Lepingu -ja ühinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks 2018 (0)

Lepingu-ja ühinguõiguse ülesandes koduseks lahendamiseks 2018 sügis.
1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot.
26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima.
Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti.
Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga?
1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist?
Jah, sest et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja töölepingu seaduse § 15 alusel töötaja peab täitma oma töökohustusi lojaalselt ja sellest tulenevad kohustused mis on paragrahvis kirjas.
2.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda? Kuidas taganemine toimub?
Jah, kuna lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on Võlaõigusseadus § 101 kohaselt õiguskaitsevahendid, mida saab lepingu kahjustatud pool kasutada lepingut rikkunud poole suhtes. Lepingust taganemist kasutatakse selliste lepingute lõpetamisel, mis on suunatud ühekordsele sooritusele. Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust.
3.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikult tagasi nõuda ettemaksuna tasutud 1000 eurot?
Jah, saab nõuda raha tagasi, sest nemad ei saa tellitud tööd õigeks ajaks, lui lepingule on alla kirjutatud, siis on mõlemal poolel kohus lepingut täita. VÕS § 196 alusel lepingust taganemisel võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud kasu väljaandmist, kui tagastatakse kõik muu.
2. 5.A ostis B käest kasutatud sõiduauto Suzuki Baleno. Enne tehingu sõlmimist tehti proovisõit. A jäi auto kvaliteediga rahule. Nädal aega hiljem oli A sunnitud viima auto remonditöökotta, kus selgus, et mootori õlitase on langenud alla lubatud normi ning süüteküünlad ja õli tuleb vahetada. Samuti öeldi A-le, et auto mootor vajab kapitaalremonti ning et seda oli soovitatud juba auto eelmisele omanikule, kes remondist keeldus. Automootori kapitaalremont läks A-le maksma 40 000 krooni. • Kas A saab B-lt nõuda 40 000 krooni hüvitamist asja lepingu-tingimustele mittevastavuse tõttu?
B peab A-le kahju hüvitada. Võlaõigusseaduses § 15 on kirjutatud et, Kui lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma asjaolu ja toob kaasa lepingu tühisuse, või kui lepingupool selle asjaolu ise põhjustas, peab ta hüvitama teisele lepingupoolele kahju. Aga kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. § 14 on öeldud, et lepingu sõlmija peab jutustada kõikidest aspektidest, teatama kõigist asjaoludest.
3.Pillimees A sõitis esinema ühte väikelinna. Laupäeva õhtul esines ta kohalikus pubis, mille omanik B sai A esinemise ajal teada, et A oli eelmisel õhtul esinenud samas linnas asuvas kõrtsis C. B keeldub A-le maksmast eelnevalt kokkulepitud esinemistasu, väites, et kohalik kirjutamata seadus näeb ette, et sama esineja ei esine kahel järjestikusel õhtul lähestikku asuvates kõrtsides, kuna sellisel juhul ei tuleks rahvas enam teisel õhtul seda esinejat kuulama ja seega suureneks ainult esimese, kuid mitte teise kõrtsi käive. B väidab, et tal on õigus esinemistasu maksmisest keelduda, kuna A ei ole järginud tava. Lisaks ütleb B, et kui A käis samas kohas esinemas aasta tagasi, oli lepingu sisu ja tingimused täpselt samad. A väidab vastu, et leping oli sõlmitud suuliselt ja tema ei mäleta, et oleks räägitud teistes kõrtsides esinemise keelust. ·
Millist liiki lepingu sõlmisid pillimees A ja pubi omanik B? Töövõtuleping
Kas B-l on õigus esinemistasu maksmisest keelduda?
Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
4.
Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused.
Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada?
Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 – volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest.
Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 – kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes. OÜ juhatuse liikmeks olemisel ei ole määrav, millal teada saab, vaid see on tähtis, millal otsustatakse.
Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma – nt C on sisse kantud , aga leping sõlmiti A-ga. Eeldatakse, et B teadis ja kandega saab alati tutvuda – B võib tõendada, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel.
OÜ nõude A vastu ei saa olla, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ-l A vastu nõudeid ei ole.
5.Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes.
Kas sellised tehingud on kehtivad? Ei, § 274 lg 1
Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist?
Tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI
Tehingud jäävad kehtima – formaaljuriidilised eeldused on olemas, iseasi on küsimus, kas on hea või halb tehing – aga kui nii vaadata, siis oleks laenulepingud alati kehtetud, sest ühele poolele kahjulikud
Küsimus eelkõige selles, kas mitterahaline sissemakse on üle antud – kui on, siis ei saa midagi lisaks hinnata, ka audiitor tegelikult ei saa midagi öelda

