Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Üldajalugu: ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ajaloo tõlgendamist võrreldakse jäämäega?
  • Miks iseloomustavad ajalugu põhjuslikkus ja seaduspärasus?
  • Mida muutis neoliitiline revolutsioon inimkonna ajaloos?
  • Kus ja millal tekkisid esimesed tsivilisatsioonid ning mis oli neile iseloomulik?
Vasakule Paremale
Üldajalugu-ajaloo allikad ja eesmärk-esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka #1 Üldajalugu-ajaloo allikad ja eesmärk-esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka #2 Üldajalugu-ajaloo allikad ja eesmärk-esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka #3 Üldajalugu-ajaloo allikad ja eesmärk-esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka #4 Üldajalugu-ajaloo allikad ja eesmärk-esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Christine00 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Rauaaeg 1300 a. eKr ­ hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma, rauda oli rohkem; metallide tootmine, töötlemine nõudis oskusi, osa inimesi hakkas ainult sellega tegelema, tööjaotus arenes, kaubavahetus suurenes, toodeti rohkem kui oma tarbeks, tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, varanduslik ebavõrdsus, eeldused klassiühiskonna sünniks 2. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Tsiv. peamised tunnused: · Tekkisid peale viljelusmajandusele üleminekut, algus varases pronksiajas, samal ajal, kui tuli ulatuslikum metallikasutus · Varanduslik kihistumine · Riiklus, rikkamad kontrollisid ühiskonda · Kiri, kasut. majanduses, riiklikus korralduses · Vaimne tegevus, tähendati üles pärimusi, uskumusi, ajaloosündmusi, arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus Esimesed tsiv-d kujunesid suurte jõgede ääres: 3000 a

Ajalugu
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus ­ 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ­( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud

10.klassi ajalugu
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt

Ajalugu
thumbnail
32
odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus)

Ajalugu
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

etnoloogia ­ teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt

Ajalugu



Lisainfo

1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus)
2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas.
3) Nimetage ajalooallikad ja nende liigid ning iseloomustage neid lühidalt.
4) Millisteks perioodideks ajalugu jaotatakse - nimetage need koos daatumitega.
5) Miks ajaloo tõlgendamist võrreldakse jäämäega? Selgitage, miks iseloomustavad ajalugu põhjuslikkus ja seaduspärasus?
6) Iseloomustage inimese arenguetappe koos nimetuse, kirjelduse ja daatumitega.
7) Mida muutis neoliitiline revolutsioon inimkonna ajaloos?
8) Kus ja millal tekkisid esimesed tsivilisatsioonid ning mis oli neile iseloomulik?
9) Nimetage Vana-Kreeka ajalooperioodid koos nimetuse ja daatumitega ning iseloomustage neid lühidalt.
10) Nimetage kõrgkultuure, mis avaldasid mõju Kreeka kõrgkultuuri kujunemisele. Tooge näiteid.
11) Iseloomustage Ateena ja Sparta linnriike järgmiste tunnuste abil: valitsuskord, kuulsamad riigimehed, kasvatussüsteem.
12) Võrrelge Spartat ja Ateenat. Nimetage kolm peamist sarnasust ja erinevust.
13) Iseloomustage Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogiat järgmiste valdkondade abi: müütiline maailmapilt, jumalad (nimi ja valdkond), suhtumine jumalatesse, jumalate teenimine (s.h pidustused).
14) Iseloomustage Vana-Kreeka kultuuri järgmiste valdkondade kaudu: kirjandus, ajalookirjutus, kõnekunst, teater, filosoofia (lühiiseloomustus, tähtsamad esindajad ja tähtsus).
15) Millega said tuntuks ja milles seisneb nimetatud isikute ajalooline tähtsus: Dareios, Xerxes, Leonidas, Solon, Kleisthenes, Perikles, Homeros, Herodotos, Thukydides, Xenophon, Demosthenes, Aischylos, Sophokles, Euripides, Sokrates, Platon, Aristoteles
16) Selgitage järgmised mõisted: ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, ajalooallikas, ajalooline aeg, esiaeg, vanaaeg, antiikaeg, keskaeg, uusaeg, uusim aeg, antropogenees, tsivilisatsioon, neoliitiline revolutsioon, sumerid, Ees-Aasia-Vahemere kultuuriruum, hellen, barbar, hegemoon, spartalik kasvatus, Euroopa, panteon, dionüüsia, pankraation, retoorika, filosoofia


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun