Kuidas tekkis maa? (0)

Miksike.ee
http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.ht m
Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi.
Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema.
Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid , mis hakkasid tiirlema ümber Päikese.
Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi.
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.ht m
Maa tekkimine
Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena.
Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele , moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid – peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium – kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakas-roheliseks maailmaks.
Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid . Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid . Noor Maa nägi seetõttu välja umbes nii, nagu Kuu tänapäeval – selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid . Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid . Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks . Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval.
Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes):
            0- 40  Maakoor
        10-400  Vahevöö ülaosa
      400-650  Ülemineku piirkond
    650- 2700   Vahevöö alaosa
  2700-2890  D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale)
  2890- 5150   Välimine tuum
  5150-6378  Sisemine tuum    
Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked ; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad.