Vastus leiad õppematerjalist: "Kogude kujundamine" Kordamisküsimused

"Kogude kujundamine" Kordamisküsimused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIS ON KOGU KES ON KOGU?
KUS ON KOGU KOHT?
Mis on raamatukogu kogu?
Mis on kogu kujundamine arendamine?
Mis on kogude kujundamise eesmärk?
Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine?
Mis on kogude arenduskava eesmärk?
Mis on komplekteerimine?
Mis on komplekteerimisprofiil?
Mis on komplekteerimisplaan mida see sisaldab?
Miks peetakse arvestust rahvaraamatukogus?
Mida tehakse inventuuri käigus?
Kui sagedasti või millal rahvaraamatukogudes inventuuri peaks tegema?
Mis on kogude hindamise eesmärk?
Missugused on kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi?
Mis on kogude hoid?
Mis on kogude hooldus?
Mis on kogu kaitse?
Mis on säilitamine?
Milleks on tarvis säilituskava?
Mis on konserveerimine?
Mis on restaureerimine?
Mis on tasakaalustatult komplekteeritud kogude eelduseks?
Missugused on soovitatavad teavikute valikupõhimõtted?
Missuguseid teoseid rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida?
Mida rõhutatakse kogude koostajate ja komplekteerija pädevuse osas?
Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk?
Mis on sundeksemplari objektiks?
Millistest mitte arvuliselt?
Kes on sundeksemplare kohustatud loovutama?
Millal seda võib teha?
Missugustest trükistest sundeksemplare ei loovutata?
Mitmetasandiline on Teadusraamatukogude ühtne komplekteerimiskava?

KOGU – MIS ON KOGU? KES ON KOGU? KUS ON KOGU KOHT?

Mis on raamatukogu kogu?
See on eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond)

Mis on kogu kujundamine (arendamine)?
Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest)

Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?)

Laadi järgi ( ajakirjad , ajalehed, auvised, raamatud jne kogud )
Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo -, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne

Mis on kogude kujundamise eesmärk? – kasutajate nõudluse rahuldamine!

Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? - raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele.

Nimeta tegevused kogude kujundamisel.

Kogude arenduspoliitika väljatöötamine
Kogude komplekteerimine – valik ja hankimine
Kogude arvestus ja töötlemine
Kogude hoiustamine ja säilitamine (säilituskava ja ohuplaan )
Kogude evalveerimine ja dekomplekteerimine
Kogude statistika

Mis on kogude arenduskava eesmärk? - selgelt väljendada raamatukogu tegevussuunad, hõlbustada koordineerimist ja koostööd nii raamatukogu sees kui piirkonnas

Nimeta teavikute/ressursside peamised valikupõhimõtteid.

Vastavus komplekteerimispõhimõtetele
Informatsiooniallikate autoriteetsus, usaldatavus , täpsus, paikapidavus
Hangitavate ressursside kvaliteet
Nõudlus
Hind
E-ressursside puhul vajalikud tehnilised lahendused
Kasutajate võimalused juurdepääsuks väljaspool raamatukogu

Nimeta teaviku kvaliteeti mõjutavad olulisemad kriteeriumid.
Sisu:

Autoriteetsus, usaldusväärsus
Täpsus
Käsitluse adekvaatsus, erapooletus
Andmete kaasaegsus
Käsitluse sügavus
Asjakohasus
Relevantsus
Struktuur
Stiil
Teatmeaparaadi (bibliograafia, kommentaaride, lisade v. irdlisade jmt) olemasolu
(‘Huvitavus’)

Muu:

Esteetiline väärtus
Tehnilised/tehnoloogilised aspektid
Füüsilised omadused (nt köite vastupidavus jm)
‘Raamatukogulik potentsiaal’
Hind

KOMPLEKTEERIMINE. MIS ON KES ON KOMPLEKTEERIMINE

Mis on komplekteerimine?- Kogu loomine, plaanipäraselt ja süstemaatiliselt täiendamine vastavalt profiilile

Mis on komplekteerimisprofiil? - Raamatukogu ülesannetest ja lugejanõudlusest lähtuv teavikute valiku eripära komplekteerimisel

Mis on komplekteerimisplaan, mida see sisaldab? - Dokument, mis määrab kindlaks hangitavate teavikute hulga, laadi, keele, sisu, tüübid

Komplekteerimise viisid on ...

