ÜHISRAHASTUS (1)

SISSEJUHATUS
Meedias kajastub , et ühisrahastamine on kiiresti ja jõudsalt arenev valdkond , mistõttu on tekkinud vajadus selle reguleerimiseks. Eestis ühisrahastamise valdkonda reguleerivat eriseadust ei ole. Ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerivad seadused on juba vastu võetud näiteks Ühendkuningriigis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ning hiljuti ka Soomes ja Leedus. Et oleks tagatud investorite ja laenuandjate piisav kaitse ja õiguskindlus, on tarvis ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerida ka Eestis.
Antud töö kontekstis soovib autor välja selgitada mis on ühisrahatus ning sellega kaasnevad riskid . Eesmärgi saavutamiseks toob autor esmalt välja, mis on ühisrahastamine. Teises peatükis toob autor välja ühisrahastamisega kaasnevad riskid ning ühisrahastamise plussid ja miinused.
MIS ON ÜHISRAHASTUS?
Mõistet ühisrahastus on viis projektide finantseerimiseks, mida iseloomustab see, et selleks vajaminev summa kogutakse enamasti suure hulga asjast huvitatud isikute abiga. Sel viisil on igaühel võimalik panustada vastavalt oma võimalustele, samas osaledes ühises, suuremas projektis (Liiv, 2017 ). Ühisrahastamine (ingl crowdfunding) on viimasel kümnendil jõudsalt arenenud uus finantseerimisviis: raha, mida on äriühingutel või ka füüsilistel isikutel vaja projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt. Ühisrahastamisega seotud ettevõtlus areneb kiiresti ka Eestis (Finantsinspektsioon, 2017).
Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu või 2012. aastal kaasati Euroopas igas vormis ühisrahastamise kaudu umbes 735 miljonit eurot ja 2013. aastal prognoosi järgi ligikaudu 1 miljard eurot. Ühisrahastamine on oluline rahastamisallikas igal aastal umbes poole miljoni Euroopa projekti jaoks, mis vastasel korral ei pruugiks saada elluviimiseks vajalikke vahendeid (Euroopa Komisjon , 2014).
Kuigi ühisrahastuses on palju nišše, toob autor siin esile 3 levinumat:

• ilma rahalise kasuta – ühissponsorlus;
  
• põhineda laenudel - ühislaenamine või
  
• kasumijagamisel ja osalusel - ühisinvesteerimine või osaluspõhine ühisrahastus.
  

Iga mudeli edukuse lõpptulemus on turvaline ja usaldusväärne platvorm , mis viib kokku mõlemad pooled. Selliste platvormide kasutamise tohutu eelis on see, et mõned neist kasutavad valimisprotsessi, mis kinnitab kontsepti või projekti enne selle postitamist, seejärel avaldatakse see kõikidele selgel ja arusaadaval viisil. Selle inimese perspektiivist, kes soovib raha kasvatada, on tal eelis jõuda laiemale investorite turule nii, et enamik turundusest ja reklaamist teeb ära platvorm (Bondora , 2018 ). Sageli on investeeritavad projektid ülimalt menukad, mis tõestab seda, et inimeste huvi selles sektoris veel raugema ei hakka. Erinevad ühisrahastusega tegelevad platvormid on seega tabanud ära turul täitmata olnud niši ja potentsiaalsete investeerijate arv võib veel kordades kasvada (Liiv, 2017)

ÜHISRAHASTAMISE RISKID

Ükski investeering ei ole riskivaba . Kuigi ühisrahastus on tõepoolest ülimalt mugav ja lihtne viis oma raha kasvatada, ei tähenda see, et sellega ei seonduks ükski risk. Kõige suurem probleem seisneb platvormis endas. Kui palju usaldust saad sa platvormi panna? Kuidas sa saad olla kindel, et platvorm valib tõesti korraliku taustaga laenusoovijad? Võib-olla tähendab platvormi jaoks krediidiskoor C laenusoovijat, kellele tegelikult võib-olla ei tohiks laenu anda. Paraku tähendabki see, et mõned laenud lähevad hapuks. Siinkohal tuleb mõista ka platvormi, sest isegi platvormil on vahel raske ette ennustada, kas laenusoovija on maksevõimeline või mitte. Teinekord võib viimase kuue kuu väljavõte näha välja laitmatu. Seepärast tasubki valida platvormid, kus on tagatisfondi poliitika. Nii saad vähemalt natukenegi kindlamalt end tunda. Riskivaba investeeringuid ei ole olemas, kuid kui sa oled ettevaatlikum ja mõtled põhjalikult enne investeerimist, on sul võimalik teenida päris korralikult! (Financer, 2018 )
P2P (ehk peer -to-peer) investeerimise plussid ja miinused:

• Oodatav tulu on kordades suurem kui hoiukontol raha hoides – tavaliselt minimaalselt 11-12%.
  
• Väga mitmekülgne – võid oma raha suunata kas või 100 erinevale laenule.
  
• Paljud platvormid võtavad juba tulumaksu maha, seega sa ei pea ise deklareerimise pärast muretsema.
  
• Investeerimine on ülimalt lihtne ja ei nõua erilist oskust.
  
• Investeerida saab väga väikeseid summasid – alates 10 eurost.
  

• Ühisrahastus pole veel korralikult reguleeritud Eestis
  
• Riskid on väga suured – laenud kipuvad “hapuks” minema ehk sa ei pruugi oma investeeringut korralikult tagasi saada.
  
• Puudub kindel tulevik, st kui laen saab tasutud ja saad oma raha tagasi, pead otsima uusi jahimaid ehk uusi investeerimisvõimalusi.
  

Ühisrahastusplatvormil saab taotluse teha igaüks, kes on läbinud krediidikontrolli, mille viib läbi platvorm. Krediidikontrolliga vaadatakse muidugi maksehäirete olemasolu, kulude-tulude suhet jne. Selle kõige põhjal luuakse laenusoovijale krediidiskoor, näiteks võidakse hinnata laenusoovijaid skooridega A, B ja C. Isegi, kui laenutaotluste tegijad on läbinud kontrolli, ei tähenda see, et sa peaksid oma valvsuse kaotama ja investeerima igasse laenu.
Ühisrahastusplatvormide kaudu investeerimisel või laenamisel peab arvestama järgmiste riskidega. Suurim võimalik risk on kaotada osa või isegi kogu investeeritud summa. Ühisrahastamise kaudu pakutavad projektid võivad olla väga spekulatiivsed , eriti alustavatel ettevõtetel, sest neil pole tegevusajalugu ega tagatist, et nende äriplaan ka realiseerub. Seetõttu võib ettevõttesse tehtud investeering muutuda väärtusetuks. Lisaks on risk, et laenuvõtja ei suuda hiljem võetud laenu tagasi maksta või täita võlakirjast tulenevaid kohustusi. Ühisrahastatud kinnisvaraobjekti ei pruugi hiljem õnnestuda müüa loodetud hinnaga ning müügist otseselt sõltuv kasu võib seega jääda saamata (Finantsinspektsioon, 2017).
Investeerida tasuks sellise summa piires, mille kaotamine ei avalda mõju igapäevaelule. Investeerides läbi ühisrahastusplatvormi ei ole investeeringutel tagatisfondi kaitset. Ühisrahastamise kaudu teostatavad projektid on tavapäraselt väljaspool reguleeritud turgu: neil ei ole tavapärast börsihinda ja neile ei kehti ka muud kohustuslikud läbipaistvusnõuded. Seetõttu on risk, et projektid, millesse raha kaasatakse, ei ole õigesti hinnatud ning projekti tasutakse rohkem, kui see väärt on (Finantsinspektsioon, 2017).
Ühisrahastusplatvormi vahendusel tehtud investeeringute realiseerimine järelturul on üldjuhul keerukas ja aeganõudev. Investeeringu pikaajalisus. Ühisinvesteerimise puhul sõltub investeeringute tagastamine paljuski investeeritava ettevõtte käekäigust. Seetõttu tuleb sageli arvestada pika tasuvusperioodiga, eriti alustava ettevõtte puhul, kuna kasumisse jõudmine võib võtta aega või ei jõutagi kasumisse. Ühisrahastusplatvormid (või nende kaudu tegutsevad ettevõtted) ei võimalda üldjuhul realiseerida investeeringut enne tähtaega. Lisaks ei ole tavapäraselt muud järelturgu, kus selliseid investeeringuid edasi müüa.
Riskide hajutamiseks on soovitatav jagada oma investeeringud erinevate projektide ja platvormide vahel. Vältida tasuks raha paigutamist projektidesse või tegutsemist platvormidel, mille kohta pole avaldatud piisaval määral või üheselt mõistetavat informatsiooni. Ühisinvesteerimise puhul sõltub investeeringute tagastamine paljuski investeeringu objektiks oleva ettevõtte käekäigust. Seetõttu tuleb sellise investeeringu puhul arvestada üsna pika tasuvuse perioodiga, seda eriti alustava ettevõtte puhul, mille kasumisse jõudmine nõuab omajagu aega. Piiratud teave. Ühisrahastamine ei pruugi olla riikliku finantsjärelevalve all ning ühisrahastusettevõtted ega platvormi kaudu rahastamist taotlevad ettevõtted ei pea esitama kohustuslikke aruandeid ega teavet. Projekti kohta saadav informatsioon võib seeõttu olla piiratud. Investeerijad ei tohiks paigutada raha projektidesse või tegutseda platvormidel, mille kohta pole avaldatud piisaval määral või üheselt mõistetavat teavet. Usalduse kuritarvitamine. Ühisrahastusplatvormide kaudu raha paigutajatel tuleks enne investeeringu tegemist kontrollida platvormi ja selle omanike/juhtkonna usaldusväärsust, sh varasemaid projekte. Arvestada tuleb sellega, et kuna ühisrahastusettevõtted ei kuulu finantsjärelevalve alla, ei kehti neile nõuded teenuse osutaja kutseoskuse ja lojaalsuskohustuste kohta. Investeerija peaks põhjalikult tutvuma ka ühisrahastusplatvormi tingimuste ja võetavate kohustustega.

KOKKUVÕTE

Tööeesmärgiks oli välja selgitada mis on ühisrahastus ja sellega kaasnevad riskid. Nagu töökäigus selgus, siis ühisrahastamine tähendab millegi finantseerimiseks saadakse raha paljudelt erinelat eraisikutelt, mitte ühelt kindlalt ettevõttelt. Ühisrahastamine toimub kindlal ajavahemikul peamiselt läbi internetipõhise platvormi, kus rahastuse taotlejate eesmärgiks on leida oma projektile finantseerijad ning projekti raha paigutajate eesmärk on teenida investeeringutelt intressitulu või osaleda kasumijagamisel. Ühesõnaga võib liigituste järgi eristatakse annetust, hüvist, laenu ja aktsia - või osakapitalil põhinevat ühisrahastust. Ühisrahastusplatvormil saab taotluse teha igaüks, kes on läbinud krediidikontrolli, mille viib läbi platvorm.
Iga investeeringuga kaasnvad riskid ja nii on ka ühisrahastusega. Enamus erialaspetsialiste on arvamusel, et see on suure riskiga kuna puudub riigi poolne regulatsioon . Eraisikul tuleb enne investeerimist kindlasti lähemalt tutvuda isikuga , millesse on plaan finantseerida. Oluline on meeles pidada, et isegi kui laenutaotluste tegijad on läbinud kontrolli, ei tähenda see, et peaks oma valvsuse kaotama ja investeerima igasse laenu.
Ükski investeering ei ole riskivaba. Kuigi ühisrahastus on tõepoolest ülimalt mugav ja lihtne viis oma raha kasvatada, ei tähenda see, et sellega ei seonduks ükski risk. Paraku tähendabki see, et mõned laenud lähevad hapuks. Siinkohal tuleb mõista ka platvormi, sest isegi platvormil on vahel raske ette ennustada, kas laenusoovija on maksevõimeline või mitte. Teinekord võib viimase kuue kuu väljavõte näha välja laitmatu. Seepärast tasubki valida platvormid, kus on tagatisfondi poliitika. Nii saad vähemalt natukenegi kindlamalt end tunda. Riskivaba investeeringuid ei ole olemas, kuid kui sa oled ettevaatlikum ja mõtled põhjalikult enne investeerimist, on sul võimalik teenida korralikult.
Ühisrahastusprojektides osalemine on osa protsessist, mis puudutab vastutuse oma finantsilise sõltumatuse eest taasvõtmist iseenda kätesse. Investeerimine nõuab distsipliini , aega, tähelepanelikku valikute kaalumist, ent samas kasvatab teadlikkust sellest, kuidas majanduses asjad reaalselt toimuvad.
KASUTATUD ALLIKAD

Bondora AS. (2018). Mis on ühisrahastus? Kasutamise kuupäev; 17.11.2018. Allikas: https://www.bondora.com/blog/et/mis-on-uhisrahastamine/

Euroopa komisjon. (2014). Ühisrahastamise potentsiaali kasutuselevõtt euroopa liidus. Lk 2. Kasutamise kuupäev 17. 11.2018.
Financer. (2018. A.). Mis on ühisrahastus? Kasutamise kuupäev 17. 11.2018. Allikas: https://financer.com/ee/saastmine/uhisrahastus/
Finantsinspektsioon. (2017). Ühisrahastamine. Kasutamise kuupäev 15. 11.2018. Allikas: https://www.fi.ee/index.php?id=20748
Liiv, g. L. (2017). Mis on ühisrahastus ja kellele see mõeldud on? Kasutamise kuupäev 17. 11.2018. Allikas: https://blog.crowdestate.eu/2017/what_is_crowdfunding/
Vikipeedia (2018. A). Ühisrahastus. Kasutamise kuupäev 15.11.2018. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/%c3%9chisrahastus