Tööõigus (0)

Tööõigus
Küsimused
1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4)
Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile .
2. Mis on tööleping?
Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile.
Ta saab palka töö eest.
3. Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping , agendileping , komisjonileping)
Leping
Pooled
Lepingu ese
Tasu
Tasutud puhkus
Tööleping
Tööanda ja töötaja
töö
Tasu saadakse töö eest
Käsundusleping
Käsundus ja käsundandja
töö
Tasu saadakse töö eest
Töövõtuleping
Tööanda ja töövõtja
Töövõtja valmistab/teeb tööd ja annab üle valmis kauba/ostab valmis teenuse
Lõpptoote või teenuse eest
Maaklerileping
Maakler ja käsundaja
Vahendab lepingu sõlmimist
Maakleri tasu
Agendileping
Agent ja käsundaja
Agent sõlmib lepingu omanimel
Agendi tasu
Komisjoni leping
Komisjonär ja komitest
Komitendi eseme müük/ost
Komisjonitasu
4. Mille poolest erineb tööleping eelnevatest lepingutest?
Töölepinguga kaasneb tasustatud puhkus ja teiste lepingutega ei kaasne.
5. Mida tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“ tööandjale ja millistele seadustele vastavalt peab tööandja käituma?
Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
6. Mis on diskrimineeriv käitumine?
Diskrimineerimine on isikute põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine, mille tulemusel üks isik satub halvemasse olukorda kui teine isik samas või samalaadses olukorras.
7. Mida ei peeta diskrimineerivaks käitumiseks?
Töösuhetest eeliste andmine , töötajate esindamise või töötajate ühingusse kuulumise tõttu ei peeta diskrimineerivaks käitumiseks
8. Kes lahendab diskrimineerimisvaidlusi?
Õiguskantsler ja tööinspektsioon
9. Mis on sooline võrdõiguslikkus?
Tööandja peab tegutsema nii , et vabadele töökohtadele võetakse tööle mõlemast soost isikuid
10. Millal on tegemist otsese soolise diskrimineerimisega?
Kui ühte isikut tema soo tõttu on koheldud halvasti
11. Millal on tegemist kaudse soolise diskrimineerimisega?
Kui väliselt neutraalne seadussäte saab ühest soost isikuid ebasoodsasse olukorda.
12. Mida loetakse diskrimineerimiseks tööelus tööandja poolt?
Kui tööle ei võeta väikeste lastega naissoost isikuidkui palka makstakse vähem kui meestele
13. Mis on seksuaalne ahistamine?
Seksuaalne ahistamine on seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mis alandab inimese väärikust.
14. Mida peab tegema tööandja, kui teda kahtlustatakse töötaja tööalases diskrimineerimises ja töötaja taotleb selgitust?
Tööandja peab vastama 10.päeva jooksul kirjalikult kõikidele kaebustele ja küsimustele.
15. Kuidas saab tööandja edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust?
Vabadele töökohtadele tuleb tööle võtta mõlemast soost isikuid
2. peatükk. Töölepingu sõlmimine
1. Kas töölepingu sõlmimiseks peab isiklikult kohal viibima?
On vaja poolte kokkulepet . Töölepingut loetakse sõlmituks sellest hetkest , kui töötaja ja tööandja on olulistes tingimustest kokku leppinud
2. Millises vormis sõlmitakse tööleping üldjuhul?
Tööleping sõlmitakse kirjalikult ( omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) kahepoolsel eksemplaris , millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale
3. Kas suuline tööleping on tühine?
Kaheks nädalaks võib töölepingu sõlmida ka suuliselt. Kui pooled lepivad hiljem kokku töösuhte jätkamises , tuleb tööleping vormistada kirjalikult. Sellisel juhul loetakse töösuhte alguseks suulise töölepingu esimene päev
4. Kui töötaja lubatakse tööle, kas on siis tegemist töölepingu sõlmimisega?
Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdlustatud töölepingu sõlmimisega sõltumata töölepingu vormistamisest . Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel , mida tegelikult kohaldati
5. Mida tähendab töölepingu sõlmimine kirjalikus vormis?
Allkiri on kohustuslik
6. Kuidas jagunevad töölepingu tingimused ja milliseid kokkuleppeid peab tööleping sisaldama tingimuste osas? (2)
(1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
3) tööülesannete kirjeldus;
4) ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
8) töö tegemise koht;
9) puhkuse kestus;
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
7. Millised andmed peavad olema kirjalikus töölepingus?
(12 )
(1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
3) tööülesannete kirjeldus;
4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
8) töö tegemise koht;
9) puhkuse kestus;
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
8. Mis on kollektiivleping ? Mitmepoolne see on ja mida võib sellega kindlaks määrata?
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.
Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne.
9. Kas kollektiivlepingus sätestatut kohaldatakse võrdselt kõigile valdkonna töötajaile, või ainult ühingusse kuuluvatele töötajatele?
Kõigile
10. Kas töötajal on õigus saada töölepingu andmeid ka peale tööle asumist?
Ja on
11. Kuidas on võimalik töölepingu muutmine, täiendamine?
Töölepingut saab muuta poolte kokkuleppel.
12. Kui kaua peab töölepinguid tööandja säilitama?
10.aastat pärast tööajaga töösuhte lõppu.
13. Mis on katseaeg ja kui pikk on katseaeg? Kas katseaja võib kehtestamata jätta? Kas katseaja lõpul on tööandja kohustatud teatama töötajale töölevõtust või vallandamisest?
14.Kuidas tööandja teavitab töötajat töölepingu kestusest?
Kas tööandja on sinuga rahul või sina oled selle tööga rahul ja kestab 4.kuud
15. Mis on tööaja summeeritud arvestus? Mida on tööandja kohustatud tegema seoses summeeritud tööajaga?
Tööaeg mis jaguneb ebaühtlaselt . Koostab tööandja mulle graafiku ja selle alusel töötan .
16. Millisele tööle ei tohi suunata alaealist? Millised piirangud kehtivad töölepingu sõlmimisel kuni 17. aastase alaealisega?
Vähem töötunde , ei tohi kassas töötada , ei tohi takistada haridust . Ohustab alaealise kõlblust. Sisaldab õnnetusohte.
17. Millistel tingimustel sõlmitakse tööleping alaealisega? Millised on alaealisega töölepingu sõlmimise erisused?
Kui tööinspektor on kindlaks teinud , et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas käesolevas seaduses või muus õigusaktis nimetatud.
18. Kui pikk on alaealise tööperiood?
Oleneb vanusest
19. Millal sõlmitakse tähtajaline tööleping?
Kui töö on ajutise iseloomuga
20. Mitu korda saab tähtajalist töölepingut pikendada?
Üks kord viie aasta jooksul
21. Milliseid küsimusi töötaja kohta ei tohi tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel esitada?
Eraelu , pere planeerimine , mis usku oled ?
22. Millal on võimalik töölepingut muuta?
Osapoolte kokkulepe
23. Millal on võimalik töölepingut tühistada? Millise ajaperioodi vältel võib see toimuda?
(1) Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud , on tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse.
(2) Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest.
(1) Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist.
(2) Töötaja tagastab tühise töölepingu järgi tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid.
(3) Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutust osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades.
3 peatükk
Töötaja kohustused

Mida tähendab, et töötaja on oma tööandjale lojaalne?
Ta on usaldav ja ustav
2. kas töötaja peab täitma oma tööülesandeid isiklikult?
Võib lasta tööd teha ka mitte isiklikult, aga vastutus jääb ikka töötajale
3. Millisesse nelja rühma jaotatakse töötaja kohustused?
Töötaja kohustused
Seoses töö tegemisega
Tööalasest koolitusest osavõtmisega
Teatud tegevustest hoidumiseks
Töötakistustest teatamine
teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi
osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu
teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal
hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu
tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi
teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal
4. Mis on hoolsuse määr ja kuidas see kajastub töölepingus?
Töötaja parim kasulikus tööandjale . Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega
5. Millega peab olema seotud tööandja korraldus, mida tuleb töötajal täita? Millist tööandja korraldust ei pea täitma?
Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine
6. Kas hädavajadusest tulenevat korraldust tuleb täita?
Hädavajadusest tuleb ikka täita.
7. Kelle korraldusi tuleb täita renditöö puhul, kui tööandja ja kasutajaettevõtja korraldused on vastuolus?
Tööandja korraldus
8. Millised on raseda ning rasedus - ja sünnituspuhkuseõigusega töötaja töötingimused?
Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel
9. Millal on töötajal õigus keelduda töö tegemisest?
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
1) ta kasutab puhkust;
2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;
3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
4) ta osaleb streigis;
5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;
6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
10. Kui täpselt fikseeritakse töölepingus töö tegemise koht?
Valla või linna täpsusega . See on vajalik sellepärast et töölähedusse saadetakse teid.
11. Mis on töölähetus? Kui kauaks võib töötajat lähetada töölähetusse kokkuleppeta?
Saadetakse tööle teise linna või riiki tööd tegema . Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega
12. Keda ei tohi ilma töötaja nõusolekuta töölähetusse saata?
Puudega last kasvatav
13. Mis on tootmissaladus ja mis on ärisaladus?
Ei avalda seda mida toodetakse , on teave mis sisaldab toodete saladust . ärisaladus Kliendid või tarnijad
14. Mida lepitakse kokku saladuse mittehoidmise kohta?
Ei tohi saladust välja rääkida ning leppetrahvid
15. Millise kohustuse võtab töötaja konkurentsipiirangu kokkulepet heaks kiites?
Töötaja kohustub mitte töötama , tööandja konkurendi juures.
16. Millal on lubatav konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine?
Kui see on vajalik tööandjamajandusliku huvi kaitseks
Tööandja kohustused
1. Millised on tööandja peamised kohustused (4 rühma)?
Töökorralduse ja töötasustamise kohustused
Töötaja elu ja tervist tagavad töötingimused
Töötaja teavitamine töö- ja olmetingimustes
Töötaja väärikuse austamine
Töökorraldus ja töötasu
Töötaja elu ja tervis
Töötaja teavitamine töö- ja olmetingimustest
Töötaja väärikuse austamine
kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi
tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal
tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud;
austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu
teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust
andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;

Millised on vajalikud kokkulepped töö tasustamises?
Kokku tuleb leppida töötasu ja muud hüved

Mis on brutopalk ? Mis on tööajanorm?
Töötasu koos kõigi maksudega.
4. Millised maksed ja maksud arvestatakse maha (peetakse kinni) brutotöötasust?
Tulumaks , kogumispension ja töötluskindlustusmaks

Kas peale raha on töötajal õigusoma töö eest nõuda muid hüvesid?
On õigus küsida muid hüvesid
6. Kui suur on töötasu alammäär, millest madalamat palka ei ole seaduslik maksta, kui töötaja on töötanud täistööajaga?
470
7. Kui suur on keskmine töötasu?
1162
8. Millist tasu võib töötaja saada peale palgatulu?
Preemiat , lisatasu , tasustatud puhkus .
9. Kas töötajal on kohustus kasutada oma töötasu tööandjaga kokkulepitud kindlaksmääratud eesmärgil?
Ei
10. Kui tihti töötasu makstakse? Kuidas toimub protseduur?
Kord kuus või olenevalt kokkuleppest . Vaadatakse pangakontole
11. Nimetage riigipühad?
Jõulud , Eesti Vabariigi aastapäev , Kevad püha , jaanipäev , taasiseseisvumispäev , esimene jõulupüha , teine jõulupüha , esimene jaanuar , suur reede
12. Kas palga maksmisel makstakse ka viivist? Millal?
Peab maksma , siis kui ta hilineb palga maksmisega ( ei ole üle kandud õigel päeval )
13. Kuidas hüvitatakse koolituskulud?
Makstakse kulu dokumentide alusel
14. Kas tööandja peab maksma keskmist palka ka siis, kui tal ei ole tööd anda?
Jah
15. Kas tööandja peab maksma ka tasu tööst keeldumisel, millistel juhtudel?
Jah , oht elule .
16. Kas tööandja võib vähendada ajutiselt töötasu töö mitteandmise korral? Kui pikaks ajaks? Millistel tingimustel?
Poolte kokkuleppel võib kolmeks kuuks töötasu alandada .
17. Kas tööandja maksab keskmist palka ka töötaja lapse abiellumise korral või töötaja lähedase matuste korral?
Jah
18. Kas tööandjal on õigus nõuda töötasu töötajalt ka tagasi, kui ettemaksest on möödunud enam kui aasta?
Ei
19. Kuidas toimub lähetustasu maksmine ?
Dokumentide alusel
20. Kas töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega ?
Jah
Töö ja puhkeaeg
1. Mis on puhkeaeg?
Aeg , mis ei ole tööaeg
2. Mis on täistööaeg?
Täistööaeg tähendab Eesti seadusandluse mõistes 40 tunnist tööaja pikkust nädala jooksul ja 8 tunnist tööaja pikkust päeva jooksul, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas.
3. Mis on osatööaeg?
Mis ei ole täistööaeg

