Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalookirjutuse algus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Ajalookirjutuse algus!
Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinesid kangelaseepikal, mille põhjal hiljem  
hakati  proosavormis  uurimusi kirjutama. Neid süstematiseeriti ja jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ning 
uskumatuid seiku. !
Lähema  ajaloo uurimisega tegi 5. sajandil eKr põhjalikumalt algust  ajaloolane   Herodotos , kirju-
tades teose “Historia” ehk “Ajalugu” Kreeka- Pärsia  sõdadest. Lisaks sõjasündmustele jutustas Herodotos 
ka  varasemast  ajaloost ja kirjeldas üksikasjalikult mitmeid Euroopa,  Aasia  ning Aafrika kombeid. Erinevalt 
Homerosest Herodotos ajaloosündmuste kirjeldamisel ja seletamisel jumalaid enam mängu ei toonud. 
Hilisemad  põlved andsid Herodotosele austava nimetuse ajaloo isa, tänapäeva teadlastele on tema teos 
hindamatu  allikamaterjal.!
Herodotos püüdis ajaloost õpetliku sõnumi esile tuua. Ta kirjutas, kuidas riikide ja üksikisikute tõus 
vaheldub langusega ning tõi esile, kui hukatuslikud võivad olla inimeste kiire edu ning liigne  enesekindlus .!
Silmapaistvaim ajaloolane oli Thukydides, kes elas 4.-5. sajand eKr. Tema peateos “Pelopon-
nesose sõja ajalugu” rajas kirjutuse, mille eesmärgiks oli välja selgitada ajaloosündmuste põhjuslikud 
seosed.!
Thukydidese teost jätkas  Xenophon  oma  teosega  “Hellenika”.  Hellenismiajastu  ajaloolased 
pöörasid retoorika ehk kõnekunsti mõjul tähelepanu kunstipärasele väljendusviisile ning eemaldusid 
teaduslikust lähenemisest ja põhjuslike seoste otsimisest.
Ajalookirjutuse algus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Photographer Õppematerjali autor
Ajalookirjutuse algus: *kes uuris? *kuidas uuriti? *tähtsamad ajaloolased *tähtsamad teosed

Sarnased õppematerjalid

Vana-Kreeka
2
docx

Vana-Kreeka

seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla - vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Nende tasakaal tagavat hea tervise, haigestumine aga tähendab ühe domineerimist teiste arvel. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus - nn Hipprokatese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsiendi elu ja tervise eest. Ajalookirjutuse algus Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteaduseid. Süstematiseeriti kangelaslugusid ja jäeti neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5. sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa

Kunstiajalugu
Vana-Kreeka
9
doc

Vana-Kreeka

Kättemaksu janunedes tapab Achilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori. ,,Odüsseia" keskendub samuti ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peategelane kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosivaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odysseus nad halastamatult. 13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos. Lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr põhjalikumalt algust ajaloolane Herodotos, kirjutades raamatu Kreeka ­ Pärsia sõdadest. Tema teose nimi ,,Historia" sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks. Hilisemad põlved andsid Herodotosele austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks Kreeka-Pärsia sõjasündmustele jutustas Herodotos ka varasemast ajaloos ja kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia nind Aafrika rahvaste kombeid

Ajalugu
Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad
25
docx

Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad

valitsevate perekondade genealoogiaid, üksikute hõimude tavasid ja kombeid, millest on säilinud vaid katkendid ja pealkirjad. 34. Kes olid logograafid? Logograafid, sõna-sõnalises tõlkes jutukirjutajad, olid enne Herodotose aega (5. saj eKr) tegutsenud ajalookirjutajad. Üheks olulisemaks logograafiks oli Hekataios Mileetosest, kes tegi esimesena katse lahutada müütiline ja ajalooline minevik. 35. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Herodotos lähtus autopsia printsiibist, mis tähendab, et ta eelistas kirjutada sellest, mida oli ise oma silmaga näinud. Ehk siis reisis ka ise palju, nt ka Egiptuses ja Lähis- Idas. Ta toetus suulisele traditsioonile, mainides mitmeid logograafe (ehk jutukirjutajad enne Herodotost) oma töödes. Ta ratsionaliseeris ka mütoloogilise traditsiooni.

Klassikaline filoloogia
Antiikkirjanduse kordamisküsimuste vastused
20
pdf

Antiikkirjanduse kordamisküsimuste vastused

Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. 35. Kes olid logograafid? Varased "ajalookirjutuse-eelsed" ajalookirjutajad. Sõna tähendab jutuvestjat. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. Retoorikas kasutati sama sõna inimeste kohta, kes kirjutasid teistele kõnesid. 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Refereeriv kirjutusviis (sedasorti ajalookirjutusele aluse panija), kasutades varasemate autorite töid, sh suulist loomingut. Laia haardega ajalugu, aga sealjuures on ka palju kõrvalepõikeid, detaile. Autopsia põhimõte ­ kirjutada sellest, mida ise näinud ja kuulnud ­, kuid pigem küsitav, kas seda ka päriselt rakendatud on (st kas

Antiikkirjandus
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

suhetel. Tema teoreemi sõnastatud väide oli Idamaades juba tuntud. Meditsiin Kreeka arstid olik osavad ja laialt tuntud. Pärsia kuningatele ihuarstid. Hippokrates -5-4.saj vahetus. Mitmeköitelise arstiteadusliku raamatu autor. Haiguste põhjused looduslikud. Tervis sõltus nelja ihumahla: vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. See õpetus domineeris kogu vana- ja keskaja. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta patsiendi elu ja tervist. Ajalookirjutuse algus Aja jooksul hakati kirjutama proosavormis uurimusi. Herodotos -5. saj eKr. Ajaloolane. Raamat Kreeka-Pärsia sõdadest- ,,Historia". Nimetatakse ajaloo isaks. Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia, Aafrika rahvaste kombeid. Hellenismiperiood: Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed: 1. Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi, kõik maad Egiptusest Kesk-Aasiani. 2. AS-e maailmariigi lagunedes võimutsesid kreeklased ja makedoonlased Idamaades edasi. 3

Ajalugu
Antiikkirjandus
76
doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,

Antiikkirjandus
Antiikkirjanduse kordamisküsimused
22
doc

Antiikkirjanduse kordamisküsimused

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a ­ 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik?

Antiikkirjandus
Vana Kreeka
7
doc

Vana Kreeka

Vana Kreeka Arutle ja analüüsi Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass 1. Millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemise Kreekas? 1.1 Iseloomusta Kreeka ühiskonda 8.saj e.Kr. (96) *Alates 8.saj. e.Kr. ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: -kasvas elanikkonna arvukus -kerkis esile ülemkiht -taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti idamaadega. *Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. *8.saj alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul. -Osaliselt põhjustas vajadus metalli ja raua järele, massilise väljarände põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. 1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96) *Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun