoring) – enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil. JOHARI aken • Avatud ala (iseendale ja teistele teada) • Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud) • Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) MÕJUSTAMINE Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus TRANSAKTSIOONIDE ANALÜÜS Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone
maailma (kuid toob ka pahandusi). Esineb märkimisväärset korrelatsiooni energia rikkuse ja välispoliitika otsuste taga. Naftatulud näitavad suuremat agresiivsust välispoliitikas. Diislitelje paralleel: Iraan, Venemaa ja Venetsueela. Julgeolek ja ebaturvalisus: tarnijatele (produktiivusus väiksem) ja tarbijatele (heaolu kahjustamine). Terry Karl (Stanford 2008) väidab, et riigid sõltuvad naftast: majanduslik aspekt, suurem autoriteetsus, suurem konflikti püüdja. Naftat ja demokraatiat ei kooskõlasta (kergelt), küll aga kooskõlastab naftat ja sõda (kergelt). Paradoks on nafta režiimid on kõige stabiilsemad kuid ka kõige vastuvõtlikumad konfliktidele. (Kolumbia, Angola, Mehhiko, Sudaan, Venemaa jne.) Energia julgeoleku tasemed: Globaalne, regionaalne, riigipõhine, indiviid kui tarbija ning geopoliitilised aspektid. Puudub globaalne/ maailmatasemel konseptsioon EJOst. Keskkonna probleemid (külmad ja soojad talved)
121. Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist? 122. Mis on võim? Funktsionalistide ja konfliktiteoreetikute lähenemine? VÕIM ON VÕIME SURUDA TEISELE POOLELE PEALE OMA SEISUKOHTI JA ÜHISKONNA VÕIME MOBILISEERIDA RESSURSSE OMA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS. FUNKTSIONALISTID: VÕIM ON ÜHISKONNA TASANDIL VÕIME VALITSEDA JA SÄILITADA GRUPISISEST KORDA. KONFLIKTITEOREETIKUD: KONKREETSE KLASSI VÕIME SAAVUTADA ENDALE SEATUD EESMÄRKE 123. Mis on autoriteetsus? Mis on sund? AUTORITEETSUS ON TÕENÄOSUS, ET KUULETUMINE KÄSULE VÕETAKSE VASTU TEATUD GRUPI INIMESTE POOLT. SUND ON VÕIMU TÜÜP, MIS POLE LEGITIIMISEKS TUNNISTATUD NENDE POOLT, KEL VÕIMU EI OLE 124. Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad? WEBER ERISTAS KOLME VORMI: TRADITSIOONILINE RAJANEB HARJUMUSE JA KOMMETE JÕU NING GRUPITAVADE AKTSEPTEERIMISEL. KARISMAATILINE PÕHINEB JUHI ERAKODSETEL VÕIMETELE VÕI TEMA IDEEDE ERAKORDSUSEL.
119. Mis on võim? Funktsionalistide ja konfliktiteoreetikute lähenemine? Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Funktsionalistid: võim on ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud: konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke. 120. Mis on autoriteetsus? Mis on sund? · Autoriteetsus - on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda. · Sund on võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
