Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni
Retsensioon Francis Fukuyama, ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" Francis Fukuyama raamat ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" on suuresti tema edasiarendus oma 1989a artiklist ,,Ajaloo lõpp?". Oma raamatus ta viitab sellele, et alates 19. sajandist on demokraatia, mis algselt oli vaid üks võimalik valitsemise viis, on tänapäevaks kujunenud välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani. Seda lõpptulemust põhjendab ta nii majandusliku ratsionaalsusega kui ka inimese ,,võitlusega tunnustuse pärast". T...
pp 455-483; 484-515. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Eddey on the English Legal System. London 1992. 5. Farnsworth, A.E. An Introduction to the Legal System of the United States. 1991. 6. Friedman, L. American Law. London 1984. 7. Friedman, L. A History of American Law. A Touchstone Book. N.Y. 1985. 8. Holma, H., Barthold, V. Muhamed ja islam. Tln. 1994. 9. Huntington, S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tallinn 1999, lk 120-134; 225-230; 267-278. 10. Khair-Al-Din, Ravil. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. Juridica, VII, 2000, lk 461-470. 11. Khair-Al-Din, Ravil. . Lõputöö. Tartu 2000. 12. Major, W.T. Basic English Law. London 1990. 13. Mayer, A.E. Law and Religion in the Muslim Middle-East Countries. The American Journal of Comparative Law, 1987, Nr 1. 14. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law
4. Päev 6-9 Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta
Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale.
Maarja-Liisa Suitso Saue Gümnaasium 11a klass Inimene on rohkem oma aja, kui oma isa nägu Juba aegade algusest peale on lapsed pidanud käima oma vanemate jälgedes ning võtma üle nende ameteid ja seisusi. Puusepa pojast sai puusepp ja kuningatütrest kuninganna. Aastatuhandeid polnud mingisuguseid muutusi ega ka võimalusi nende tekkeks. Viimaste sajandite jooksul on suudetud pöörata pea peale kõik traditsioonid ning ära tallata isegi nende ajalooline ilu. Kuigi näib, et paljud pärimused on tänapäeva noortele arusaamatud, on neilgi olnud omad põhjused eksisteerimiseks ja kasutamiseks. Näiteks ameti pärandamine oma lastele. Ajaarvamise alguspunktis oli see ainus võimalus luua om...
Lõuna-Korea majanduse arengutase Lõuna-Korea majandus on arenenud, suurelt jaolt vabaturu majandus, mis on Aasias suuruselt neljas ja 15. maailmas. Lõuna-Korea ümberkujunemine arenenud riigiks 1960 ja 1980 aastate vahel nimetati Hani jõe imeks. Lõuna- Korea rahvast loeti üheks "Aasia Tiigrite" rahvuseks. Praegu on Lõuna- Korea on Maailmapanga poolt liigitatud kõrge sissetulekuga ning IMF-i ja CIA poolt arenenud majandusega riigiks. Lõuna- Korea pealinn Söul on suur ülemaailma tuntud linn ja rahvusvaheline finantskeskus Aasias. Äärmiselt konkurentsivõimeline haridusüsteem ning kõrge kvalifikatsiooni ja motiveeritusega tööjõud on selle
populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine Kliimaks suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmastest tarbijatest ja lõpeb mikroobidega, kuni aine mineraliseerumiseni.
oma mõistes on pigem iseseisvate ühiste väärtustega riikide kogum, mille koondnimetus on kõigest ühine. Edward Said leiab, et Ida ja Lääs on inimeste loodud faktid ning seega tuleb neid uurida ühiskondliku, mitte jumaliku või loodusliku maailma lahutamatute osadena. 2 Seega on juba sellise maailma lahterdamisega mõneti loodud pinnas vaenulikkusele, kuna 1 Samuel P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tartu: Fontes, 1999, lk. 109 – 110. 2 Edward Said. Mõtestades ümber orientalismi, lk. 153. 1 eraldab maailma mitmeks mitte ainult geograafiliste parameetri järgi, vaid pigem kultuurilise ja religioosse aspekti näol. Viimase najal üritab just Huntington vastuolu kahe erineva kultuuri vahel ning järeldab oma raamatus, et tagajärjeks on Lääne tsivilisatsiooni hääbumine.
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale
Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi Servaala ehk ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seetõttu on liigirikkam (servaefekt) Taastumine ehk demutatsioon tugev häiring, taastub algne või vaesem kooslus Suktsessioon ehk koosluse vahetus pöördumatu ümberkujunemine, mis toimub sadade kuni tuhandete aastate jooksul, muutub koosluse koosseiss ja struktuur, kujuneb uus kooslus Autogeenne koosluse sisesed tegurid Allogeenne välistegurite toimel Kliimakskooslus püsivas olekus, väga aeglane areng, sagedaste häiringutega 4. loeng Orgaanilised ühendid süsinikuühendid, elusorganismide elutegevuse käigus moodustuvad ja keerulise ehitusega Üle 70 bioelemendi, talituseks 27 Inimese põhibioelemendid ca. 97% - H, C, O, N, P, S
,,Meister ja Margarita" Autor on Vene kirjanik Mihhail Bulgakov, kes hakkas raamatu esimest varianti kirjutama 1928. Seda kirjutades annab endale aru, et tegu on kunstilise testamendiga. 1930 põletas ta kirjutatu ära ja hakkab uuesti. 1932 abiellus oma viimase naise Jelenaga. Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see o...
Tartu Ülikool Õietolm Koostaja: Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord Tartu Ülikool............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Õietolm................................................................................................................. 3 2Õietolmu mõju inimestele..................................................................................... 3 3Suir....................
Admiraliteet ning sellest lähtuv u. 5 km pikkune Admiraliteedi abiettevõteteni viiv maantee. Viimasest sai uue pealinne tähtsaim tuiksoon Nevski prospekt ning kuna venelastest linnaehitajatel selgelt silme ees seisis Rooma kolm kiirt, siis said Admiraliteedihoonest alguse veel kaks kiirt Gorohhovaja tänav ja Voznessenski prospekt. Sellele kolmele kiirele lisandusid vahekaared, mille kavandamisel olid orientiirideks Neeva harujõed Moika ja Fontanka. Londoni ümberkujunemine metropoliks sai alguse samuti 17.sajandil, ületas ju just see linn esimesena maailmas poole miljoni elaniku piiri. Järjest kasvav linn vajas aga ka uusi linnaehituslikke ümberkorraldusi. Eelmisel, 16.sajandil olid ka Inglismaad raputanud ideaallinna ideed, neid jätkus 17.sajandissegi, ent nagu mujalgi, ei jõutud ka siin ideedest kaugemale. Linn aga oli ahtaks jäänud juba ammu. 17.sajandil hakatigi tegelema pealtnäha lahendamatu ülesandega muuta keskaegne linn kaasaegseks
Põhja-Ameerika suurregioon Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 GEOGRAAFILINE JAOTUS.....................................................................................................5 RAHVASTIK..............................................................................................................................6 MAJANDUS...............................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asus...
SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. 3 RAHVUSLIK ÄRKAMINE Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse
aastatel 1896-1898. 1899 muudeti Sudaan Briti-Egiptuse kondomiinumiks2. 1951. a. tühistas Egiptus kondomiinumlepingu ja 1953.a. sõlmitud uue lepinguga tunnustasid Egiptus ja Suurbritannia Sudaani enesemääramisõigust. 1955 algas kodusõda muhameedliku põhja ja mittemuhameedliku lõuna vahel, juba mitu kuud enne seda, kui riik 1. jaanuaril 1956.a. iseseisvaks kuulutati.3 1 Samuel P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tartu, 1999. Lk. 226. 2 ühisvaldus 3 Tiit Made. Rahvusvahelised suhted. Tallinn, 2002. 1 Samuel Huntington nimetab Sudaanis toimuvat terminiga ,,veajoone sõda", mille alla kuuluvad veel konfliktid Filipiinidel, Sri Lankas, Kasmiiris, Tadzikistanis, Horvaatias, Bosnias, Tsetseenias, Tiibetis ja Ida-Timoris. Mõte on selles, et tegu on kogukondliku
(Ühiselulistel putukatel on töölised steriilsed) Ühest kohastumusest võivad hiljem kujuneda teised kohastumused. Näiteks: elektrielunditega kalad (algus vajati orjenteerumiseks, hiljem saagi surmamiseks ja kaitseks) Isolaadid- organismirühm, mis teatud põhjustel on eraldunud lähtepopulatsioonist ja eksisteerib sellest sõltumatult Isolaatide tekkepõhjused: 1) Geograafilised. a) Maastikuelementide ümberkujunemine, mida liigid ületada ei saa. Näiteks sügavate orgude teke, veepinna tõus (poolsaartest saarte teke). b) Või on tegemist ülisuure levilaga, kus äärealade isendid kokku ei puutu ja omavahel ei ristu 2) Bioloogilised. Organismidel erinev tegutsemisaktiivsus. Näiteks on noorloomad vanematest aktiivsemad (mitmetel liikudel ajavad vanemad noorloomad oma territooriumilt välja, mis on muutunud probleemiks kobraste ja väikekiskjate puhul)
riigist, ent ei suutnud seda veel siis ellu viia. 1881. Aastal taotles Jakobson endale kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis "Eesti Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks. Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üle-eestilise tähtsuse. Eesti ajalugu 18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale.
Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 19. sajandi ülevaade Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspä...
Maailmasõdadele järgnevad Indohiina ja Alzeeria konfliktid. Charles de Gaulle presidendiks valimise järgselt institutsiooni tugevnemine (1958-1969). 5.vabariigis president kui kaitsepoliitika juht jne, erinevalt varasemast väikesest rollist. De Gaulle'i parteisüsteemi kujundamise ambitsioon (vrd Lääne-Saksamaaga, keskse konservatiivse erakonna tekitamine), partei kui juhi võidu kindlustamise institutsioon. Parteide vasaktiiva ümberkujunemine: kommunistide tõrjumine sotsialistide poolt (pärast II ms prantsuse kompartei Euroopas suuruselt teine, oluline marginaliseerumine). Cohabitation olukord, kus president ja peaminister on vasak-paremskaala eri otstest (nt Mitterand ja Chirac 86-88). ITAALIA Lateran'i leping 1929 Itaalia riigi ja Rooma paavsti vaheliste suhete taastamine, Vatikani eraldamine paavsti riigiks. 1946
Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseeruminse all tuleb mõista organismi morfoloogiliste,füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organid diferentseeruvad ning neil tekivad uude funkt-id. Arengu intensiivsus on ontogeneesi erinevatel perioodidel väga erinev. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Selle aluskes on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Kasvu