Mis on summeeritud tööaeg?
tööaeg, mis jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.

Mis on ületunnitöö? Kes võib teha ületunnitööd? Kuidas toimub ületunnitöö eest tasu maksmine?
Ületunnitöö on TLSi § 44 lg 1 kohaselt töötamine üle kokkulepitud tööaja. Ületunnitöö
tegemise peavad töölepingu pooled iga kord eraldi kokku leppima, sest ületunnitöö ei saa
olla planeeritud.

Millised on piirangud ületunnitööl?
(1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.
(2) Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine.
(3) Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine.
(4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
(6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
(7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

Kuidas toimub hüvitamine öötöö ja riigipühal tehtava töö eest?
(1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
(2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
(3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.
8. Milline on töö tegemise aja piirang?
(1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestusperioodi võib tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni .
(3) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.
(4) Töötajal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus ületunnitöö keelata või seda piirata, kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid.
(5) Tööandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel tööd tegevate töötajate üle eraldi arvestust, mille ta esitab asukoha (elukoha) tööinspektorile ja töötajate esindajale nende nõudmisel.
9. Mida hõlmab tööaja korraldus?
10. Millal peab olema vaheaeg tööpäeval? Kui pikk see peab olema?
11. Mis on valveaeg ? Kuidas toimub selle eest tasu maksmine?
(1) Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
(2) Valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine.
(3) Osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks.
12. Kas alaealine tohib teha kerget kultuuriga seotud öötööd?
Tohib küll
13. Kas koolikohustuslik töötaja võib vahetult enne koolipäeva algust tööd teha?
Ei tohi
14. Mitu tundi peab olema järjestikune puhkeaeg nädalas?
48 tundi
15. Millal võib tööpäeva kestust lühendada? Mitme tunni võrra?
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.
Puhkus
1. Mis iseloomustab põhipuhkust e tööpuhkust?
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
2. Mis on siht- e eriotstarbelised puhkuseliigid?
Emapuhkus , õppepuhkus , Lapsehooldus puhkus , Lapsepuhkus
3. Iseloomustage lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust, õppepuhkust.
Lapsehoolduspuhkus
(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni . Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.
 (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
 (3) Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
 (4) Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist ja lapsehooldustasu vastavalt perehüvitiste seadusele.
Lapsepuhkus
 (1) Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel:
 1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
 2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.01.2013]
 (2) Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.
 (3) Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
 (4) Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
 (5) Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.
Õppepuhkus
(1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.
 (2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.
4. Mille eest antakse põhipuhkust?
(1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest.
5. Kui pikk on põhipuhkus?
28 kalendripäeva
6. Millal võib kasutada põhipuhkust?
Kui on töötatud vähemalt 6.kuud
7. Kes määrab puhkuse aja, millal tootaja puhkab?
Tööandja teeb graafiku , aga võin ka ise sõna anda
8.Kas töötajal on mingid õigused seoses puhkuse aja määramisega?
Tööanda arvestab töötaja soove
9. Kas puhkuse eest võib ka raha nõuda ja mitte puhata?
Ei või
10.Kuidas hüvitatakse kasutamata puhkust?
Rahaliselt ainult töölepingu lõppemisel
Töötaja vastutuse piirangud
1.Millal vastutab töötaja töölepingu rikkumise eest?
Kui töötaja on süüdi
2.Millised on õiguskaitsevahendid, mida kasutatakse, kui töötaja on kohustusi rikkunud?
Trahvid või tasa arvestamine või töötasu alandamine
3. Millal võib tööandja alandada töötasu? Mil määral?
Kui töötaja on kohustusi rikkunud . Mõistlikul määral
4. Mil määral vastutab töötaja töölepingu tahtlikul rikkumisel?
Mõistlikul määral
5. Mida sisaldab varalise vastutuse kokkulepe?
 (1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
6. Millistel juhtudel kehtib varalise vastutuse kokkulepe?
(2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
 1) see on sõlmitud kirjalikult;
 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
7. Kas töötaja vastutab kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest?
(1) Kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma.
 
8. Kas töötaja peab maksma leppetrahvi ja kui ja, siis millistel tingimustel?
Ja , kui see on töölepingus ettenähtud
9.Mida peab tööandja arvestama tasaarvestamisel?
Töötaja nõusolekuga
Töölepingu lõppemine ja üleminek
1.Kuidas toimub töölepingu lõppemine kokkuleppel?
 Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
2. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel – milline leping lõpeb tähtaja möödumisel?

Töölepingu lõpetamine kokkuleppel , Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel,  Töölepingu lõppemine töötaja surmaga, Kolmandate isikute nõudmisel

3.Millal võib tööleping lõppeda?
Kui pooled on kokku leppinud , tööandja algatusel .
4.Kes võib töölepingu lõpetada ülesütlemisega?
Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.
5. Kuidas toimub töölepingu korraline ülesütlemine?
(1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
 (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
 (3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.
 (4) Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.
 (5) Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.
6. Kuidas toimub töölepingu ülesütlemine katseajal?
(1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
 (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
 (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.
 (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel , mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
7. Millal on tööandjal põhjus tööleping üles öelda?
Kokkuleppel
8. Kuidas toimub töölepingu kollektiivne ülesütlemine koondamise korral?
Ei tohi vabatahtlikult lepingut lõpetada
9. Kas töötajal on õigus tööleping üles öelda, millistel tingimustel?
Alati õigus , aga peab ütlema 30.päeva ette
10.Millised on tööandjale kehtestatud ülesütlemise piirangud?
Rasedaid ei tohi vallandada
11. Millal lõpetatakse tööleping kohtus või töövaidluskomisjonis?
Kui kokkulepped ei saavutatud.
12. Kuidas toimub kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korral?
Töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud .
13. Milline on hüvitise maksmise kord töösuhte lõpetamise korral?
1.kuu maksab tööandja keskmist töötasu ja edasi maksab töötukassa 2.kuud
14. Millistel tingimustel jääb tööleping kehtima ettevõtte ülemineku korral teisele omanikule?
Igakord kui juhtkond vahetub
15. Kes ja mille üle teostab järelevalvet antud seaduse täitmise eest?
Tööinspektsioon
16. Milline on vastutus seaduse eiramise eest tööandjale, töötajale?
Rahatrahvid
17. Kui suur on trahviühik?
8 eurole
18. Kui suur on trahv , kui tööandja ei esita andmeid töötingimuste kohta, mis nõutud töölepinguseaduses?
19. Kui suur on trahv, kui tööandja sõlmib alaealisega töölepingu ja tööinspektor ei kiida seda heaks?
20. Kui suur on trahv tööandjale , kui ei võimaldata töötajale iganädalast puhkust?
21. Kas tööraamatu pidamine on tööandjale kohustuslik?
22. Milleks on vaja tööraamatut töötajale?
23. Kas isikukaart on tööstaaži arvestamisel vajalik dokument?
24. Millal hakkas uus töölepinguseadus kehtima?
a) 1. juuli 2009
b) 1. jaanuar 2010
c) pole veel kehtima hakanud
18