Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust.
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits · Õigusteaduse ülesandeks on õiguse kui reaalselt ekststeeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püh...
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem.
Õiguse idee · Õiguse idee koosneb: Õiglusest Õiguskindlusest Eesmärgipärasusest · Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. · Õiglus on kantud soovist hea õiguse järgi õigus viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. · Õiglus tähendab eelkõige inimeste võrdset kohtlemist, samas ka igaühe vajaduste ja võimete arvesse võtmist. · Õiglane on: Kohelda igaüht lähtuvalt tema isikupärastest omadustest. Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus · Tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. · Idee kohaselt peab õiguskord olema kuj...
kaalutlusele tuginev otsus motiveeritakse fiktiivselt lubatava kaalutlusega, s.o olukord, kus tegelikud motiivid ei lange kokku väljendatutega. haldusõiguse üldpõhimõtted iga diskretsiooniotsus peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega. Õiguse üldpõhimõtted: - Proportsionaalsus - Võrdne kohtlemine o Ebavõrdne kohtlemine on erinev kohtlemine ilma põhjendatud vajaduseta või asjassepuutumatul alusel - Õiguskindlus ja õiguspärane ootus o halduse tegevus peab olema kodanikule võimalikult ettenähtav; o haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust.
menetluses. • Õiglane otsus kui ülim eesmärk. Tutvu resolutsiooni tekstiga Resolutsiooni 77(31) põhimõtted: 1. Õigus ärakuulamisele 2. Õigus tutvuda enda kohta käiva informatsiooniga 3. Selgituste saamine ja esindus 4. Otsuste põhjendamine 5. Õigus kahju hüvitamisele Euroopa Kohtu praktika • EK on rõhutanud menetluslike garantiide tähtsust, eeskätt: • Halduse seotus seadusega • Diskrimineerimise keeld • Proportsionaalsuse põhimõte • Õiguskindlus • Õiguspärase ootuse (usalduse) kaitse • Ärakuulamise nõue enne koormava otsuse langetamist Euroopa Kohtu ja Euroopa esimese astme kohtu praktika • Erapooletu menetlus • Mõistlik aeg menetluse läbiviimiseks • Loetelu on mitteammendav, võib täieneda. Euroopa põhiõiguste harta 2000 Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. See õigus kätkeb:
Preambula-sissejuhatus, Säte-predpisanije TÕLGENDAMINE-keeleline,ajalooline,esmärgipärane,süstemaatiline. PRINTSIIPIDE OLEMUS,ROHKUS,HIERARHIA,ÕIGUSLIK SIDUVUS. PS prgh.10 1)demokraatia 2)õigusriik 3)sotsialriik 4)inimväärikus MUUD- 1)Rahvusriik 2)Unitaarriik 3)Vabariik(res publica ja freistaat) ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTE ÕIGUS ON KUNINGAS! ÕIGUSRIIK vs SEADUSRIIK ALLAPRINTSIIBID- 1) võimu seaduslik teostamine 2) )võimude lahusus 3) Õiguskindlus 4) Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus 5) Hea halduse põhimõte 6) Riigivõimu kohtulik kontroll RIIGIÕIGUS 15.01.13 1)Vangivalvurite seaduslike õiguste rikkumine 2)Endised kürged riigiamtnikud kohtu all 3)nukuteater rikud väidetaavalt autoriõigusi On inimeste õigused rikkutud. VÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE VÕIMUDE LAHUSUS · PERSONAALNE(EI SAA OLLA ÜHE AJAL KOHTUNIK JA MINISTER VÕI
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõ...
PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õ...
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
pigem igaühele oma. Olemas kahte liiki õiglust: Ius commutativa ehk võrdustav õiglus, mis on peamiselt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel. Ius distributiva ehk jagatav õiglus, kus peetakse peamiselt silmas riigi suhet kodanikesse. See tähendab, et igaüks saab selle järgi, mis ette nähtud. Selleks peavad aga olema kindlad mastaabid. Mõlemad õiglased, kuid millal üks või teine õiglane?! Õigust luues peabki seda arvestama. Õigluskindlus - Õiguskindlus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Selle all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist rakendamiste kaudu. See aga eeldab, et õigus oleks selge ja ühetähenduslik. Õiguskindlus võimaldab ette näha, milline võiks olla teatud probleemi juriidiline lahendus. Ootame ka seda, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel, võrdsustavas, et lahendatatakse sarnased juhtumid sarnaselt või jagatavas õigluses, et peab arvestama põhimõttega, igaühele oma.
16.03.2010 HALDUSÕIGUS PÕHIMÕISTED ja TOIMINGUD Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" põhjal Lorenz von Stein: Nii on riigi töö mõiste iseenesest valitsemise mõiste ja üksikosade arengu tingimuste loomus muutub riigivalitsusfunktsioonide õiguseks haldusõiguseks. "Põhiseadus ja riigivalitsemine", "Avaliku halduse alused 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 2 Mõiste · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostatavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide real...
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks. Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine, koostöö kõigis küsimustes. Tava iseloomustab: - väljendas kogu sugukonna huve; ...
" Kahju hüvitamine kui õigluse osa määratletakse nt §-s 17: ,,Kui [---] kinnisasja omanik on kandnud kulutusi [---] ja ta kannab kahju [---], hüvitab tekkinud kahju riik riigivastutuse seaduse alusel." Toodud näidetest järeldub, et antud õigusloov akt on õiglane: igaüks saab oma (kahju hüvitamine) ja kõik on seaduse ees võrdsed (igaüht kohustatakse). Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult kvaliteetset, heatasemelist õiguse realiseerimist selle rakendamise kaudu.9 Õiguskindlus koosneb seega kolmest elemendist: õiguse rakendamisest, heatasemelisest normiloomingust ning üldkohustuslikkusest. SHKS 5. peatükk ,,Seaduse rakendamine" sätestab, kuidas käesolevat õigusakti ellu viia. Muuhulgas luuakse §-ga 15 sõjahaudade komisjon ning määratakse selle ülesanded, luues nõnda õigust realiseeriv organ. PSHKS leiduvad piisavalt üldised ja selged ettekirjutused: § 1 annab seaduse reguleerimisala, § 2 sätestab mõisted, garanteerimaks õiguse ,,täpsust"
Õiguskord peab tuginema ühiskonnas tunnustatud väärtustel ja avalikku võimu tuleb teostada täpses vastavuses seadustega, välistades riikliku omavoli isikute üle. Eraõiguslike suhete arengus luuakse eeldused, et kõik isikud on võrdselt kaitstud, majandussuhete aluseks on isikute vaba kokkulepe ja õiguskord tagab ning väärtustab ausa ettevõtluse arengu. Eesti õigusvaldkonnad on üldiselt hästi reguleeritud. Riigi ja kodanikuühiskonna toimimiseks vajalikud õigusaktid on olemas ja enamasti ka Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Nüüd peab hoolikalt jälgima, et riik ei hakkaks pärssima kodanike võimet vabalt oma elu korraldada, s.t ei sekkuks oma võimuga sinna, kus kodanikud saavad oma huvid ja õigused temata suurepäraselt rahuldatud. Fookus tuleb suunata õigusloome kvaliteedile, et mõista võimalikke murekohti ja leida juba eos lahendusi, kuidas olukorda parandada. Õigusnormid peavad tulenema konkreetsest ühiskonnast enesest, käima sammukese ...
Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Ava...
Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust.
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid ...
Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis Eesti keele hooldamise ja korraldamisega tegeletakse põhiliselt Eesti Keele Instituudis. Ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest ehk e-keelenõu asub aadressil http:/kn.eki.ee. Kolm peamiselt kasutatavat sõnaraamatut on: ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013" Universaalne kirjakeele sõnaraamat, annab infot nii sõnade õigekirja, käänamise-pööramise, tähenduse, kokku-lahkukirjutamise, lauses kasutamise kui ka sobivuse ja stiili kohta. Annab normiinfot ÕS suunab, hindab ja soovitab paremat kirjakeelt. ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes. ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat. ,,Võõrsõnade leksikon" Suur valik võõrsõnu koos häälduse, ...
mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel inimesed minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda. Õigus on inimese tegevuse ja headuse kujundaja siiski ainult juhul, kui inimene võib mõistlikult eeldada, et see, mis õigusena kehtib, viiakse ka tegelikkuses ellu. Õiguskindluse idee kohaselt peab õiguskord olema kujundatud selliselt, et inimesel on võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigusnormi loogiline struktuur on samasugune nagu igal käitumisreeglil: KUI ……….. (I), SIIS ………… (II), VASTUPIDISEL JUHUL ………… (III). Struktuuri alusel liigitatakse õigusnormid täielikeks ja spetsialiseeritud õigusnormideks. Täielik õigusnorm koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikest tagajärgedest.
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
SISSEJUHATUS Meedias kajastub, et ühisrahastamine on kiiresti ja jõudsalt arenev valdkond, mistõttu on tekkinud vajadus selle reguleerimiseks. Eestis ühisrahastamise valdkonda reguleerivat eriseadust ei ole. Ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerivad seadused on juba vastu võetud näiteks Ühendkuningriigis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ning hiljuti ka Soomes ja Leedus. Et oleks tagatud investorite ja laenuandjate piisav kaitse ja õiguskindlus, on tarvis ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerida ka Eestis. Antud töö kontekstis soovib autor välja selgitada mis on ühisrahatus ning sellega kaasnevad riskid. Eesmärgi saavutamiseks toob autor esmalt välja, mis on ühisrahastamine. Teises peatükis toob autor välja ühisrahastamisega kaasnevad riskid ning ühisrahastamise plussid ja miinused. MIS ON ÜHISRAHASTUS? Mõistet ühisrahastus on viis projektide finantseerimiseks, mida iseloomustab see, et selleks vajaminev summa kogutakse enam...
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
Põhiseaduslikud institutsioonid: • Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) • Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) • Vabariigi Valitsus • Eesti Pank • Riigikontroll • Õiguskantsler • Kohus • KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus – Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip); – Õiguse arusaadavus (ennustatavus) – Avaldamiskohustus • Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile) Täidesaatev võim: Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus • Täidesaatva riigivõimu asutused on: – valitsusasutused;
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soo...
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapo...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Pilveteenuse pakkuja sekundaarvastutus autoriõiguste rikkumise korral Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÜLDISELT PILVETEENUSTEST..........................................................................................4 2.SEKUNDAARVASTUTUSE OLEMUS.................................................................................8 2.1.TEISELE ISIKULE KANDUV VASTUTUS...........................................................
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusel...
piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 3. 2. Õiguskindlus õiguskindluse põhimõtte struktuur: õigusselguse põhimõte - selgus kehtivate õigusnormide sisu osas õigupärase ootuse põhimõte - kindlus kehtestatud normide püsimajäämise suhtes usalduskaitse põhimõte: nulla poena sine lege põhimõte (karistusõiguses) ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld salajase õiguse keelu põhimõte
kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt. 1. PS peab sätestama erinevate riigiorganite pädevuse 2. Igale PS institutsioonile kuulub enesekorraldusõigus ehk riigivõimu harud ja PS institutsioonid peavad olema neile PS-ga otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neilon üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord. 2.3.3 ÕIGUSKINDLUS Õiguskindlus- õiguse poolt kindlate aluste loomine ühiskondlikeks suheteks, nn õiguse läbi loodud kindlus. Teiselt poolt on tegemist kindlusega kehtiva õigusliku olukorra püsivuse suhtes, nn kindlus õiguses. Õiguskindlus on õigusriikluse printsiip. Õiguskindluse printsiip on jaotatav kaheks: 1. Kindlus valitseva õigusliku olukorra sisu suhtes 2. Kindlus selle olukorra püsivuses. 2.3.3.1 Tagasiulatuva jõu keeld
Määrusandlus tähendab seadusandja poolt täitevvõimeule antud õigust vastu võtta üldakte. Põhimõte on vabastada Riigikogu vähetähtsate eelkõige tehniliste ja detailsete normide loomise kohustusest. Määrusandlust teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid. Määruse andmine on lubatud ainult seaduse alusel ja täitmiseks. Selleks peab olema seaduses volitusnorm. Määrusega saab reguleerida ainult neid küsimusi, millek svolitus on antud. 11) 12) Õiguskindlus, õiguse poolt kindlate aluste loomine ühiskondlikeks suheteks, nn õiguse läbi loodud kindlus. Ning ka kindlusega kehtiva õigusliku olukorrra püsivuse suhtes nn. Kindlus õiguses. Õiguskindluse printsiip on jaotatav kaheks- üheltpoolt kindlus valitsevate normide sisu kohta, teiselt poolt kindlus nende püsivuse suhtes. Õiguse püsivus, mis võimaldab igaühel oma elu õiguskorra teatud stabiilsust eeldades kujundada,
või kaebuse halduskohtumenetluses. Haldusmenetluse põhimõtted, mis on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad on: 1. ? Haldusmenetluse üldpõhimõtted on: 1. Hea halduse tava 2. Õiguspärasus ja õiguse tõlgendamine, õiglus 3. Asja arutamine objektiivselt ja erapooletult 4. Proportsionaalsus ehk sobiva lahenduse leidmine 5. Otstarbekus 6. (Eba)võrdne kohtlemine ehk iga erineva isiku ja olukorra arvestamine 7. Õiguskindlus ehk inimese usalduse kaitse 8. Inimväärikuse austamine ehk iga inimese väärtustamine 9. Uurimine, kaasaaitamine ja osalus ehk aktiivne tegevus õige lahenduse leidmisel - uurimispõhimõte 10. Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus ehk bürokraatia positiivne olemus 11. Juurdepääs teabele, teabe kogumine ja säilitamine - läbipaistvus 12. Põhjendamine 13. Õiguste kaitse ja heastamine igal ajal ------------------------------------------------------------------- 14
subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.” 3. Õiguskindluse põhimõte Põhiseaduse §-s 10 toodud sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõttest tuleneb õiguskindluse ja selle osiseks olev õiguspärase ootuse põhimõte. Riigikohus on selgitanud õiguskindluse põhimõtte sisu, märkides, et „[k]õige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte).“9 Seega tuleneb õiguskindluse põhimõttest 2 alaprintsiipi: - õigusselgus – vt: HMS § 55 lg 1: „Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.” HMS § 63 lg 2 p 5: „Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused,
25. Õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus: kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi? Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Nimetatud kahele lisandub salajase õiguse keelu põhimõte. Õiguskindluse põhimõtte osaks on usalduskaitse põhimõte: 1) Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
vältimiseks. Õiguse tunnused: Selleks, et õigus võimaldaks lahendada sotsiaalseid probleeme, peab see vastama kolmele tunnusele. · Eesmärgipärane õiguse abil on võimalik saavutada neid eesmärke, mida seaduse vastuvõtmise või kohtulahendi tegemisel sooviti saavutada. Kui kehtestatud õigusnormid ei võimalda eesmärki saavutada ega aita sellele kaasa, siis ei vasta need õigusnormid õiguse ideele. · Õiguskindlus Kui sarnaseid juhtumeid lahendatakse õiguse alusel samal viisil ning õiguse rikkumised on erandlikud. Inimesel peab olema kindlustunne, et seaduse järgimisel ei satu ta teistest halvemasse olukorda. Kui keegi rikub õigust, siis riik peab rakendama sundi ja karistama rikkujaid. Õigus peab olema selge ja tagatud. o Riiklik tagatus Riik määrab kindlaks, millisel viisil tuleb õigusrikkumisele reageerida
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Madli Uutma XII tahvli seadused Allika analüüs Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................3 Allika kirjeldus...................................................................................................................4 Õigusallika liik ja selle tähtsus.......................................................................................4 Kaheteistkümne tahvli seaduse liigendus.......................................................................4 Seaduste keel.................................................................................................................. 6 ,,kui on kompromiss, siis väljakuulutamine" Dictionary of ...
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita! Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. 1. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena tunnustatud kõlbuspõhimõtted, mis on teiste sotsiaalsete normide eetiliseks aluseks. Õigus riiklikult kehtestatud (võim) käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt eraõiguses, kus kõiki asju pole regulee...
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahusus...
1. Intellektuaalomand Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i...
piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 2. Õiguskindlus Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse ja kaitse põhimõtet. See sisaldab ka tagasiulatuva jõu keeldu, eriti siis, kui ta tunnistab varasema legitiimse käitumise õigusvastaseks. Kuid teatud juhtudel on see siiski lubatud (eriti, kui isikutele antakse täiendavaid soodustusi). Muudatuste tagajärjel tekkinud kahju tuleb isikutele hüvitada
piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 2. Õiguskindlus Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse ja kaitse põhimõtet. See sisaldab ka tagasiulatuva jõu keeldu, eriti siis, kui ta tunnistab varasema legitiimse käitumise õigusvastaseks. Kuid teatud juhtudel on see siiski lubatud (eriti, kui isikutele antakse täiendavaid soodustusi). Muudatuste tagajärjel tekkinud kahju tuleb isikutele hüvitada
- kohtud § 146 lause 1, § 149 3. Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone § 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused
- kohtud § 146 lause 1, § 149 3. Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone § 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu ...
2.4.2. Võimude lahusus Võimude lahusus lähtub võimu dekontsentratsiooni vajadusest. Et ühe organi kätte ei koonduks liiga palju võimu, jagatakse võimu funktsioonid erinevate riigiorganite vahel: parlament annab seadusi, valitsus viib neid ellu ja kohtuvõim kontrollib valitsuse tegevuse seaduslikkust. Funktsionaalsele ja organisatoorsele võimude lahususele lisandub personaalse võimude lahususe nõue: ükski isik ei tohi täita korraga mitme võime funktsioone. 2.4.3. Õiguskindlus Õiguskindlus hõlmab kaks elementi: definiitsuse ehk määratletavuse ja usalduskaitse põhimõtte. Esimene välistab riigivõimu omavoli (§ 13 lg 3), st. tagab, et üksikisikul on võimalik riigiorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja nendega arvestada. Selle nõude täitmine eeldab piisavalt arusaadavate seaduste kehtestamist. Usalduskaitse põhimõte kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet keelustades üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju
- kohtud § 146 lause 1, § 149 3. Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone § 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused
põhiseadusega) Kas kohtul on üldse selline pädevus jätta kehtiv seadus kohaldamata? Kohus vs täitevvõim Justiitsministeerium haldab haldus- ja ringkonnakohtuid, riigikohus haldab end ise. Probleem: kes haldab kohtuid? Tasakaal võimude sees: Võimu konsentratsiooni keeld: Ükski üksus ei tohi enda kätte koondada nii palju võimu, et süsteem muutuks. Nt kas riigikohtul on liiga palju võimu? 5. Õiguskindlus „mängu ajal reegleid ei muudeta“ § 10 Üldiselt mõistetakse selle all korrapära ja stabiilsust. Algab sellest, et seadused avaldatakse 1. Seaduste kättesaadavus: Salajase õiguse keeld - seaduste avaldamine (kättesaadavus) § 3 lg 2, § 108. Riigiteataja peab olema reaalselt riigi poolt välja antav ja ametlikult ühiselt äratuntav, piisavalt kättesaadav ning riigikeeles. Vacatio Legis (seadus välja kuulutatud, aga
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arve...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
