Üldajalugu: ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka (0)

Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka
1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus)

• Ajalugu on lugu inimeset . See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni.
  
• Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid.
  

2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas.
Ajalooteaduse harud:

• Arheoloogia (ehk muinasteadus ) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud.
  
• Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid)
  
• Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondlikku olevust ja kultuurikandjat (inimese bioloogiline päritolu, inimene kui sotsiaalne olend, tema iseärasused ja põlvnemine)
  

• Antropogenees (ehk inimese põlvnemine) – antropoloogia haru, mis uurib inimese teket ja põlvnemist, pole ajalooteaduse haru
  

Tuntuimad arheoloogilised mälestusmärgid maailmas:

• Vaarao Tutanhamoni hauakamber Egiptuses
  
• Uri tsikuraat (astmikpüramiid) Iraagis
  
• Terrakotasõdalased Hiinas
  
• Teotihuacani surnute tänav Mehhikos
  
• Machu Picchu kindlustatud asula Peruus
  
• Knossose palee Kreeta saarel
  
• Ateena akropol Kreekas
  
• Rooma varemed Itaalias
  
• Pompei linn Itaalias
  
• Ötzi (Hauslabjochi mees) 1991a . Šveitsi Alpidest leitud 5300–aasta vanune mehe surnukeha
  

3) Nimetage ajalooallikad, mille abil ajalugu uuritakse ja nende liigid ning iseloomustage neid.

• Esemelised allikad ( kinnismuistised , asulakohad, linnused , kalmistud, ohverdamiskohad jne)
  

– Uurivad arheoloogid

• Kirjalikud allikad
  

– Uurivad ajaloolased
 
4) Millisteks perioodideks ajalugu jaotatakse - nimetage need koos daatumitega.

• ESIAEG (ehk muinasaeg ) 3 aastatuhat eKr.
  

• kiviaeg
  
• pronksiaeg
  
• rauaaeg
  

• VANAAEG (s.h. antiikaeg ) 3 aastatuhat eKr.– 476a.eKr.
  
• KESKAEG (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) 476a. eKr.– 1453/1492/1517a.
  
• UUSAEG ( varauusaeg ja uusaeg) 1453/1492/1517a. – 1914-18a.
  
• UUSIM AEG (ehk lähiajalugu ) 1918-
  

5) Miks ajaloo tõlgendamist võrreldakse jäämäega? Selgitage, miks iseloomustavad ajalugu põhjuslikkus ja seaduspärasus ?

• Ajalugu on katkematu protsess, kus üks sündmus põhjustab järgmise, see omakorda järgmise jne.
  

Põhjus – Ajaloosündmus – Tagajärg (miks?)
6) Iseloomustage inimese arenguetappe koos nimetuse, kirjelduse ja daatumitega.

• AUSTRALOPITECUS ( lõunaahv )
  

• väike aju, suur nägu, väike kasv
  
• u. 5-2 miljonit a. tagasi
  
• Aafrika
  

• HOMO HABILIS (osavinimene)
  

• aju maht suurem (märgid kõnekeskusest)
  
• kivist tööriistad (kiviaja algus, enne seda muinasaja algus)
  
• u. 2,5-2 miljonit a. tagasi
  

• HOMO ERECTUS ( sirginimene )
  

• pikk, sihvakas , palja sileda , tumeda nahaga
  
• ajumaht 2x suurem ahvist, kaks kolmandikku nüüdisinimese omast
  
• 2 miljonit a. tagasi
  
• lisaks Aafrikale ka Euroopas ja Aasias
  

• NEANDERTAALLANE
  

• tänapäeva inimesest eraldiseisev haru
  
• suured ninasõõrmed, jässakas keha, jõuline füüsis
  
• aju maht keskmiselt suurem nüüdisinimese omast
  
• 250 000-30 000a. tagasi
  
• Euroopast Lähis-Idani
  

• HOMO SAPIENS (nüüdisinimene)
  

• asustas Vana Maailma, Ameerika ja Austraalia
  
• Rassid ( negriidid , europiidid, mongoliidid )
  
• 200 000a. tagasi
  
• Aafrika, Euroopasse Lähis-Ida ja Hispaania kaudu u. 45 000a. tagasi
  

7) Mida muutis neoliitiline revolutsioon inimkonna ajaloos?
Inimesed hakkasid rohkem tegelema põlluharimisega ning muutusid paiksemaks.
8) Kus ja millal tekkisid esimesed tsivilisatsioonid ning mis oli neile iseloomulik?
SUMERID

• Tigrise ja Eufrati äärsed alad
  
• u. 5500 a. tagasi
  
• teadmised astronoomiast, religiooniga seotud müüdid, kiri, leiutasid ratta
  

EGIPTUS

• veidi enam 5000a. tagasi
  
• püramiidid , palsameerimine
  
• valitsejad : Ramses II, Menes I
  
• riigid: Vana riik, Keskmine riik, Uus riik
  

9) Nimetage Vana-Kreeka ajalooperioodid koos nimetuse ja daatumitega ning iseloomustage neid lühidalt.

• KREEKA-MÜKEENE PERIOOD u. 2000-1100a. eKr.
  
• TUME AJAJÄRK u. 1100-800a. eKr.
  
• ARHAILINE PERIOOD u. 800-500a. eKr. – võetakse üle foiniiklaste tähestik
  
• KLASSIKALINE PERIOOD u. 500-338a. eKr. – õitsengu aeg, linnriigid Sparta ja Ateena
  
• HELLENISMI PERIOOD u. 338-30a. eKr. – Kreeka kultuuri levik Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas
  

10) Nimetage kõrgkultuure, mis avaldasid mõju Kreeka kõrgkultuuri kujunemisele. Tooge näiteid.
Kreeklased võtsid palju üle vanema kultuuriga naabritelt.
11) Iseloomustage Ateena ja Sparta linnriike järgmiste tunnuste abil: valitsuskord, kuulsamad
riigimehed, kasvatussüsteem .
Sparta
Ateena
Valitsuskord
kuningriik
demokraatlik
kuulsamad riigimehed
Leonidas
Kleisthenes ja Solon
kasvatussüsteem
karm, noored poisid treeniti sõduriteks
karm, aristokraadid harisid oma poegi väga mitmekülgselt
12) Võrrelge Spartat ja Ateenat. Nimetage kolm peamist sarnasust ja erinevust.
Sparta
Sarnasused
Ateena
Kuningriik
Mõlemad on linnriigid (polised)
demokraatlik
sõja võrdkuju
valitsesid aristokraadid
kultuuri ja kunsti sümbol
karmid treenimisviisid
kuulusid sõjalisse liitu
mitmekülgne harimine
13) Iseloomustage Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogiat järgmiste valdkondade abi: müütiline maailmapilt, jumalad (nimi ja valdkond ), suhtumine jumalatesse, jumalate teenimine (s.h pidustused).

• Zeus - taeva-, tormi- ja äikesejumal, peajumal
  
• Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja
  
• Poseidon - merejumal
  
• Hades – allmaailma ja surnute valitseja
  
• Demeter – viljajumalanna
  
• Persephone – allilma ja viljakuse jumalanna
  
• Ares – sõjajumal
  
• Hephaistos – tulejumal
  
• Athena – tarkusejumalanna
  
• Apollon – valgusejumal
  
• Artemis – looduse-ja metsloomade kaitsja
  
• Hermes – jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja
  
• Aphrodite – ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna
  
• Dionysos – viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal
  

Kreeklased teenisid oma jumalaid iga päev, nt korraldati usupidustusi, tehti ohvreid.
14) Iseloomustage Vana-Kreeka kultuuri järgmiste valdkondade kaudu: kirjandus, ajalookirjutus , kõnekunst , teater, filosoofia (lühiiseloomustus, tähtsamad esindajad ja tähtsus).
Kultuuriala
Esindajad
Saavutused
Kirjandus
Homeros
Eeposed „Ilias” ja „ Odüsseia ”, algab Euroopa kirjanduslugu
Ajalookirjutus
Herodotos („ajaloo isa”)
Alustas ajaloo kirjapanemist, peateos kannabki nime „Ajalugu”
Thukydides
Peateos „Peloponnesose sõja ajalugu”, sellega rajas kriitilise ajalookirjutuse
Xenophon
Teos „Hellenika”, hakati rohkem tähelepanu pöörama kunstipärasele väljendusviisile
Kõnekunst
Aristoteles
Hakkas tähelepanu pöörama kõnekunstile
Demosthenes
Veenis kõhklevaid kreeklasi makedoonlaste sissetungile vastu hakkama
Teater
Aischylos
Rajas tragöödia „Aheldatud Prometheus ”
Sophokles
Kuulsaim töö „Kuningas Oidipus”
Euripides
Näitekirjanik
Filosoofia
Sokrates
Uued teadmised mis on säilinud tänapäevani, nt Pythagorase teoreem
Platon
Aristoteles
15) Millega said tuntuks ja milles seisneb nimetatud isikute ajalooline tähtsus:

• Dareios – Pärsia kuningas, kaotas Kreeka-Pärsia sõjas Maratoni lahingus
  
• Xerxes – Dareiose poeg, üritas uut sissetungi 10a. hiljem
  
• Perikles – Kreeka ajaloo üks andekamaid riigimehi, kes juhtis Ateenat
  

16) Selgitage järgmised mõisted:

• ajalooallikas – selle abil uuritakse ajalugu
  
• esiaeg – kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene
  
• ajalooline aeg – algas kirja tekkega ligi 5000a. tagasi
  
• tsivilisatsioon – kõrgelt arenenud ühiskond, kus kasutatakse kirja, on arenenud religioon ja riiklus ning kõrgetasemeline kunst ja kirjandus
  
• neoliitiline revolutsioon – noorem kiviaja algus (u. 8.-7.a.tuh. eKr), millal inimesed hakkasid tegelema põlluharimisega ja muutusid paikseks
  
• sumerid – vanim „ajalooline” rahvas
  
• Ees- Aasia -Vahemere kultuuriruum – sinna kuulusid Mesopotaamia, Pärsiast üle Lähis-Ida Vahemere saared ja rannamaad ning Egiptus (Sudaan ja Etioopia )
  
• hellenid – oli hõim Põhja-Kreekas, kuid alates 5.saj. eKr. hakati helleniteks nim. kõiki kreeklasi
  
• barbar – kreeka keelt mittekõnelev rahvas
  
• hegemoon – Kreeka juhtiv jõud
  
• spartalik kasvatus – karm kasvatus, poisid võeti perekondadest ära ja treeniti sõduriteks
  
• Euroopa -
  
• panteon – usundi või mütoloogia jumaluste süsteem, mis antiikajal tähendas ka kõigile jumalatele pühendatud templit
  
• dionüüsia - viljakuse ja veinijumala Dionysose jaoks peetav usupüha
  
• pankraation – ühendas maadluse ja rusikavõitluse
  
• retoorika – kõnekunst
  
• filosoofia – Vana-Kreekas sündinud viis mõtestada, selgitada ja süstematiseerida maailma(ruumi) ning õpetus looduse, ühiskonna ja mõtlemise kõige üldisematest seadustest