Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia loengu materjal (0)

1 Hindamata
Punktid
2. loeng
Eluta looduse tegurid
- Päikesevalgus
- Temperatuur
- Sademed
- Tuul
- Happesus
- Toitanete sisaldus
Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju
Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine
Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast.
Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks!
Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline.
Püsisoojane – temp ühtlane, kõigusoojane – sõltub tempist
Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine – tohutu toiduvaru, verevarustus – lihased, rasvakiht /sulestik, kolooniad , varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm
Vee ülesanded meie kehas – lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa
Põhibioelemendid – H, C, O, N, P, S
Makrobioelemendid – Ca, Na, K, Mg, Cl
Mikrobioelemendid – Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As
Adaptsioon – organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks , et see tagab paremini isendi või liigi säilimise
Kohanemine – pöörduv, otonogeetiline adaptsioon
Kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon
Ökotüüp = ökoloogiline rass = populatsiooni adapteerunud osa
Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena
Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda
Tarduni – lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks
Suveuni – kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks
2. praktikum
Toitumine – toiuds sisalduva energia osaline kasutamine elutegevuseks ning ülejäänu edasiandmine toiduahela järgmistele lülidele
Toiduahel – jada organisme, keda seob järjestikku toitumine
Autotroof – taim, mis sünteesib eluks vajalised orgaanilised ained ise
Heterotroof – loom, kes saab elada tänu sellele, et sööb kedagi teist
Salumetsa toiduvõrgustik:
Arukask A– kasevaksik H – metsvint – kährik – hunt
Harilik vaarikas A – võrgendikoi H - ööbik – mäger – rebane – kassikakk
Salusammal A – põder H
Harilik tamm A – pähklikärsakas H – sinitihane – kährik – metssiga
3. loeng
Populatsiooni iseloomustavad:
Arvukus/tihedus indeks – isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad)
Levik – piirid, milles populatsioonid elavad
Sündivus/ suremus , sisse-/väljaränne
Allelopaatia – keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud
Amensialism – üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa
Protokooperatsiooni – mõlemale kasulik aga mitte vajalik
Mutualism – mõlemale kasulik ja vajalik
Organisme looduses mõjutavad:
Abiootiline ehk eluta keskkond
Biootiline ehk elus keskkond
Teised organismid ja esmajärjekorras nende enda liigikaaslased
Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, elavad koos samal ajal samas kohas, ristuvad vabalt ja teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud
Geograafiline populatsioon – loodusgeograafiliselt ühtlases kohas, koosluse poolest mitmekesisel maastikul
Ökoloogiline populatsioon – seoses kindla ökosüsteemiga
Lokaalpopulatsioon – liigi väikseim elementaarrühm
Populatsiooni tihedust saab mõõta kõikide isendite loendusega, väljapüügi või proovialade tegemisega. Suhteline tihedus näitab indeksit vahe või muutuse kohta.
Populatsiooni arvukuse valem:
R- strateegia(reproduction) – palju järglasi, väikesed järglased ja väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised
K-strateegia – keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased suht suured ja hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal
Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul
Logistiline kasv – populatsiooni kasvades hakkavad ressursid kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem
Populatsiooni tihedusest sõltuvad teguridliigisisene konkurents , kisklus , parasitism, haigused
Levila – piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad (kosmopoliitne, kontinentaalne)
Relikt - liik, mis on säilinud varasema levialaga võrreldes väiksemal alal
Levik – näitab, kuidas isendid paiknevad
Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted
Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil
Sünökoloogia – populatsioonide omavahelised suhted, koosluste ja keskkonnatingimuste vahelised suhted
Struktuurne mitmekesisus – suuruseline, funktsionaalne, ajaline või ruumiline
Dominant – koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik
  • Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi
  • Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi

Servaala ehk ökoton – kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seetõttu on liigirikkam (servaefekt)
Taastumine ehk demutatsioon – tugev häiring, taastub algne või vaesem kooslus
Suktsessioon ehk koosluse vahetus – pöördumatu ümberkujunemine, mis toimub sadade kuni tuhandete aastate jooksul, muutub koosluse koosseiss ja struktuur, kujuneb uus kooslus
Autogeenne – koosluse sisesed tegurid
Allogeenne – välistegurite toimel
Kliimakskooslus – püsivas olekus, väga aeglane areng, sagedaste häiringutega
4. loeng
Orgaanilised ühendid – süsinikuühendid, elusorganismide elutegevuse käigus moodustuvad ja keerulise ehitusega
Üle 70 bioelemendi, talituseks 27
Inimese põhibioelemendid ca. 97% - H, C, O, N, P, S
Aineringe – aine liikumine eluta loodusest elusasse loodusesse ja vastupidi
Suletud aineringe (kadu ja juurdetulekud võrdsed) – looduslikud ökosüsteemid
Avatud aineringe (toiteained viiakse rohkem ära kui tagastatakse) – põllumajandus
Evaporatsioonaurumine maapinnalt
Transpiratsioon – aurumine taimedelt
Evapotranspiratsioon – summaarne aurumine
Sublimatsioon – tahkest olekust gaasilisse üleminek või vastupidi
Kondenseerumine – gaasilisest olekust vedelasse üleminek
Vee ülesanded:
Rakkude sisekeskkond
Lahustumine, reaktsioonid
Transport
Jääkainete eemaldamine
Termoregulaator
Ökoloogia loengu materjal #1 Ökoloogia loengu materjal #2 Ökoloogia loengu materjal #3 Ökoloogia loengu materjal #4 Ökoloogia loengu materjal #5 Ökoloogia loengu materjal #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Omar Jaar Õppematerjali autor
Põhibioelemendid – H, C, O, N, P, S
Makrobioelemendid – Ca, Na, K, Mg, Cl
Mikrobioelemendid – Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As

Adaptsioon – organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise
Kohanemine – pöörduv, otonogeetiline adaptsioon

Sarnased õppematerjalid

Ökoloogia arvestus
14
pdf

Ökoloogia arvestus

organismid koos ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, kus elavad organismid, toimub süntees ja orgaanika. Biosfäär ühendab terava piirita litosfääri, hüdrosfääri ja atmosfääri. Organismiökoloogia uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid. Populatsioon - rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel (hüljesed). Sünökoloogia ehk koosluste ökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid. Ökofüsioloogia uurib organismide talitlusi ja keskkonna vahelisi suhteid. Maastikuökoloogia uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoolu maastikul, uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtivad kõigil tasanditel.

Ökoloogia ja keskkond
Ökoloogia lühikonspekt
7
doc

Ökoloogia lühikonspekt

Kooslus (biotsönoos) ­ kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon ­ on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem ­ süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär ­Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) Kontro

Ökoloogia
Ökoloogia eksam 2017
34
docx

Ökoloogia eksam 2017

Elustrateegiad K ja r strateegia K strateegia: vähe järglasi, järglased suhteliselt suured, järglased hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal. NT KARU r strateegia: palju järglasi, järglased suhteliselt väikesed, järglased väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised. NT KALA Metapopulatsioon(id) – on lokaalpopulatsioonide kogum, mida omavahel ühendab migratsioon, st ränne ühest lokaalpopulatsioonist teise. 5. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid (uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid)

Ökoloogia
ökoloogia lühikonspekt
17
doc

ökoloogia lühikonspekt

· Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)­ populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

Ökoloogia
Ökoloogaia lühikonspekt
36
doc

Ökoloogaia lühikonspekt

Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). • Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

Ökoloogia
Ökoloogia lühikonspekt
18
doc

Ökoloogia lühikonspekt

Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)­ populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

Ökoloogia
Ökoloogia kordamis küsimused 18 19
10
docx

Ökoloogia kordamis küsimused 18/19

ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia ­ organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ­ ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia ­ Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ­ ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi

Ökoloogia
Mõisted Ökoloogia arvestuseks
8
pdf

Mõisted Ökoloogia arvestuseks

Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või mahuü

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun