Ostja Müüa suhted rahvusvahelises kaubanduses (0)

Ostja - Müüja suhted
rahvusvahelises kaubanduses.
Tänapäeval ei saa ostjad ega müüjad, eriti rahvusvahelises kaubanduses läbi ilma marketingita. Marketing ehk turundus on maailmas väga laialdaselt levinud termin, mida täpselt defineerida on päris raske. Turunduse nime all mõistetakse ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni , hinna, reklaami, ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsessi loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsioonilisi eesmärke. Seega on turunduse üks peamisi funktsioone firma majandustegevuse juhtimine, millega määratakse nii tootmis- kui ka turupoliitika. Turundus on paljude osategevuste kompleks , mis hõlmab turu - uuringuid , toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast ja palju muud.
Turunduse osatähtsus firma juhtimises on suurenenud võrreldes käesoleva sajandi algusega ja suureneb veelgi. Näiteks oli enne 1918. a. USA firmade juures avatud 6 turundusosakonda. Aastatel 1923-1947 loodi neid 83 ja 1963-1973 loodi juba 522 osakonda . Praegu ei saa ükski firmajuht läbi ilma marketingita. Turunduse eriti suur osatähtsus on kaubandus- ja vahendusfirmades. Tähtis on leida see õige turuosa, see õige tarbija, kellele toodet müüa. Muidugi ei ole olulised ainult turuosa ja tarbija, vaid neile lisaks on veel palju olulisi tegureid, mis mõjuvad toote müügi edukusele. Neist tähtsaimaks loetakse hinda ja müügitoetust. Neid nelja peetaksegi turundusstrateegia tähtsamateks komponentideks. Õige turundusstrateegia on oluline firma edukaks majandustegevuseks.
Ainult õigest turundusstrateegiast siiski ei piisa. Seda eriti siis, kui on tegemist rahvusvahelise kaubandusega. Siin on lisaks majandustõdedele vaja teada ka erinevate riikide õigussätteid, tavasid ja kombeid. Selleks, et erinevate riikide vahel turundust ja eriti kaubandust korraldada, võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1980. aasta 11. aprillil Viinis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu - müügi lepingute kohta. See nn. Viini konventsioon võeti vastu arvates, et rahvusvahelise kaubanduse areng võrdsuse ja vastastikuse kasusaamise alusel aitab oluliselt kaasa riikidevaheliste sõbralike suhete arendamisele ning eeldades, et kaupade rahvusvahelise ostu - müügi lepinguid reguleerivate ning erinevaid ühiskonna-, majandus- ja õigussüsteeme arvessevõtvate ühtsete normide kehtestamine aitab rahvusvahelises kaubanduses õigusbarjääre kõrvaldada ning rahvusvahelist kaubandust arendada.
Viini konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu - müügi lepingute kohta kehtestab kindlad õigused ja kohustused nii müüjatele kui ka ostjatele. Müüja on kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja Viini konventsiooniga. Ostja on kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja Viini konventsiooni nõuetega. Lisaks ostja ja müüja kohustustele, kauba säilitamise ja tarnimise ning hinna tasumise sätetele on Viini konventsioonis ära toodud ka õiguskaitsevahendid kui üks lepingupooltest peaks lepingut rikkuma. Käsitlengi siinkohal lähemalt õiguskaitsevahendeid juhul kui lepingut rikub müüja.
Ostja õigused:
1.Ta võib nõuda, et müüja täidaks oma kohustusi:
a: juhul kui kaup ei vasta lepingule
b: juhul kui tarnetingimused ja/või tähtajad ei vasta lepingule
2. Ta võib teatada lepingu lõpetamisest.
3. Võib nõuda kahjude hüvitamist.
Juhul kui kaup ei vasta lepingule on ostjal õigus nõuda selle mittevastavuse kõrvaldamist (näit. parandamise teel) juhul kui see on kõiki asjaolusid arvesse võttes arukas. Selliste puuduste kõrvaldamiseks võib ostja müüjale kehtestada aruka pikkusega lisatähtaja. Kui müüja on teatanud ostjale, et ta oma kohustusi niisuguse tähtaja jooksul täita ei saa ei ole ostjal õigust selle tähtaja jooksul lepingu rikkumise puhul pöörduda mingite õiguskaitsevahendite poole. Juhul kui müüja teatab ostjale, et ta täidab oma kohustused mingi tähtaja jooksul, siis arvestatakse, et see on ühtlasi palve ostjale teatada kas ta kohustuse täitmise vastu võtab. Kui ostja aruka tähtaja jooksul oma otsust ei teata, võib müüja täita kohustused päringus näidatud tähtaja piires. Eelpool nimetatud teatel või päringul on jõudu ainult juhul kui ostja on nad kätte saanud.
Kui ostja ei saada müüjale andmeid kauba mittevastavuse iseloomu kohta aruka tähtaja jooksul pärast seda kui ta puudused avastas või pidi avastama, kaotab ta õiguse viidata kauba mittevastavusele lepingule. Juhul kui lepingus antud garantiitähtaeg ei sätesta teisiti, kaotab ostja õiguse viidata kauba mittevastavusele igal juhul, kui ta ei teata sellest müüjale hiljemalt kaheaastase tähtaja piires arvates kauba ostjale üleandmise tegelikust tähtpäevast.
Juhul kui müüja tarnib kaupa vähem ja/või ainult osa tarnitud kaubast vastab lepingule on ostjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist. Kui müüja tarnib kauba enne lepingus kehtestatud tähtpäeva võib ostja selle vastuvõtmisest keelduda. Ostja võib tarne vastu võtta või sellest keelduda ka siis kui müüja tarnib kaupa rohkem kui lepingus on ettenähtud. Sel juhul tohib ta keelduda ainult liigse koguse vastuvõtmisest.
Lepingu olulise rikkumise korral on ostjal õigus teatada müüjale lepingu lõpetamisest (näit: müüja mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või Viini konventsiooni järgi). Juhul kui toimub lepingu lõpetamine on mõlemad pooled vabad lepingukohustustest, kuid säilitavad õiguse sisse nõuda hüvitamisele kuuluvaid kahjumeid. Lepingu lõpetamisest võib ostja teatada ka juhul kui müüja on jätnud kogu kauba või osa sellest tarnimata, ning ei tee seda ka kehtestatud lisatähtaja jooksul või kui ta teatab, et ta seda selle tähtaja jooksul ei tee. Kui müüja on kauba tarninud ja ostja on teada saanud või pidanuks teada saama lepingu rikkumistest, ning ostja ei teata lepingu lõpetamisest aruka tähtaja jooksul kaotab ta õiguse seda teha.
Müüja kohustuste täitmata jätmise ja lepingu lõpetamise puhul on ostjal õigus nõuda kahjutasu . Selline kahjutasu ei tohi ületada kahju, mida müüja lepingu sõlmimise hetkel ette nägi või pidi nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena kõiki asjaolusid arvesse võttes. Kui ostja viitab müüja poolsele lepingu rikkumisele, on ta kohustatud kasutama selliseid abivahendeid, mis aitavad kahjumit (sealhulgas ka lepingu rikkumisest tulenevat) minimeerida. Ostja selle kohustuse täitmata jätmise korral võib müüja nõuda kahjutasu vähendamist summa võrra, mille võrra oleks kahjumit saanud vähendada.
Eelpool toodust järeldub, et tegeldes kaubandusega, seda eriti rahvusvahelisel areenil peavad firmajuhid olema väga arukad otsuste tegemisel ükskõik mis valdkonnas see firma tegevust puudutab. Just teadmised on need, mis aitavad neil läbi lüüa nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul, olgu tegemist mistahes ettevõttega tootmise või kaubanduse vallas.