Jooksev komplekteerimine (kogu täiendamine uudisväljaannetega)
Retrospektiivne e järelkomplekteerimine (kogu täiendamine varem ilmunud teavikutega (kingitused, annetused, soodusmüügid)
Dekomlekteerimine (mittevajalike teavikute eemaldamine, vananenud ja kulunud teavikud )

Komplekteerimise allikad on ...
Peamised:

Kirjastused , kirjastajad
Vahendusettevõtted- edasimüüjad, hulgimüüjad
Raamatkauplused – jaekaubandus
Antikvariaadid – vanaraamatu vahendaja

Muud:

Organisatsioonid, institutsioonid , asutused
Raamatuoktsjonid
Eraisikud
Varukogud, reservkog

Teavikute hankimise viisid on ...

Sundeksemplarid
Ostud – kirjastused, vahendajad, jaemüük
Kingitused, annetused
Vahetused – mittevajalike dubletteksemplaride vahetus; uute väljaannete vahetus
Reprodutseerimine – (s.t. põhil. kopeerides. Tulenevalt Autoriõiguse seadusest pole vabalt lubatud. Võib kohalkasutuseks, kui uut osta pole enam võimalik)
Asendamine

Nimeta neli kogude arvestuse tüüpi.
Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja statistikanäitajate esitamise korda.

Summaarne arvestus – annab ülevaate kogust tervikuna , aga ka üksikute parameetrite lõikes.
Rahaline arvestus – summaararvestuse osa. Annab ülevaate varade bilansilisest seisust .
Üksikarvestus (individuaalne) – iga üksiku arvestusüksuse (eksemplari) registreerimine, arvelevõtmine ja arvestus üksikteavikute kaupa inventariraamatus, arvestuskataloogis, arvutifailis
Registreeriv arvestus – (bibliograafiline arvestus) täidab kontrolli ja teatme funktsiooni. Arvestust peetakse ühise pealkirja ja seeria alusel.

Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja statistikanäitajate esitamise korda.

Nimeta neli peamist kogude arvestuse mõõtühikut.

Eksemplar – iseseisev teavik , mis on koondatud ühtede kaante vahele (ümbrisse) ja moodustab terviku
Nimetus, pealkiri – dokumendi alguses olevad sõnad, mis seda dokumenti identifitseerivad ja üldjuhul teistest eristavad. Uue nimetusena arvestatakse kordustrükke ja mitmeköitelise teose iga köidet
Aastakomplekt – perioodilise väljaande aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu
Laudimeeter (lm) – UNESCO poolt soovitatud rahvusvaheline mõõtühik raamatukogustatistikas.
1 lm = 1 m pikk x 26 cm sügav x 37 cm kõrge x 35 kdt raamatuid/14 kdt ajakirju mahutavus. Arvestusse lähevad ka laenus olevad raamatud. Esitatakse täisarvuni ümardatult.

Nimeta arvestusüksused rahvaraamatukogudes.

nimetus – iga omaette tiitliga teavik ühes või mitmes köites. Raamatukogus juba enne olevate nimetuste lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult eksemplaride, mitte nimetuste hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta jooksul saabunud nimetuste arv;
köide, mis on samastatud eksemplariga – füüsiliselt iseseisev trükis, mis on köidetud kaante vahele ja moodustab terviku või selle osa;
aastakomplekt – ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu;
litsents – luba, mis annab õiguse kasutada teatud kindlatel tingimustel kellelegi teisele kuuluvat elektroonilist teavikut või andmebaasi.

Miks peetakse arvestust rahvaraamatukogus?
Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise ja rahalise väärtuse ning nendes tehtud muudatuste kohta raamatukogu elektroonilises andmebaasis või inventari- ja hulgiarvestusraamatus. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse töötulemusi.

Mida tehakse inventuuri käigus?
Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogu inventariraamatutes ja andmebaasides arvel olevaid teavikuid kohalolevate ja laenutatud teavikutega.

Kui sagedasti või millal rahvaraamatukogudes inventuuri peaks tegema?
Teavikute olemasolu kontrollimiseks tehakse raamatukogudes inventuur (tavaliselt iga 10 aasta järel või vajadusel – vastutava töötaja vahetus, avarii vms). Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon . Komisjoni kuuluvad tavaliselt raamatukogu omaniku esindaja, kogude eest vastutav isik, raamatukogu nõukogu esindaja jne.

Mis on kogude hindamise eesmärk?
Kindlaks teha, kas kogu vastab püstitatud ülesannetele ja kas see on loodud kõige efektiivsemate kulutustega

Missugused on kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi?

Kogudekeskne – uurimisobjektiks kogud ise
Kasutajakeskne - uurimisobjektiks kasutus ja kasutajad
Tulemuslikkusekeskne – mõõdetakse teenustele ja kogudele tehtud kulutuste efektiivsust

Mis on kogude hoid ?
(kogu säilitamine, hoid; collection maintenance ) – kogude pikaajalist säilitamist ja kasutamist kindlustavad meetmed: ratsionaalne paigutus , optimaalsete füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tingimuste loomine, kasutamiseeskirjade järgimine jne

Mis on kogude hooldus ?
Teavikute kaitse kahjulike mõjude (niiskus, tolm, kahjurid jm) eest nende säilivuse tagamiseks

Mis on kogu kaitse?
Kogu terviklikkuse kindlustamine; meetmed teavikute varguse, rikkumise, kaotamise jms vastu

Mis on säilitamine? Milleks on tarvis säilituskava?
Kõik tegevused, mis aeglustavad teavikute vananemist , takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusiga.

Mis on konserveerimine ?
materjalide püsistamine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega

Mis on restaureerimine ?
Tegevus, mille eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek

Mille alusel rahvaraamatukogu võib mittevajalikke teavikuid tasuta võõrandada või müüa?
Raamatukogu võib temale mittevajalikke teavikuid tasuta võõrandada või müüa valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.

Missugused on rahvaraamatukogude komplekteerimiseelistused kirjanduse osas?

rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus – Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised teavikud;
teadmiskirjandus, vastavalt vajadustele ja võimalustele ka võõrkeelne.Teatmekirjandus – entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud , bibliograafiad ja muud.
Tarbekirjandus – laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus - ja käsitööalased teavikud.
Elukestvat õpet toetav kirjandus – eri teadusalade teavikud nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne.
laste- ja noortekirjandus – väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud; eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik
tõlgitud ilukirjandus – klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt nõudlusele;
ajaviitekirjandus – teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest žanritest;
perioodika , eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded;
raamatukogundusalane kirjandus.

Nimeta peamised teavikute laadid ning oska neid nende tunnuste põhjal iseloomustada (raamat, jadaväljaanne, ajaleht, ajakiri, jne.).

Raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge. Statistikas arvestatakse raamatute hulka ka brošüürid (kuni 48 leheküljelised köidetud teavikud), köidetud kaardid, noodid, graafikateavikud, normdokumendid ja jätkväljaanded;
jadaväljaanne – järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või muus vormis teavik (nt elektrooniline jadaväljaanne), mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht).
Ajaleht – jadaväljaanne, mis edastab üld- või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte.
Ajakiri – regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse aastakomplekte ja nimetusi;
käsikiri – originaalteavik, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas;
auvis – teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog - kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad.
Audiaalteavik – heliplaat, - lint , -kassett analoogkandjal, laserplaat (CD) digitaalkandjal.
Visuaalteavik – diapositiiv, -film, kileleht analoogkandjal, foto digitaalkandjal.
Kombineeritud auvis- helifilm , videokassett (VHS) analoogkandjal, DVD digitaalkandjal;
muu teavik – mitte-elektrooniline teavik või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt lauamäng, Braille ’ kirjas raamat ja pisitrükis). Heliraamatud näidatakse auviste hulgas;
digitaalteavik – meediumile salvestatud digitaalkujul teavik, mis on üldjuhul loetav arvuti abil. Hõlmab e-raamatuid, elektroonilisi patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ning muid digitaalteavikuid;
e-raamat – litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. Arvestatakse nii füüsilisel kandjal kui ka võrgus pakutavate e-raamatute litsentse ja nimetusi;
muu digitaalteavik – digitaalteavik, mis ei ole e-raamat, võrgu kaudu kättesaadav auvis ega elektrooniline patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded , eeltrükid ning kaardi- ja nooditeavikud. Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi ja võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi;
andmebaas – võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud, elektrooniliselt talletatud andmekogum (faktid, bibliokirjed, tekstid jm). Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi, kohtvõrgus ja teistes serverites nimetusi.

Mis põhjusel teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist?
Kogudest, andmebaasidest või kataloogist kustutatakse teavikud mis on aegunud , lagunenud või mida on liigselt.

Kuidas jagunevad kooliraamatukogu kogud otstarbe järgi ning mida need endast kujutavad?

Põhikogu: Teavikute kogu, mis sisaldab üldarendavaid ning õppe- ja kasvatustegevuses vajalikke pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud eri keeltes, liiki ja laadi teavikuid (raamatud, käsikirjad, auvised, elektroonilised teavikud jm) ning perioodikat (ajakirjad ja ajalehed). Põhikogus võib vajadusel moodustada lugemissaali ja laenutusosakonna kogusid.
Õppekirjanduse kogu - teavikute kogu, mille moodustavad õpikud ning õppematerjalide komplektid (õpetajaraamat, auvis jms).

Mida kooliraamatukogu puhul õpiku eksemplaride arvu määramisel tuleb arvestada?
Õpiku eksemplaride arvu määramisel tuleb arvestada suurimat õpilaste ja vastava aine õpetajate arvu 3–6 aasta jooksul.

Mis on tasakaalustatult komplekteeritud kogude eelduseks? (vt. ERÜ veebileht : Soovitusi kogude kujundamiseks rahvaraamatukogudele)

OPTIMAALNE RAHA - riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest, eriprogrammidest, fondidest, sponsoritelt jm. allikatest.
AMMENDAV INFORMATSIOON TRÜKITOODANGUST - pidev informatsioon kirjastajatelt, raamatukaupmeestelt, Rahvusraamatukogult ja teistelt suurematelt raamatukogudelt, koolituskeskustelt; maakonna /linnaraamatukogusse saabuva raamatuinformatsiooni edastamine küla - või harukogudele.
TEAVIKUTE VALIKUPÕHIMÕTTED JA RAAMATUKOGUHOIDJA PÄDEVUS - soovitused teavikute valikupõhimõtete kohta toetavad komplekteerimistegevust ja kogude täiendamist. Raamatukoguhoidja kõrge professionaalsus ja pädevus ilmuvas kirjanduse hulgas orienteeruda on õigete valikute tegemise aluseks.

Missugused on soovitatavad teavikute valikupõhimõtted? (vt. ERÜ veebileht: Soovitusi …)

Rahvaraamatukogu kogude kujundamisel lähtutakse üldharivast, vaimset kultuuri süvendavast ja tuleviku- arengusse suunatud põhimõtetest.
Teavikuid, mis õhutavad vägivalda, solvavad inimõigusi või vähemusi, rahvaraamatukogudesse ei komplekteerita.
Teavikute seast valikute tegemisel taotletakse rahvaraamatukogu komplekteerimisel võimalust mööda tasakaalustatust ja laiahaardelisust, kasutaja infovajadusi püütakse rahuldada võimalikult mitmekülgselt.
Teavikute hankimisel arvestatakse piirkonna elanike rahvuslikku, vanuselist ja hariduslikku koosseisu. Valikut mõjutavad raamatukogu kasutusstatistika analüüs, infonõudlus ja lugejate ettepanekud-soovid; arvesse peab võtma pidevat ja tulevikku orienteeritud nõudlust.
Õppekirjanduse hankimisega toetatakse õppimist, kuid rahvaraamatukogu ülesanne ei ole õpikute täiemahuline komplekteerimine.
Komplekteerimisplaanid tuleb kooskõlastada raamatukogu osakondade, piirkonna koolide, seltside-ühingute raamatukogudega, et vältida dubleerimist ja olla rahasäästlik.
Rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid.

Missuguseid teoseid rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida?
Rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid.

Mida rõhutatakse kogude koostajate ja komplekteerija pädevuse osas? (vt. ERÜ veebileht: Soovitusi …)

Raamatukoguhoidjate erialane pädevus, kompetentsus aja- ja kultuuriloo tundmises, orienteerumine eesti ja maailmakirjanduses on eduka komplekteerimise oluline osa.
Kogude koostajad ja komplekteerijad peavad tundma piirkonna aja – ja kultuurilugu, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, nii piirkonna kui raamatukogu arengusuundi- ja kava.
Komplekteerijad peavad olema hästi kursis raamatukogu lugejateenindusega, eriti päringutega ja lugejanõudlusega; tegema koostööd kirjandusringkondadega ja piirkonna teiste raamatukogudega.
Komplekteerijad ja teavikute töötlejad peavad oskama kasutada kaasaegset infotehnoloogiat ja valdama erialast arvutitarkvara.
Edukas raamatukoguhoidja- komplekteerija võtab osa erialasest täienduskoolitusest.

Mis on komplekterimise prioriteedid (vt. ERÜ veebileht: Soovitusi …)

Omakultuur ja eestlus - Eesti riiki, Eesti ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming. Rahvaraamatukogusse tuleb muretseda oma piirkonna koduloolised trükised ja teised sellealased teavikud kõigis kättesaadavates keeltes.
Teatmeteosed ja teabekirjandus - võimalikult täies mahus kõik eestikeelsed teatmeteosed ja piirkonna lugejateeninduseks vajalikud teaberaamatud; maakonna/linnaraamatukogu komplekteerib ka kaasaegseid võõrkeelseid paberkandjal või elektrooniliselt salvestatud entsüklopeediaid ja teatmeteoseid vastavalt nõudlusele.
Õppekirjandus elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamiseks - kirjandus erinevatelt teadusaladelt vastavalt lugejanõudlusele nii eesti kui tõlkeautoritelt, võõrkeelset õppematerjali hangitakse lähtudes nõudlusest.
Laste- ja noorsookirjandus - oskuslik valik väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteoseid ja teaberaamatuid; eesti autorite lastele ja noortele mõeldud ilukirjandus, parim valik kaasaegsest laste- ja noorsookirjanduse tõlgetest ja maailmaklassikast.
Tõlkeline ilukirjandus - klassikaline ja kaasaegne tõlkeline väärtkirjandus; muud valikud lähtudes lugejanõudlusest.
Tarbekirjandus - hangitakse eeskätt laiemate valdkondade kohta: üldine majandus, õigus (sh. seaduste kommenteeritud väljaanded), tehnika, tervishoid , põllumajandus, aiandus, käsitöö jms.
Ajaviitekirjandus - vastavalt võimalustele valik ajaviitekirjanduse kõikidest žanridest, hoiduda tuleb madalakvaliteedilistest ja toimetamata tõlkeraamatutest.
Igasse rahvaraamatukogusse peab olema tellitud kvaliteetperioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus.
Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja – kogude komplekteerija lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja oma maailmavaatelistest seisukohtadest.

Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk?
Sundeksemplaride kogumise eesmärk on trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute riiklik hoiustamine ja kaitse

Mis on sundeksemplari objektiks?

Eestis valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud;

välisriikides tellimisel valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud;

Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud eestikeelsed või Eestit käsitlevad trükised, auvised või elektroonilised teavikud;

võrguväljaanded.

Missugustest trükistest, auvistest ja võrguväljaannetest tuleb sundeksemplarid loovutada ja millistest mitte (arvuliselt)?
Sundeksemplarid tuleb loovutada:
- trükistest ja auvistest, mida on Eestis valmistatud või Eestisse sisse toodud üle 50 eksemplari;
- elektroonilistest teavikutest, mida on Eestis valmistatud või Eestisse sisse toodud üle 25 eksemplari.
Sundeksemplare ei loovutata trükistest, mis:
- ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni;
- on graafiliste teoste originaaltõmmised.
Sundeksemplare ei loovutata võrguväljaannetest, mis

ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni.

Kes on sundeksemplare kohustatud loovutama?
Sundeksemplare on kohustatud loovutama kõik juriidilised ja füüsilised isikud ning riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused:
- Kes valmistavad Eestis trükiseid, auviseid või elektroonilisi teavikuid;
- Kelle tellimisel on välisriikides valmistatud trükiseid, auviseid või elektroonilisi teavikuid;
- Kes toovad sisse Eestis levitamiseks välisriikides valmistatud eestikeelseid või Eestit käsitlevaid trükiseid, auviseid või elektroonilisi teavikuid;
- Kes teevad võrguväljaandeid üldsusele kättesaadavaks Internetis.

Eestis valmistatud trükiste sundeksemplarid loovutab trükkija, kusjuures komplekti kuuluvad lisad, mida ei ole valmistanud trükkija, loovutab väljaandja.

Missugused raamatukogud Eestis (ning kui mitmes eksemplaris) on trükiste sundeksemplaride saajad?
Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad
1) Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari;
2) Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari;
3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari
4) Eesti Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar
4) Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar;
5) Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar.
Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad
1) Eesti Rahvusraamatukogule;
2) Tartu Ülikooli Raamatukogule;
3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule;
4) Eesti Akadeemilisele Raamatukogule.
4) Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule.

Kas sundeksemplare on lubatud tasuta üle anda, vahetada ja müüa? Millal seda võib teha?
Sundeksemplare ei ole lubatud tasuta üle anda, vahetada ega müüa. Sundeksemplaride saaja ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise korral antakse sundeksemplaride kogu üle teisele raamatukogule. Sundeksemplaride kogu üleandmisega seotud küsimused lahendab Kultuuriministeerium. Sundeksemplaride kogu üleandmine toimub kultuuriministri määruse alusel.

Missugustest trükistest sundeksemplare ei loovutata?

ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni;
on graafiliste teoste originaaltõmmised.
Sundeksemplare ei loovutata võrguväljaannetest, mis ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni.

Mitmetasandiline on Teadusraamatukogude ühtne komplekteerimiskava? Iseloomusta neid tasandeid.
1) teadustööd toetaval tasandil – raamatukogu taotleb antud teadusvaldkonnas kogude vastavust teadustöö vajadustele;
2) põhiinformatsiooni tasandil – raamatukogu taotleb antud teadusvaldkonnas kogude vastavust teadusvaldkonna tutvustamise ja määratlemise vajadustele.

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 8 allalaadimist

Kogude kujundamine-Kordamisküsimused #10

Kogude kujundamine-Kordamisküsimused #11

Kogude kujundamine-Kordamisküsimused #12

Kogude kujundamine-Kordamisküsimused #13

Kogude kujundamine-Kordamisküsimused #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sitsu666 Õppematerjali autor

1. Mis on raamatukogu kogu?
See on eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond)

kogude kujundamine kogud raamatukogundus raamatukogu eksemplar eksemplarid

Sarnased õppematerjalid

docx

Raamatukogu, kogude kujundamine

1. Mis on raamatukogu kogu?  – eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum  – Omandatud kasutusõigusega teavikud laadide kaupa. Neid hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina. 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)?  soovitud koostisega kogu loomine, korraldus ja arendamine vastavalt raamatukogu eesmärkidele 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt...  laadi ja kasutuse järgi 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? Kogude kujundamine peab vastama raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele 6

Raamatukogundus

doc

Raamatukogunduse lõpueksam

hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele) - Sõnastas raamatukogu kasutamise korra - Koostas kataloogide koostamise alused - Süstemaatilise kataloogi koostaja, hiljem ka alfabeetiline kataloog Friedrich Puksoo osa eesti raamatukogunduses Eesti raamatukogunduse rajaja, esimene raamatukogunduse õppejõud Eestis. Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja. Tuntuim raamat "Raamat ja tema sõbrad". uute kogude ja uut tüüpi kataloogide rajamine rahvusbibliograafiale aluse panemine kutseharidus ja kutsehuvide kaitsmine Raamatukogu ja varade evakueerimine, kaitsmine ja päästmine II Maailmasõja ajal Aleksander Sibula osa eesti raamatukogunduses 4

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

pptx

Sundeksemplari seadus. Kultuuripärandi säilitamine.

Eestis ilmunud trükiste ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta infot sisaldavate teavikute täieliku kogu komplekteerimine ning Eesti teaviku kui kultuuripärandi säilitamine. Täieliku kogu loomiseks peavad tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogud ja Eesti Rahvusraamatukogu sundeksemplaridena laekumata jäänud teavikud vajaduse korral järelkomplekteerimise käigus ostma. Teadus ja arendustegevuse seaduse alusel eraldatakse tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele kogude terviklikkuse tagamiseks raha (vt tabel). Eraldised riigieelarvest tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele rahvusteavikute hankimiseks (mln kr) 2003 - 2003 2004 2005 2006 2007 2007 Tartu Ülikooli raamatukogu 0, 5 0, 6 0, 7 0, 9 0, 8 3, 5 Eesti Kirjandusmuuseumi

Kogude kujundamine

ppt

Kogud

korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) · kogu nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003) aga... · Kollektsioon mingite valikuprintsiipide järgi kogutud raamatud, esemed vm. kogude süsteem · kogude süsteem ühe või mitme raamatukogu omavahel seotud ja üksteist täiendavate koordineeritult koostatud ja kasutatav fondide kogum Kogu omadusi: · On üheaegselt nii materiaalne vara kui ka inforessurss; kompleksne segu trükistest, audiovisuaalsetest materjalidest, multimeediast, ja e-väljaannetest · On suhteliselt püsiv ning seostatud tervik talle ainuomase koostise, kasutajaskonna, ajaloo ja tulevikuvisiooniga

tehnomaterjalid

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

...35 2 3.UDK väljatöötamine, UDK tabelite tüübid, UDK arenguperioodid, levik, rakendusvaldkonnad..............................................................................................................37 4.Liigitamise ja märksõnastamise võrdlus............................................................................39 KOGUDE KUJUNDAMINE....................................................................................................40 1.Komplekteerimise allikad ja viisid.....................................................................................41 2.Sundeksemplariseadus Eesti Vabariigis.............................................................................42 3.Inforessursside valiku põhimõtted. ...................................................................................43 INFOTEENINDUS........

Infoteadus

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused