Ärkamisaeg

Link, Henri

Ärkamisaeg (0)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

KEILA GÜMNAASIUM
8c klass
Juhan
Rahvuslik ärkamine Eestis
Referaat
Juhendaja : õp
Keila 2009
SISUKORD

Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4

Johann Voldemar Jannsen 5

Jakob Hurt 5

Carl Robert Jakobson 6

Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6

Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7
SISSEJUHATUS
Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased.
Rahvuslik ärkamine
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine , staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine , linnastumine , vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855–1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.
1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis ( Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit — ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud . Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris “ärganud talurahva” eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba “valmis” saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana .

Rahvahariduse edenemine

Rahvusliku ärkamise üheks eelduseks oli haridustaseme kasv. Osati lugeda ilma raskuseta kirjandust. See laiendas silmaringi. Talupoja haridustee algas vallakoolis, kus õpiti 3 aastat. Edasi mindi kihelkonnakooli, millega enamiku eestlaste haridustee lõppes. Edasi saadi õppida vaid saksakeelsetes koolides: kreiskoolis, gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis. Aastal 1870 rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge. Need said rahvusvärvideks.

Johann Voldemar Jannsen

Rahvusliku liikmise algusaastate juhiks sai Vändrast pärit Jannsen. Ta sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehitva korra raames. Tema arvates pidi kõik tulema seaduslikul teel. Ta virgutas talupoegi talusi ostma, andis häid õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest . 1857. aastal hakkas ta välja andma ajalehte “ Perno Postimees ”. See ajaleht pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannsen viibis paljudel ühisüritustel ja tema suureks abiks oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite algutsel loodi 1865. aastal Vanemuine . Ta korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo Tartus, aastal 1869. Seal oli umbes tuhat osalejat ja paarkümmend tuhat pealtvaatajat.

Jakob Hurt

Pärast esimest laulupidu hakati rajama rahvuslikke seltse. Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus peale eesti soost haritlaste ka erksamaid taluperemehi. Seltsi presidendiks sai Jakob Hurt. Hakati välja andma kooliõpikuid. Palju avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kandvaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool . See nimetati Aleksander I järgi Aleksandrikooliks, sest tema vabastas eesti rahva pärisorjusest. Kool peeti üleval rahva enda rahaga . Annetuste kogumiseks loodi komiteed pea kõikjal. Raha saamiseks korraldati kultuuriüritusi, edendades sel kombel seltsielu. Iga aasta toimus suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi. Selle kõige eesotsas oli Jakob Hurt.

Carl Robert Jakobson

Teiseks rahvusliku liikumise tähtsaks tegelaseks tõusis Carl Robert Jakobson. Ta tuli Peterburist, kus töötas koduõpetajana ja ostis Kurgjale talu ja osales mitemete põllumajandusseltside töös. Jakobson küsis: “Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel , kes meie sekka on hiljem asunud?” Tema eesmärk oli majanduslike olude parandamine. Jakobsoni liigne enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Hurt läks Peterburi. Jakobson hakkas üle võtma rahvuslikke seltse. Aastal 1881 valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Aastal 1882 haigestus ta kopsupõletikku ja suri. Tema surm vapustas kõiki.
Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon
20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine — industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904 . aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus - ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel ; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905. aastal tegutses Eestis üle500seltsi ja ühistu
Karistussalk 1905. aasta
revolutsioonisündmuste ajal Eestis
1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos. Suurt osa impeeriumist haaranud revolutsiooni vallandas järjest laienev lõhe moderniseeruva ühiskonna vajaduste ja Venemaa lootusetult aegunud ühiskonnakorralduse vahel. Sageli stiihilistes vastuhakkudes kulmineerusid vastuolud isevalitsuse ja rahva, ettevõtjate ja tööliste, mõisnike ja talupoegade, impeeriumi koloniaalrezhiimi ja diskrimineeritud vähemusrahvuste vahel. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka kohalike baltisaksa ülemkihtide vastu — demokraatlikke ümberkorraldusnõudmisi kutsusid ühtviisi esile poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused ja balti aadli seisulikud privileegid , maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Sajandi alguseks end poliitiliselt teadvustanud eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine , milles olid raskesti eraldatavalt põimunud teineteisega läbi sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse . Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud , samuti valitsusevastane relvavõitlus.
9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestvusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail.
Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist 17. oktoobril 1905, asutati Eestis esimesed legaalsed erakonnad : rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja liikumised valitsusega opositsioonis. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust — kogu poliitilise spektri ulatuses apelleeriti rahva nõudmistele.
KOKKUVÕTE
Rahvuslik ärkamine oli eestlastele väga kasulik. Saad mõisnike eestkostes vabaks. Rajati uusi koole kus sai talurahvas õppida. Tähtsamad inimesed Eesti elus sellel ajal on meilegi väga tuntud. Eestis tekkisid erakonnad. Talurahvas sai enda eest ise seista.
KASUTATUD MATERJALID

et.wikipedia.org

ajaloo õpik

ENE ja Eneke
9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Henri Link Õppematerjali autor

Referaat. peamised tegelased ja muud

Sarnased õppematerjalid

doc

Ärkamisaeg

18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. Gr

Ajalugu

doc

Rahvuslik ärkamine Eestis

$34 Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvusliku liikumise eeldused Eestis algas rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid seadustest üle, oli tal või

Ajalugu

doc

Ärkamisaeg eestis

Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päri

Ajalugu

docx

Rahvuslik ärkamine Eestis

Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(mõni jõukam taluperemees, j

Ajalugu

doc

ÄRKAMISAEG

E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõ

Ajalugu

doc

Eesti Ärkamisaeg

Keila Gümnaasium EESTI ÄRKAMISAEG Referaat Keila 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Rahvuslik Ärkamine ja Venestamine 3. Tähtsamad tegelased 3.1. Johann Voldemar Jannsen 3.2. Carl Robert Jakobson 3.3. Jakob Hurt 4. Laulupidu 5. Rahvuslik liikumine ja rahvusromantism Eesti kirjuanduses 6. Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Eestis algas 19.sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eelduseks mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Rahvusliku ärkamise tähtsamad tegelased on Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson., Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Ärkamisajal sai alguse laulupeo traditsioon, sest just sellel perioodil toimus esimene üldlaulupid

Ajalugu

docx

RAHVUSLIK ÄRKAMINE

1. erinevate perioodide iseloomulikumad jooned, sündmused ja juhid 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. 3. 1880. aastate algus. 188

Ajalugu

doc

Rahvuslik ärkamine Eestis

Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- rahva haridust Vallakool- kihel

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk