Raamatukogu, kogude kujundamine (0)

Q: Mis on raamatukogu kogu?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatukogu, kogude kujundamine

Q: Mis on kogu kujundamine arendamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatukogu, kogude kujundamine

Q: Mis on kogude kujundamise eesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatukogu, kogude kujundamine

Q: Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatukogu, kogude kujundamine

Q: Mis on kogude arenduskava eesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatukogu, kogude kujundamine

Q: Mis on komplekteerimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatukogu, kogude kujundamine

Q: Mis on komplekteerimisprofiil?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatukogu, kogude kujundamine

Q: Mis on komplekteerimisplaan mida see sisaldab?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatukogu, kogude kujundamine

Q: Mis on dekomplekteerimine ?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatukogu, kogude kujundamine

Q: Mis on retrospektiivne komplekteerimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatukogu, kogude kujundamine

Tartu Ülikool - Infoteadus - Raamatukogundus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on raamatukogu kogu?
Mis on kogu kujundamine arendamine?
Mis on kogude kujundamise eesmärk?
Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine?
Mis on kogude arenduskava eesmärk?
Mis on komplekteerimine?
Mis on komplekteerimisprofiil?
Mis on komplekteerimisplaan mida see sisaldab?
Mis on dekomplekteerimine ?
Mis on retrospektiivne komplekteerimine?
Miks peetakse arvestust rahvaraamatukogus?
Mida tehakse inventuuri käigus?
Kui sagedasti või millal rahvaraamatukogudes inventuuri peaks tegema?
Mis on kogude hindamise eesmärk?
Missugused on kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi?
Mis on konserveerimine?
Mis on restaureerimine?
Mille eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek 29 Milleks on tarvis säilituskava?
Mis põhjusel teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist?
Mis on tasakaalustatult komplekteeritud kogude eelduseks ?
Mida rõhutatakse kogude koostajate ja komplekteerija pädevuse osas?
Millistest mitte ?
Missugused on soovitatavad teavikute valikupõhimõtted?
Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk?
Mis on sundeksemplari objektiks?
Kes on sundeksemplare kohustatud loovutama?
Mitmetasandiline on Teadusraamatukogude ühtne komplekteerimiskava?
Missugustest trükistest sundeksemplare ei loovutata?

Mis on raamatukogu kogu?

– eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum
– Omandatud kasutusõigusega teavikud laadide kaupa. Neid hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina.

Mis on kogu kujundamine (arendamine)?

soovitud koostisega kogu loomine, korraldus ja arendamine vastavalt raamatukogu eesmärkidele

Kogusid võib moodustada põhiliselt...

laadi ja kasutuse järgi

Mis on kogude kujundamise eesmärk?
kasutajate nõudluse rahuldamine

Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine?
Kogude kujundamine peab vastama raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele

Nimeta tegevused kogude kujundamisel.

arenduspoliitika väljatöötamine
komplekteerimine – valik ja hankimine
arvestus ja töötlemine
hoiustamine ja säilitamine
evalveerimine ja dekomplekteerimine
statistika

Mis on kogude arenduskava eesmärk?
selgelt väljendada raamatukogu tegevussuunad, hõlbustada koordineerimist ja koostööd nii raamatukogu sees kui piirkonnas

Nimeta teavikute/ressursside peamised valikupõhimõtteid.

Vastavus komplekteerimispõhimõtetele
Informatsiooniallikate autoriteetsus, usaldatavus, täpsus, paikapidavus
Hangitavate ressursside kvaliteet
Nõudlus
Hind
E-ressursside puhul vajalikud tehnilised lahendused
Kasutajate võimalused juurdepääsuks väljaspool raamatukogu

Nimeta teaviku kvaliteeti mõjutavad olulisemad kriteeriumid.
Sisu:

Autoriteetsus, usaldusväärsus
Täpsus
Käsitluse adekvaatsus, erapooletus ja sügavus
Andmete kaasaegsus
Asjakohasus
Relevantsus
Struktuur
Stiil
(‘Huvitavus’)

Muu:

Esteetiline väärtus
Tehnilised/tehnoloogilised aspektid
Füüsilised omadused
‘Raamatukogulik potentsiaal’
Hind

Mis on komplekteerimine?
kogu loomine ja selle plaanipärane ja süstemaatiline täiendamine vastavalt komplekteerimisprofiilile

Mis on komplekteerimisprofiil?
raamatukogu ülesannetest ja lugejanõudlusest lähtuv teavikute valiku eripära komplekteerimisel

Mis on komplekteerimisplaan, mida see sisaldab?
dokument, mis määrab kindlaks hangitavate teavikute hulga, laadi, keele, sisu, tüübid

Komplekteerimise viisid on ...

Jooksev komplekteerimine – kogu täiendamine uudisväljaannetega, ilmuvad teavikud komplekteeritakse jooksvalt
Retrospektiivne e järelkomplekteerimine – kogu täiendamine varem ilmunud teavikutega. Siia kuuluvad ka juhuslikud hanked (kingitused, annetused, soodusmüükidelt, oksjonitelt, isikukogudest)
Dekomplekteerimine – mittevajalike teavikute eemaldamine raamatukogust; kogude vabastamine vananenud, kulunud, mitteprofiilseist ja ülearuseist teavikuist

Mis on dekomplekteerimine ?
mittevajalike teavikute eemaldamine raamatukogust; kogude vabastamine vananenud, kulunud, mitteprofiilsetest ja ülearustest teavikuist

Mis on retrospektiivne komplekteerimine?
Kogu täiendamine varem ilmunud teavikutega ja juhuslikud hanked

Passiivne – oodatakse , kuni vajalikke nimetusi pakutakse; uuritakse komisjonikaupluste pakkumis- ja raamatukogude dubletteksemplaride nimestikke

Aktiivne – raamatukogu koostab kogu jaoks vajalikest nimetustest desideraatide nimekirja (desiderata), mis saadetakse nt raamatuantikvariaatidesse või teistesse raamatukogudesse

Komplekteerimise allikad on ...
Peamised:

Kirjastused ja kirjastajad
Vahendusettevõtted
Raamatukauplused
Antikvariaadid

Muud:

Organisatsioonid , institutsioonid, asutused
Raamatuoksjonid
Eraisikud
Varukogud, reservkogud

Teavikute hankimise viisid on …

Sundeksemplarid, säilituseksemplarid
Ostud
Kingitused, annetused
Vahetused – mittevajalike dubletteksemplaride vahetus; uute väljaannete vahetus
Reprodutseerimine - Erandkorras, autoriõigus
Asendamine

Nimeta neli peamist kogude arvestuse mõõtühikut.

Eksemplar
Nimetus, pealkiri
Aastakomplekt
Laudimeeter (lm) – UNESCO poolt soovitatud rahvusvaheline mõõtühik raamatukogustatistikas. 1 lm = 1 m

Nimeta arvestusüksused rahvaraamatukogudes.
Rahvaraamatukogu arvestusüksused on nimetus, köide , aastakomplekt ja litsents .

Miks peetakse arvestust rahvaraamatukogus?
Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse töötulemusi.

Nimeta neli kogude arvestuse tüüpi.

Summaarne arvestus
Rahaline arvestus
Üksikarvestus
Registreeriv arvestus

Mida tehakse inventuuri käigus?
Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogu arvel olevaid teavikuid kohalolevate ja laenutatud teavikutega.

Kui sagedasti või millal rahvaraamatukogudes inventuuri peaks tegema?
tavaliselt iga 10 aasta järel või vajadusel – vastutava töötaja vahetus, avarii vms.

Mis on kogude hindamise eesmärk?
kindlaks teha, kas kogu vastab püstitatud ülesannetele ja kas see on loodud kõige efektiivsemate kulutustega

Missugused on kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi?

Kogudekeskne – uurimisobjektiks kogud ise
Kasutajakeskne - uurimisobjektiks kasutus ja kasutajad
Tulemuslikkusekeskne – mõõdetakse teenustele ja kogudele tehtud kulutuste efektiivsust

Mis on kogude hoid, hooldus , kaitse, säilitamine
Kogude pikaajalist säilitamist ja kasutamist kindlustavad meetmed: ratsionaalne paigutus , optimaalsete tingimuste loomine, kasutamiseeskirjade järgimine, teavikute kaitse kahjulike mõjude eest nende säilivuse tagamiseks. Meetmed teavikute varguse, rikkumise, kaotamise jms vastu. Kõik tegevused, mis aeglustavad teavikute vananemist ja lagunemist ja pikendavad kogude kasutusiga .

Mis on konserveerimine ?
materjalide püsistamine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega

Mis on restaureerimine ?
tegevus, mille eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek

Milleks on tarvis säilituskava?
Selleks, et parandada kogude senist seisundit

Mille alusel rahvaraamatukogu võib talle mittevajalikke teavikuid tasuta võõrandada või müüa?
Rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke teavikuid tasuta võõrandada või müüa valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.

Missugused on rahvaraamatukogude komplekteerimiseelistused kirjanduse osas?

rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus
teadmiskirjandus
Teatmekirjandus
Tarbekirjandus
Elukestvat õpet toetav kirjandus
laste- ja noortekirjandus
tõlgitud ilukirjandus
ajaviitekirjandus
perioodika ,
raamatukogundusalane kirjandus.

Vastavalt vajadusele ja võimalustele ka võõrkeelsena.

Kuidas jagunevad kooliraamatukogu kogud otstarbe järgi ning mida need endast kujutavad?

Põhikoguks: teavikute kogu, mis sisaldab üldarendavaid ning õppe- ja kasvatustegevuses vajalikke pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud eri keeltes, liiki ja laadi teavikuid ning perioodikat.
Õppekirjanduse koguks: Valitsuse poolt kehtestatud riikliku õppekava täitmiseks vajalike teavikute kogu, mille moodustavad õpikud ning õppematerjalid ja nende komplektid. 3-6 aastat aine õpilased ja õpetajad

Mis põhjusel teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist?
Aegunud , lagunenud, kaotatud ja liigses eksemplaarsuses teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist.

Missuguseid teoseid rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida
Teavikuid, mis õhutavad vägivalda, solvavad inimõigusi või vähemusi või piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid.

Mis on tasakaalustatult komplekteeritud kogude eelduseks?
optimaalne raha, ammendav informatsioon trükitoodangust, teavikute valikupõhimõtted ja raamatukoguhoidja pädevus

Nimeta peamised teavikute laadid ning oska neid nende tunnuste põhjal iseloomustada

raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud, kaante vahele köidetud mitteperioodiline iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge. Statistikas arvestatakse raamatute hulka ka kuni 48 lk brošüürid
ajakiri – regulaarse intervalliga ühe ja sama pealkirja all ilmuv perioodikaväljaanne, mille ilmumise lõpp ei ole määratletud. Üksiknumbrid on jooksvalt numereeritud ja dateeritud.
ajaleht – perioodikaväljaanne, mille numbrid on kronoloogiliselt järjestatud ja mis ilmub vähemalt kord nädalas. Ta on sama päistiitliga, kaaneta, trükitud ajalehepaberile ja tavaliselt A3 formaadis .
käsikiri – käsitsi või masinal kirjutatud originaaldokument;
auvis – spetsiaalseadme abil kuulmis - ja nägemismeeltega tajutava info kandja. Auvised võivad olla audiaalteavik, visuaalteavik või kombineeritud auvis
elektroonilised teavikud – raalloetav infokandja (CD-ROM);
muu teavik – raamatukogus olev teavik, mida eespool ei ole nimetatud, nt lauamängud, pisitrükised,

Mida rõhutatakse kogude koostajate ja komplekteerija pädevuse osas?

Komplekteerijad peavad olema hästi kursis raamatukogu lugejateenindusega, eriti päringutega ja lugejanõudlusega
tegema koostööd kirjandusringkondadega ja piirkonna teiste raamatukogudega.
Oskus kasutada kaasaegset infotehnoloogiat ja valdama erialast arvutitarkvara.
Raamatukoguhoidja peab olema pädev ajaloo ja kultuuriloo tundmises, suutma orienteeruda kirjanduses, tundma kohalikke olusid ja piirkonna ning raamatukogu arengukava ja suundi. Komplekteerija võtab osa täeienduskoolitustest.

Missugustest trükistest, auvistest ja võrguväljaannetest tuleb sundeksemplarid loovutada ja millistest mitte ?

trükistest ja auvistest, mida on Eestis valmistatud või Eestisse sisse toodud üle 50 eksemplari;
elektroonilistest teavikutest, mis on Eestis valmistatud või Eestisse sisse toodud üle 25 eksemplari.

Missugused on soovitatavad teavikute valikupõhimõtted?

Üldhariv, vaimset kultuuri süvendav ja tuleviku-arengusse suunatud.
Tasakaalustatus ja laiahaardelisus, kasutaja infovajadusi püütakse rahuldada võimalikult mitmekülgselt.
Teavikute hankimisel arvestatakse piirkonna elanike koosseisu, arvesse peab võtma pidevat ja tulevikku orienteeritud nõudlust.
Õppekirjanduse hankimisega toetatakse õppimist
Komplekteerimisplaanid tuleb kooskõlastada nii, et vältida dubleerimist ja olla rahasäästlik.
Rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid.
Ei komplekteerita teavikuid, mis õhutavad vägivalda, solvavad inimõigusi või vähemusi.

Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk?

Sundeksemplari kogumise eesmärk on rahvuskultuuri täieliku kogu loomine nende registreerimiseks, statistikaks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Kogutud võrguväljaanded tehakse üldsusele kättesaadavaks Interneti kaudu. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse neile riiklik hoiustamine ja kaitse.

Mis on sundeksemplari objektiks?

Eestis valmistatud teavikud või elektroonilised teavikud;
Välisriikides tellimisel valmistatud teavikud või elektroonilised teavikud;
Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud eestikeelsed või Eestit käsitlevad teavikud;
võrguväljaanded.

Kes on sundeksemplare kohustatud loovutama?
Sundeksemplare on kohustatud loovutama kõik juriidilised ja füüsilised isikud ning riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused:

kes toovad sisse, valmistavad Eestis või kelle tellimisel on välismaal valmistatud Eestit käsitlevad trükiseid, auviseid või elektroonilisi teavikuid;
kes teevad võrguväljaandeid üldsusele kättesaadavaks Internetis.

Eestis valmistatud trükiste sundeksemplarid loovutab trükkija, komplekti kuuluvad lisad, mida ei ole valmistanud trükkija, loovutab väljaandja.

Mitmetasandiline on Teadusraamatukogude ühtne komplekteerimiskava? Iseloomusta neid tasandeid.

teadustööd toetaval tasandil – raamatukogu taotleb antud teadusvaldkonnas kogude vastavust teadustöö vajadustele;
põhiinformatsiooni tasandil – raamatukogu taotleb antud teadusvaldkonnas kogude vastavust teadusvaldkonna tutvustamise ja määratlemise vajadustele.

Missugused raamatukogud Eestis (ning kui mitmes eksemplaris) on trükiste sundeksemplaride saajad?
Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplarid saadetakse alljärgnevalt:

Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari;
Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari;
Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari;
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar;
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar.

Mis on komplekterimise prioriteedid

Omakultuur ja eestlus
Teatmeteosed ja teabekirjandus
Õppekirjandus elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamiseks
Laste- ja noorsookirjandus
Tõlkeline ilukirjandus
Tarbekirjandus
Ajaviitekirjandus -
kvaliteetperioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus.

Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja seisukohtadest vaid tellib teavikud vastavalt lugejanõudlusele, ka võõrkeelseid teoseid komplekteeritakse vastavalt nõudlusele.

Kas sundeksemplare on lubatud tasuta üle anda, vahetada ja müüa? Millal seda võib teha?
Sundeksemplare ei ole lubatud tasuta üle anda, vahetada ega müüa. Sundeksemplaride saaja ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise korral antakse sundeksemplaride kogu üle teisele raamatukogule. Sundeksemplaride kogu üleandmisega seotud küsimused lahendab Kultuuriministeerium ja üleandmine toimub valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel.

Missugustest trükistest sundeksemplare ei loovutata?
Sundeksemplare ei loovutata trükistest, mis:

ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni;
on graafiliste teoste originaaltõmmised.
Sundeksemplare ei loovutata võrguväljaannetest, mis arhiveeritakse
Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kindlaks määrata rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni mittesisaldavate võrguväljaannete kategooriad, millesse kuuluvatest võrguväljaannetest sundeksemplare ei loovutata.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 11 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Emilyll Õppematerjali autor

teavik kogud teavikud sundeksemplarid rahvaraamatukogu Raamatukogu kogu

Sarnased õppematerjalid

doc

"Kogude kujundamine" Kordamisküsimused

KOGU MIS ON KOGU? KES ON KOGU? KUS ON KOGU KOHT? 1. Mis on raamatukogu kogu? See on eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine! 5

Kirjandus

ppt

Kogud

Kogud Mõisted · Kui puudub kogu, siis pole ka raamatukogu! · Traditsiooniliselt on raamatukogu kogu tähendanud eelkõige info organiseerimist ja selle kättesaadavuse hõlbustamist kasutaja jaoks. Mis on raamatukogu kogu? · kogu süstemaatiliselt korraldatud teavikute kogum · kogu eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) · kogu nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003) aga... · Kollektsioon mingite valikuprintsiipide järgi kogutud raamatud, esemed vm. kogude süsteem · kogude süsteem ühe või mitme raamatukogu omavahel seotud ja üksteist

tehnomaterjalid

doc

Raamatukogunduse lõpueksam

vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne teadusraamatukogu hangib, säilitab, teeb kättesaadavaks riigi kultuuriväärtused, inforessursid. Ka rahvusbibliogr. keskus. 2. Kõrgkooliraamatukogu teenindab üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid: · ülikooliraamatukogu: o avalikõigusliku ülikooli raamatukogu o eraülikooli raamatukogu · muu kõrgharidusasutuse raamatukogu o riigi rakenduskõrgkooli raamatukogu o erarakenduskõrgkooli raamatukogu 3. Erialaraamatukogu domineerib kindla eriala kirjandus, eelistatult teenindab kindlat lugejakategooriat. o ametiasutuse raamatukogu o meditsiiniraamatukogu o teadusasutuse, kutseja teadusühingu raamatukogu o ettevõtteraamatukogu

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

pptx

Sundeksemplari seadus. Kultuuripärandi säilitamine.

Eestis ilmunud trükiste ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta infot sisaldavate teavikute täieliku kogu komplekteerimine ning Eesti teaviku kui kultuuripärandi säilitamine. Täieliku kogu loomiseks peavad tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogud ja Eesti Rahvusraamatukogu sundeksemplaridena laekumata jäänud teavikud vajaduse korral järelkomplekteerimise käigus ostma. Teadus ja arendustegevuse seaduse alusel eraldatakse tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele kogude terviklikkuse tagamiseks raha (vt tabel). Eraldised riigieelarvest tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele rahvusteavikute hankimiseks (mln kr) 2003 - 2003 2004 2005 2006 2007 2007 Tartu Ülikooli raamatukogu 0, 5 0, 6 0, 7 0, 9 0, 8 3, 5 Eesti Kirjandusmuuseumi

Kogude kujundamine

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

...35 2 3.UDK väljatöötamine, UDK tabelite tüübid, UDK arenguperioodid, levik, rakendusvaldkonnad..............................................................................................................37 4.Liigitamise ja märksõnastamise võrdlus............................................................................39 KOGUDE KUJUNDAMINE....................................................................................................40 1.Komplekteerimise allikad ja viisid.....................................................................................41 2.Sundeksemplariseadus Eesti Vabariigis.............................................................................42 3.Inforessursside valiku põhimõtted. ...................................................................................43 INFOTEENINDUS........

Infoteadus

114

doc

Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................

Laomajandus

288

doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

Logistika alused

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

Rohkem sarnaseid