Üldajalugu: ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka (0)

1 Hindamata

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

Miks ajaloo tõlgendamist võrreldakse jäämäega?
Miks iseloomustavad ajalugu põhjuslikkus ja seaduspärasus?
Mida muutis neoliitiline revolutsioon inimkonna ajaloos?
Kus ja millal tekkisid esimesed tsivilisatsioonid ning mis oli neile iseloomulik?

Lõik failist

Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka
1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus)

Ajalugu on lugu inimeset . See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni.
Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid.

2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas.
Ajalooteaduse harud:

Arheoloogia (ehk muinasteadus ) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud.
Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid)
Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondlikku olevust ja kultuurikandjat (inimese bioloogiline päritolu, inimene kui sotsiaalne olend, tema iseärasused ja põlvnemine)

Antropogenees (ehk inimese põlvnemine) – antropoloogia haru, mis uurib inimese teket ja põlvnemist, pole ajalooteaduse haru

Tuntuimad arheoloogilised mälestusmärgid maailmas:

Vaarao Tutanhamoni hauakamber Egiptuses
Uri tsikuraat (astmikpüramiid) Iraagis
Terrakotasõdalased Hiinas
Teotihuacani surnute tänav Mehhikos
Machu Picchu kindlustatud asula Peruus
Knossose palee Kreeta saarel
Ateena akropol Kreekas
Rooma varemed Itaalias
Pompei linn Itaalias
Ötzi (Hauslabjochi mees) 1991a . Šveitsi Alpidest leitud 5300–aasta vanune mehe surnukeha

3) Nimetage ajalooallikad, mille abil ajalugu uuritakse ja nende liigid ning iseloomustage neid.

Esemelised allikad ( kinnismuistised , asulakohad, linnused , kalmistud, ohverdamiskohad jne)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Üldajalugu-ajaloo allikad ja eesmärk-esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka #1

Üldajalugu-ajaloo allikad ja eesmärk-esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka #2

Üldajalugu-ajaloo allikad ja eesmärk-esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka #3

Üldajalugu-ajaloo allikad ja eesmärk-esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka #4

Üldajalugu-ajaloo allikad ja eesmärk-esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Christine00 Õppematerjali autor

1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus)
2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas.
3) Nimetage ajalooallikad ja nende liigid ning iseloomustage neid lühidalt.
4) Millisteks perioodideks ajalugu jaotatakse - nimetage need koos daatumitega.
5) Miks ajaloo tõlgendamist võrreldakse jäämäega? Selgitage, miks iseloomustavad ajalugu põhjuslikkus ja seaduspärasus?
6) Iseloomustage inimese arenguetappe koos nimetuse, kirjelduse ja daatumitega.
7) Mida muutis neoliitiline revolutsioon inimkonna ajaloos?
8) Kus ja millal tekkisid esimesed tsivilisatsioonid ning mis oli neile iseloomulik?
9) Nimetage Vana-Kreeka ajalooperioodid koos nimetuse ja daatumitega ning iseloomustage neid lühidalt.
10) Nimetage kõrgkultuure, mis avaldasid mõju Kreeka kõrgkultuuri kujunemisele. Tooge näiteid.
11) Iseloomustage Ateena ja Sparta linnriike järgmiste tunnuste abil: valitsuskord, kuulsamad riigimehed, kasvatussüsteem.
12) Võrrelge Spartat ja Ateenat. Nimetage kolm peamist sarnasust ja erinevust.
13) Iseloomustage Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogiat järgmiste valdkondade abi: müütiline maailmapilt, jumalad (nimi ja valdkond), suhtumine jumalatesse, jumalate teenimine (s.h pidustused).
14) Iseloomustage Vana-Kreeka kultuuri järgmiste valdkondade kaudu: kirjandus, ajalookirjutus, kõnekunst, teater, filosoofia (lühiiseloomustus, tähtsamad esindajad ja tähtsus).
15) Millega said tuntuks ja milles seisneb nimetatud isikute ajalooline tähtsus: Dareios, Xerxes, Leonidas, Solon, Kleisthenes, Perikles, Homeros, Herodotos, Thukydides, Xenophon, Demosthenes, Aischylos, Sophokles, Euripides, Sokrates, Platon, Aristoteles
16) Selgitage järgmised mõisted: ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, ajalooallikas, ajalooline aeg, esiaeg, vanaaeg, antiikaeg, keskaeg, uusaeg, uusim aeg, antropogenees, tsivilisatsioon, neoliitiline revolutsioon, sumerid, Ees-Aasia-Vahemere kultuuriruum, hellen, barbar, hegemoon, spartalik kasvatus, Euroopa, panteon, dionüüsia, pankraation, retoorika, filosoofia

Üldajalugu ajalugu esiaeg Vana-Kreeka ateena

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste

Ajalugu

doc

Esiajalugu

osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid, kalastajad ja korilased:Kütid olid mehed ja korilased olid naised, lapsed . Kuna iga päev polnud saagiõnne, siis näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, linnumunad jms.

Ajalugu

rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka

Milliseid sarnasusi on Kõrgeim riigivõimuorgan on rahvakoosolek. Sparta ja Ateena Mõlemas esines aristokraatia. riigikorralduses ? 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ametnike määramine ja tasustamine erinesid teistest linnriikidest: 1) Ametnikud pandi paika loosi teel (v.a strateegid) 2) Päritolu, riikus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 3) Ametnikele maksti palka, mis võimaldas ja vaestel poliitikaga tegeleda. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Vana - Kreeka Tänapäeva demokraatia a) Kodanikud ei saanud olla naised, a) Naised võivad olla kodanikud, b) orjapidamine lubatud, otsene b) orjapidamine ei ole lubatud, kaudne demokraatia. demokraatia. Ametnikele makstakse palka, kodanike kohustus on riigikaitses osaleda, häälteenamuse reegel, võim kuulub rahvale, maksude maksmine. 6

Ajalugu

doc

Ajaloo eksami punktid

G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist.

Ajalugu

odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus,

Ajalugu

doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka

sugulasrahvas. Kuningas Philippos II tugevdas armeed ja hakkas sekkuma Kreeka riikide vahelistesse suhetesse. Ta 1100-800 Tume ajajärk: püüdis leida liitlasi ning osa kreeklasi kiitis Lossid hüljatud, kiri selle heaks. Ateena seisis sellele vastu ning ununenud, elanikkond 338. aastal sai Ateena eestvedamisel vähenenud. Paljud rändasid loodud Kreeka liiduvägi Chaironeia 2200-2000 kreeklaste Väike-Aasiasse. Suhtlemine lahingus hävitavalt lüüa.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid