Lõuna-Korea arengutase (0)

Lõuna-Korea majanduse arengutase
 
Lõuna-Korea majandus on arenenud, suurelt jaolt vabaturu majandus, mis on Aasias suuruselt neljas ja 15. maailmas. Lõuna-Korea ümberkujunemine arenenud riigiks 1960 ja 1980 aastate vahel nimetati Hani jõe imeks. Lõuna- Korea rahvast loeti üheks " Aasia Tiigrite" rahvuseks .
Praegu on Lõuna- Korea on Maailmapanga poolt liigitatud    kõrge sissetulekuga ning IMF-i ja CIA poolt arenenud majandusega riigiks.
Lõuna- Korea pealinn Söul on suur ülemaailma tuntud linn ja rahvusvaheline finantskeskus Aasias.
Äärmiselt konkurentsivõimeline haridusüsteem ning kõrge kvalifikatsiooni ja motiveeritusega tööjõud on selle teadmistepõhise majanduse kaks peamist tegurit, millel on maailma kõrgeim teaduslik kirjaoskus ja teiseks väga arenenud matemaatika .
Lõuna- Korea uhkuseks võib pidada seda, et seal on kõige suurem internetikasutajate arv. 2007. aastal Economist Intelligence Unit asetas  Lõuna- Korea IT- tööstuse konkurentsivõime kolme parima riigi hulka maailmas.
Lõuna-Korea majandus tugineb suures osas ekspordile ning ta on üks maailma juhtivatest ekportijatest. Lõuna- Korea on koduks paljudele markidele nagu Samsung, Hyndai- Kia, LG ja SK. 2009. aasta teisel poolel kasvas Lõuna-Korea majandus 2,6 protsenti võrreldes eelmise kolme kuuga ning majandus on saavutanud kõrgeimad majanduskasvunäitajad OECD riikide seas ning valitsuse ja keskpanga toerus kandus vilja.
Lõuna- Korea on põllumajanduslik maa. 1948- 51 teostati osaline maareform, alustati koperatiivide asutamist ja katseid majandust planeerida, kuid sellest hoolimata on töötute arv ja maapuudus püsinud suurena . Kavatatakse riisi, orta, nisu,  maisi, sojauba , puuvilla, tubakat , kanepit, ramjeed. Tegeldakse siisiussikasvatuse ja kalandusega, peetakse veiseid ja sigu . Kaevandatakse kivisütt, volframi- ja rauamaaki, graniiti, kulda. Peamised tööstusharud on tekstiili- ja toiduainetetööstus, väiksem tähtsus on masinatööstusel ja naftapuhastusel. Suuremad tööstuskeskused on Söul, Intšhon, Pusan, Tegu. Raudteed on Lõuna- Koreas umbes 3000 km. Väljaveos domineerivad volfram, graniit , põllu- ja meresaadused, sisseveos aga toiduained, puuvill , väetised, nafta , kivisüsi, masinad. Peamised Lõuna- Korea kaubanduspartnerid on USA, Jaapan ja Honkong.
 
 
Eksport
Lõuna-Korea 5 tähtsamat eksportartiklit on:
1.    Autod: ekspordimaht 12,029 miljonit USA dollarit; sellest 50% USA-sse ja 5% Kanadasse
2.    Elektroonikaseadmed: 11,239 miljonit USA dollarit; sellest USA-sse 20% ja Jaapanisse 15%
3.    Laevad: 8,168 miljonit USA dollarit; sellest Panamasse 19% ja Saksamaale 12%
4.    Naftasaadused : 7,737 miljonit USA dollarit; sellest Jaapanisse 40% ja Hiinasse 20%
5.    Televisooniseadmed: 7,648 miljonit USA dollarit; sellest USA-sse 46% ja Hongkongi 10%

Import

Lõuna-Korea 5 tähtsamat importartiklit :
1.    Toornafta: 21,368 miljonit USA dollarit; sealhulgas Saudi Araabiast 31% ja Araabia Ühendemiraatidest 16%
2.    Elektroonika : 13,512 miljonit USA dollarit; sealhulgas USA-st 30% ja Jaapanist 20%
3.    Maagaas: 5,237 miljonit USA dollarit; sealhulgas Katarist 26% ja Omaanist 19%
4.    Naftasaadused: 4,650 miljonit USA dollarit; sealhulgas Araabia Ühendemiraatidest 20% ja Kuveidist 13%
5.    Automaatika, optika : 3,040 miljonit USA dollarit; sealhulgas USA-st 21% ja Jaapanist 15 %

Transport

·       Teed Lõuna-Koreas
·       Lõuna-Korea kiirteed
·       Autotransport Lõuna-Koreas
·       Raudteetransport Lõuna-Koreas
·       Veetransport Lõuna-Koreas

Riigieelarve

Riigieelarve maht on 118,1 miljardit dollarit.

Rahaühik

 Lõuna-Korea rahaühik on  von (KRW) (훤). 1 USA dollar on 1251,09 voni (2002).