regiooniparadigma uue, esialgu killl veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja jagunes seejuures kaheks peavooluks; · -nn. lahknemisperiood, mil peavoolud küll mõnevõrra täiustusid, kuid jäid elu arengust maha, aga langesid samuti t6sise filosoofilise kriitika alia ja nende k6rvale t6usis veeI kaks voolu, mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat, kuid hoopis teises kontekstis. Nähtuste ja nende suhete ümberkujunemine, asukoha valik ja muutmine geograafilise ruumi kui suhtlemiskeskkonna m6ju all on nähtuste ruumiline korraldumine ja selliste protsesside tagajarg -nähtuste ruumiline korraldus.(bunge) Schaefer. - Paradigmavahetuse alguseks v6ib lugeda Fred Schaeferi raamatu "Erandlikkus geograajias" (Exceptionalism in geography) ilmumist 1953. aastal. Autor ründas selles regiooniparadigma seisukohti, mis Richard Hartshorne oli kokku v6tnud ja mis USA-s olid muutunud üldtunnustatuteks
Bunge uskus, et ruum on kui suhtlemiskeskkond, geograafilised nähtused on omavahel mingites suhetes, mis võivad tekitada nende vahel suhtlemist, mis toimub läbi nähtuseid lahutava ruumi, mille ulatus ja iseloom mõjutab tekkivaid suhteid. Vahemaa summutav toime. (nt järve ääres on hõim, üle mäe on kaks hõimu. Geograafilised takistused muudavad suhtlemise raskemaks, aga samas ka vajalikuks. Mäehõim tahab kala.Vähemalt ma arvan et midagi sellist?) Suhete ümberkujunemine: ruumiline korraldumine Protsesside tagajärg: ruumiline korraldus Nüüd jõudis kätte aeg, kus geograafid said uurida üle-regioonilisi nähtuseid, uurida 1 nähtuse ruumikorraldust ehk nähtust eri kohtades. (enne seda oli vaid mitme nähtuse omavahelise vastastikmõju uurimine) !Ruumiline separatism:ruumi mõju suhetele; eriliste, vaid ruumi omadustest sõltuvate seaduspärade otsimine ruumikorralduses. Bunge karuteened inimgeograafiale: vilets sloogan (kvantitatiivne revolutsioon)
Bunge uskus, et ruum on kui suhtlemiskeskkond, geograafilised nähtused on omavahel mingites suhetes, mis võivad tekitada nende vahel suhtlemist, mis toimub läbi nähtuseid lahutava ruumi, mille ulatus ja iseloom mõjutab tekkivaid suhteid. Vahemaa summutav toime. (nt järve ääres on hõim, üle mäe on kaks hõimu. Geograafilised takistused muudavad suhtlemise raskemaks, aga samas ka vajalikuks. Mäehõim tahab kala.Vähemalt ma arvan et midagi sellist?) Suhete ümberkujunemine: ruumiline korraldumine Protsesside tagajärg: ruumiline korraldus Nüüd jõudis kätte aeg, kus geograafid said uurida üle-regioonilisi nähtuseid, uurida 1 nähtuse ruumikorraldust ehk nähtust eri kohtades. (enne seda oli vaid mitme nähtuse omavahelise vastastikmõju uurimine) !Ruumiline separatism:ruumi mõju suhetele; eriliste, vaid ruumi omadustest sõltuvate seaduspärade otsimine ruumikorralduses. Bunge karuteened inimgeograafiale: vilets sloogan (kvantitatiivne revolutsioon)
teise asemele tuua. Kahe õhumassi kokkupuutepiiri kutsutakse frondiks. Seal valitseb tormiline ja muutlik ilm, justkui kahe suure sõjaväe võitluspiirkonnas. Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale.
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab. Teoreetilises osas on juttu alkoholist kui üldisest mõistest, alkohoo...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonic...
Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Näide:"See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval." 19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Teoorjuse kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga
JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa
-grammatikad (appendix probi 227 sõna 3.-4.saj) Palimpsest- taaskasutatud pärgament -glossaarumid (teksti sisse kirj sõnade seletused, ääremärgistused) Reichenau glossaarium 8.-9.saj, Kasseli glossaarium 9.saj algus, Germaani-ladina-romaani sõnaastik 26. VL kaudsed allikad -romaani keeled -laenud teistesse keeltesse (kreeka, keldi, germaani, slaavi, albaania, baski, berberi) 27. VL foneetilised eripärad: ladina keele foneetilise süsteemi ümberkujunemine (rõhk, vokaalide kvantiteet/kvaliteet, Romaania jagunemine tsoonideks vastavalt vokaalsüsteemi arengule) Foneetika a) KL muusikaline rõhk → VL intensiivsusrõhk b) KL vokaalide pikkuse- e. kvantiteedivastandus → VL tämbri- e. kvaliteedivastandus (lahtised ja kinnised vokaalid) Lääne-Romaania vokaalide süsteem KL (10) ī ĭ ē ě ā ă ŏ ō ŭ ū
FORDISM (ca 20 saj algus kuni 1970-teni): Fordistlik-keinsistlik majandus: mass-tootmise ja tarbimise suur kasv, riiklik sekkumine ja majandusliku elu reguleerimine. Masstootmine ja mass-tarbimine,,konveierliin" (1908, Henry Ford), suhteline stabiilsus töösuhetes (AÜd), Standardiseeritud süsteem jäikus; töösuhetes madal usaldustase POST-FORDISM (NEO-FORDISM?) Uued tehnoloogilised ja organisatsioonilised lahendused -> tootmisloogika ümberkujunemine paindlikkus ja mobiilsus, detsentraliseeritus kultuuriliselt diferentseeruv tarbijaskond Turgude dematerialiseerumine ja de-territorialiseerumine; deindustrialiseerumine, masskohandamine. ,,weightless economy" Ajutiste, paindlike ja ebakindlamate töösuhete levimine, töö feminiseerumine, kõrgema usaldustasemega töösuhete levik 4. Loeng Kaasaegneühiskond ja majandus *Mõisted: Modernne ühiskond- tänapäeva ühiskond
ettekujutust kogu Itaalia arenemisest enne Rooma ajastut. Eriline tähtsus on etruski linnade kujunemisel ja nende poliitilise mõju levimisel Etruuria naabermaakondadele Apenniini poolsaarel. Etruski ja kreeka linnad olid Itaalias esimesteks orjanduslikeks keskusteks. Suurem osa kohalikke hõime asus veel ürgkogukondliku korra staadiumis, kuid paljudes Itaalia maakondades toimus juba selle korra lagunemine-sugukondliku korra organite ümberkujunemine riiklikeks.(Masskin, 1962, 3) Kesk-Itaalia Laatsiumi maakonna teiste linnade hulgas toimus see protsess ka Roomas , mille etruskid üksvahe oma võimu alla võtsid. Seda varajast epohhi , mille põhijooneks oli ürgkogukondliku korra lagunemisprotsess ja riikide kujunemine, nimetatakse kokkuleppeliselt kuningate ajastuks; selle viimast perioodi rooma ajloos võib nimetada etruski perioodiks. Kuningate ajastu algust dateeritakse ligikaudselt VIII sajandiga eKr.
verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, ka lihaomadused. Lihatõud- piimatoodang madal, piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas 1,5..2t piima. On hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega, flegmaatilise närvisüsteemiga, mõnedel on isel. Topeltlihastik laudja osas. Lihaomadused head. 7. Areng-organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Rakkudel, kudedel ja organitel tekivad uued funktsioonid. Kasv- looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises, Aluseks on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi. Absoluutne juurdekasv(A)-looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus. Suhteline juurdekasv(K)-näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet ja
Totalitaarse reziimi kujundamise üks eesmärke oli algusest peale agressiivne välispoliitika, kuid 1920. aastatel oli Itaalia veel liiga nõrk, et välisekspansioonile mõelda.Itaalia oli esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus. Agressiooni ohvriks sai Etioopia, mis 1935.-1936. a. toimunud sõjategevuse tulemusena vallutati. 8. ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks oli ümberkujunemine industriaal-agraarmaaks, s.t. maaks, kus tööstusel on oluline koht majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42 korda, seega tempos, mis oli üks kiiremaid tolleaegses maailmas. Ülemaailmselt tuntuks sai 1907. a. rajatud kuullaagreid tootev firma SKF (Svenska Kullager Fabrik). "Volvo" tehaste (1915) näol muutus Rootsi autode tootjaks. Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud
olemas. Närvirakke juurde suures osas ei teki. Arenevad närvirakkude vahelised seosed. Infotöötlus eeldab närvirakkude vaheliste seoste teket. Aju peab keskkonnast infot saama, nii saavad närvijätked areneda. Närvijätked pakitakse sisse, müelinisatsiooniprotsessid. Oluline, et mõttetuid seoseid ei tekiks. Uute seoste kujunemine ajukoores. Arengu käigus toimub seoste täpsustamine ja diferentseerimine. Psüühika areng Psüühiliste funktsioonide kvalitatiivne ümberkujunemine arengu käigus. Lihtsamad funktsioonid lagunevad ja organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks. Erinevate psüühiliste funktsioonide arenemise ebaühtlus. Taju areneb varem kui mälu ja mõtlemine. Psüühiliste protsesside ontogeneetilise formeerumise mehhanismiks on internaliseerimine. See mis toimib in kui isiku arengu käigus, psüühilised toimingud korjatakse üles väliskeskkonnast. Taju areng Muutub kiiremaks, eristamisvõime kasvab, suureneb maht, jaotuvus suureneb-
kahesuunalise jõudlusega tõud. 6. Piima- ja lihatõud Piimatõud: Eestis põhiliselt kahte värvi tõud: eesti punasekirju ja eesti mustakirju. Mustakirjud tõud: Eesti holsteini tõug, punane on Eesti punane veisetõug ja veel on ka Eesti maatõug. Lihatõud: Hereford, Limusiin, 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv Areng keha diferentseerumine ja kujunemine keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Arengon organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Arengu käigus rakud, koed ja organud diferentseeruvad ning neil tekivad uued funktsioonid. Kasv looma organismi kvalitatiivne muutmine, mis avaldub massi, organite ja kudede suurenemises. Selle aluseks on rakkude pidev pooldumine. Absoluutne juurdekasv looma massi ja kehamõõdmete suurenemine mingis ajaühikus. Absoluutne juurdekasv (A) saadakse, kui perioodi lõppmassist (Wt) lahutatakse sama perioodi algmass(W0).
Kohastumine on protsess, mille tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb, grupp kohastub. Ehituses, käitumises, füsioloogias, paljunemises. GEOGRAAFILISTE LIIGITEKKE ETAPID Geograafiline barjaar : eraldunud populatsioonide kujunemine, nt mäetekkeprotsesside, vulkaanipursete, jõe voolusängi ümberkujunemine Geneetiliste erisuste kujunemine: tekivad erinevad mutatsioonid, mille levimine populatsioonide vahel on raskendatud Ristumisbarjäär: tõkend vabaks ristumiseks ja normaalsete järglaste saamiseks Ökonisi leidmine: sobitumine elus-ja eluta keskkonda Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (nt. perekong, selts, klass, hõimkond, riik) Makroevolutsiooni 3 tüüpi: 1
· teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus: · 12 aastaga 22 koalitsioonivalitsust
Aforismid Ufojutud anekdoodid Rahvalaul Rahvalaul koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest. Lõppriimiline on uuem, värsirea lõpud riimuvad. Regilaul on vanem. ( peab olema 8 silpi, parallelism, mõttetera). 10 Ajalugu Eesti areng 19. sajandil · üldine moderniseerimine · staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas · industrialiseerimine · linnastumine, · vasttärganud rahvusluse võidukäik. · Keiser Aleksander teise vabameelne sisepoliitika · vene talurahva vabastamine pärisorjusest · uus passikorraldus- esimesed isikuttõendavad dokumendid · raharent · talurahva omavalitsuskogude vabastamine mõisnike võimu alt- rohkem otsustusvõimet majanduslikes ja ühiskondlikes asjades · mõisate päriseksostmine
linnarahvastikus ja selle arvelt ka linnarahvastiku osatähtsus kogu rahvastikust kiiresti kasvama: ajavahemikus 18621897 8,8%-lt 18,4%-le. Aastal 1870 kehtestati uus linnavalitsuste ja esindajate valimise kord (linna juhtimine magistraadi (rae) käest üle linnavolikogu poolt moodustatud valitsusele), kuid valimisseadus jäi veel paariks aastakümneks baltisakslasi selgelt soosivaks. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse
o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum Koosluste vahetus ehk suktsessioon - koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni Primaarne suktsessioon - täiesti uuel maa-alal. Arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele. Sekundaarne - kus kliimaks on hävinenud/hävitatud, kooslus taastub Kliimaks- suktsessiooni lõppaste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna. Liigirikkus on suurenenud ja populatsioon on stabiilne. Struktuuri omadused Troofilised tasemed - liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat
tase on madal (T3 tase väga madal). Hakkavad arenema koed, kus intensiivselt sünteesitakse ensüümi tüüp II deionidaasi (T4 -> T3-ks) - arenevad nt jäsemed - prometamorfoos - tänu kilpnäärme küpsemisele toimub selles arengujärgus türoidhormoonide sekretsiooni tõus - metamorfoosne kliimaks - T4 ja TRβ taseme kõrgpunkt, millega kaasnevad näiteks sabaosa ja lõpuste kadumine ning soolestiku ümberkujunemine Putukate metamorfoos (tüübid-otsene, vaeg ja täismoone, näited; mõisted- imaginaalrakud- imag. diskid, imag. rakkude kogumikud ja histoblastid ja nende funktsioon) sageli väga radikaalne; kui amfiibide puhul on metamorfoos organismi ümbermodelleerimine, võib putukatel toimuda täielikku vanade kudede lammutamine ja asendamine uute rakkudega. 3 põhilist teed - otseareng, hemimetaboolsus e järkjärguline muutumine ning täismoone
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööpuudus - tööotsijaid on rohkem kui töökohti Tööjõupuudus - tööd on rohkem kui soovijaid ja oskajaid Tööpuuduse põhjused Mingi tööstusharu või tegevusala kadumine või ümberkujunemine Töötajate ebapiisav ettevalmistus (ka keelteoskus) Mingi eriala üleproduktsioon Soovimatus tööd teda (teiste kulu, allkõik jm) Tööpuuduse mõju: majanduslik kahju, sotsiaalne kahju, riigi kulutused Aktiivne tööpoliitika (töötuse ennetamine) Uute töökohtade loomine * maksupoliitika, toetused, investeeringud Täiend- ja ümberõpe Hädaabitööd Spetsiaalsed tööturuprogrammid Passiivne tööpoliitika (toimetuleku tagamine) Töötu abiraha (2013a 101 kuus)
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
Ühe elaniku kohta tuleb Eestis üle 3 ha kuiva maad, millest omakorda üle 90% on majanduslikult mingil viisil kasutatav, päriselt kõlbmatut maad on meil üpris vähe. Niisiis peaks meil maad jätkuma ja ülegi jääma. Muidugi pole me ka kuigi suur riik. Kõikjalt Eestist saab pealinnas auto või rongiga ära käia ja koju tagasi jõuda ühe päevaga. See tähendab, et praegustes liiklusoludes on kogu Eesti muutunud ühe suure linna tagamaaks ja ta ümberkujunemine linnriigiks on võimalik, kui ka mitte soovitav. Globaalses, tervet Maad hõlmavas mõõtkavas võib meid vaadelda punktina ja pole tähtis, kus nimelt Eesti piires keegi asub või tegutseb. Eesti piirid ja naabrid Maismaapiir. Meie maismaanaabrid on Venemaa ja Läti. Eesti ja Venemaa piir kujunes saksa vallutajate ja novgorodlaste (slaavlaste ning soome-ugri hõimude) kokkupõrkes XIII sajandil. Meie
o ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt o aastaajalised e. sessoonsed muutused, koosluse aastarütm o Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku erinevusest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud mingi loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. vahetus e. suktsessioon · Koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni · arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele · Kliimaks suktsesiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna Kooslusi ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) · Taimekooslus on lahutamatult seotud kasvukohaga biotoop või ökotoop · juhtiv tegur on see keskkonnategur, millest suurel määral sõltub koosluse koosseis, struktuur ja produktiivsus. Struktuuri omadused Troofilised tasemed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
