Põhja-Ameerika suurregioon (1)

Põhja-Ameerika suurregioon
Tartu 2006
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
LOODUS 4
GEOGRAAFILINE JAOTUS 5
RAHVASTIK 6
MAJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki-USA ja Kanada . Põhja-Ameerika asustasid 16.-19. sajandil eurooplased, kes tõid kaasa lääne tsivilisatsiooni. Põliselanikud hävitati või tõrjuti elama äärealadele. Seega võib kultuuriliselt ja ajalooliselt Põhja-Ameerikat käsitleda Uus-Euroopana.. Usk jumalasse ja askeetlus on eriti just Põhja-Ameerikas ajapikku asendunud usuga majanduskasvu, rahasse ja tehnoloogiasse. Ameeriklasi iseloomustab rohke tarbimine.

LOODUS

Põhja-Ameerika loodus on veelgi mitmekesisem ja rikkam kui Euroopas. Looduslikult on Põhja-Ameerika kirdeosas, kust regiooni uusaegne areng alguse sai, väga sarnane Euroopaga. Regiooni põhjaosa(Kanada ja Alaska ) etendab sama rolli, mis lähisarktilised ääremaad Euroopas. Põhja-Ameerikas on ka vahemerelise loodusega piirkond- California . Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel ammendunud(sütt ja maake veetakse isegi Euroopasse).
USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatšid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada , mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik.
Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna- suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul).

GEOGRAAFILINE JAOTUS

Põhja-Ameerikas algselt tekkinud väikesed riigid ühinesid kaheks suureks liitriigiks. USA on 51 osariigi lahutamatu liit, Kanada aga hõlmab kümme provintsi, kusjuures Kanada provintsid on märksa iseseisvamad kui USA osariigid . Osariikide ja provintside iseseisvuse oskusliku ühendamise, nende ühismeelsuse ja koostöö poolest on Põhja-Ameerika heaks eeskujuks Euroopa Liidule ja muulegi maailmale.

RAHVASTIK

USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas elanike arvuga 299 800 000 (september 2006). Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. USA rahvaarv 1950-2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele immigratsioonile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka 21. sajandil, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades.
Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased , 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod ), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest.
Demograafiline siire on ka Põhja-Ameerikas lõppenud ja loomulik iive on nullilähedane, kuid mõlema riigi rahvaarv kasvab kiiresti sisserände tõttu. Praegusel ajal tuleb enamik sisserändajaid Ladina- Ameerikast ja Aasiast .Industriaalajastu suurte linnastute ümberkujunemine infoajastu asulatevõrgus Põhja-Ameerikas juba üsna kaugele jõudnud. Väiketalud ja –linnad hääbuvad kiiresti ja ole poole põhja-ameeriklastest elab suuremates linnades või nende vahetus lähedusse jäävates eeslinnades. Maal ja väikelinnades elab vaevalt 10% rahvastikust. Kanadas on maarahvastiku osakaal veelgi väiksem.
USA põhirahvus on ameeriklased. See rahvus kujunes inglisekeelse tuumiku ümber, kellega on liitunud sisserännanuid kogu maailmast. Pidevalt saabuvad immigrandid sulanduvad järk-järgult ameeriklaste hulka. Hilisemad sisserändajad, kes on oma varasema etnilise kuluvuse osaliselt veel säilitanud, moodustavad vaid umbes viiendiku. Põlisameeriklasi on vähe alles jäänud.
Kanadal tekkis uue rahva kujunemisel kaks tuumikut. Inglise keelne tuumik sulatas endasse enamiku sisserändajaid, arenes väga sarnaselt ameerika rahvusega ja kujunes anglokanada rahvuseks . Kanada prantslased ei soovinud eriti sisserändajaid ümber rahvustada, kuid 250 aasta pikkune eraldi areng on tekitanud nende kultuuris Euroopa prantslastega võrreldes erinevaid jooni, nii et nemadki on uus rahvus
Riik
Koht ÜRO inimarengu indeks
SKT elaniku kohta
(USD)
Oodatav keskmine eluiga(a)
Imiku surmeus
Lapsi naise kohta
Rahvaarvu juurdekasv
(%)
Energia tarve elaniku kohta
(kWh)
Linna rahvastik(%)
Alla 15 a.
Üle 65 a..
USA
7
0,937
76,9
7
2,1
1,0
12331
77,4
21,7
12,3
Kanada
8
0,937
79,2
5
1,5
1,1
15620
78,9
18,7
12,7

MAJANDUS

20 sajandil ühendas USA alltsivilisatsiooni Euroopaga ja majanduskoostöö ning seismine demokraatia ja ühise julgeoleku eest(eriti külma sõja päevil). Ent üha enam eemaldutakse kultuuri- ja sotsiaalpoliitika ning majandushuvide pinnal
Põhja-Ameerika majandusedu tagas suur majandusruum ja Euroopale ja iseloomuliku killustatuse puudumine. 20 sajandil oli Põhja-Ameerika maailmamajanduse võimsaim jõud, kes on koos Euroopaga suunanud ja kontrollitud kogu maailma arengut.
Aastal 1996 oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta , gaas , alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad eksportijad olid: USA, Jaapan, Suurbritannia , Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid , telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.
Põhja-Ameerikas on põllumajanduses hõivatud vaid väike osa rahvastikust, kuid tänu heale töökorraldusele ja suurepärasele loodusoludele toodavad nad suures koguses mitmesuguseid põllumajandussaadusi. Tegelikult suudaks Põhja-Ameerika rahuldavalt ära toita kogu maailma rahvastiku, kui ainult arengumaade elanikud neid saadusi osta jõuaks. Juba praegu varustavad Põhja-Ameerika riigid olulist osa maailmast teravilja, loomasööda, linnu- ja veiselihaga, puuvilla ja tubakaga.
Hästi on arenenud ka Põhja-Ameerika mäetööstus, mujalt on vaja osta vaid mitmeid metallimaake. Põhja-Ameerika on suurim energiatootja , kuid ühtlasi ka suurim tarbija. Puudu jääv osa ostetakse sisse peamiselt Ladina-Ameerikast, kuid sütt veetakse suurtes kogustes ka teistesse regioonidesse. Töötleva tööstuse roll on Põhja-Ameerika majanduses suur, väga hästi on arenenud peaaegu kõik töötleva tööstuse harud. Kõrgtehnoloogilises tootmises edestab USA kogu ülejäänud maailma. Sealt imporditakse rohkesti mitte ainult uusimaid masinaid, seadmeid, kemikaale ja tarbekaupu, vaid ka töökorraldusviise.
Veelgi edukamalt toimib USA teenustesektor . Peaaegu kõigis teenindusmajanduse harudes kuulub USA-le kindel koht maailmas, meelelahutussektor on peaaegu täielikult monopoliseeritud. Üks Põhja-Ameerika omapära on USA täielik majanduslik ja kultuuriline domineerimine Kanada üle. Ainult põllumajanduses pakub Kanada USA-le konkurentsi. Lisaks varustab Kanada mäe- ja metsatööstus USA-d toorainega ja Kanada töötlev tööstus on USA firmadele alltöövõtja.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid
http://et.wikipedia.org/wiki/Kanada
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile
10