• ÄS § 253 lg 4 on asja võti – kui ühinguga midagi juhtub, siis on AS-l nõudeõigus asutajate vastu puuduoleva summa tasumiseks.
  

Norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) – võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes, sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu – kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus?
6.Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 2 miljonit krooni. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta.
Kas tehing on kehtiv?

ÄS § 306 lg 1

ÄS § 316 nõukogul selline pädevus puudub

TsÜS § 31 lg 3 2. lause – pädevust ei tohi ümber jagada- esindusõigus on ju juhatuse õigus 306 lg1! Ja 316-s pole kirjas et nõukogul oleks esindusfunktsioon. TsÜSi regulatsioon välistab nõukogu poolt tehingu tegemise õiguse.

ÄS § 307 lg 2 – nõukogu võib selliseid piiranguid iseenesest kehtestada

Peab tühistama
7. Soovin lõpetada tegevuse FIE-na ja jätkata tegevust juba olemasoleva osaühingu all. Sisuliselt oleks tegemist ühinemisega, kus kõik õigused ja kohustused läheksid üle osaühingule. 
Kuidas sellist ühinemist läbi viia? Kirjelda vastust nii ,et isik saaks selle järgi tegutseda. Viita ka õigusnormidele.
ÄS § 391 järgi äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Seega saavad ÄS mõistes ühineda ainult äriühingud. ÄS § 2 lg 1 järgi on äriühinguks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seega ei ole FIE äriühing ÄS mõistes ning ei saa ka ühineda teise äriühinguga. FIE vara üleandmiseks OÜ-le tuleks kaaluda mittevaralist sissemaksu (ÄS § 142), kinget, müüki vms.
8. Olen osaühingus lihtsalt osanik , ei tööta. Soovin teha oma firma samal tegevusalal. 
Kas see on seadusega lubatud või on siin tegemist ebaausa konkurentsiga? Kas osaühing saab mulle mingeid ettekirjutusi, takistusi teha? Oma seisukohta põhjenda viitega õigusnormile.
Osaühingu osanikule ei ole kehtestatud konkurentsikeeldu ega ärisaladuse hoidmise kohustust. Konkurentsikeelus ja ärisaladuse hoidmise kohustuses on soovi korral võimalik osanike vahel osanike lepinguga, põhikirjaga või muu dokumendiga kokku leppida. Kui selliseid kokkuleppeid ei esine ning kui osaühingu osanik on passiivne osanik ega ole kursis ettevõtte strateegiliste küsimustega ja võimalike ärisaladustega, siis osaühing osaniku konkureerivat tegevust takistada ei saa. Juhul, kui osanik siiski osaleb osaühingu juhtimises ning omab osaühingu seisukohast avalikult mitte kättesaadavat ning olulist informatsiooni, siis ei saa välistada osaühingu huvide olulise kahjustamise korral osaühingu õigust esitada osaniku vastu kahjunõue võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise üldistel alustel.
Märkus : Ülesannete lahendus anna nii ,et selle järgi oleks võimalik tegutseda .Kõikidel juhtudel oma väiteid põhjenda viitega vastavale õigusnormile.